Meetme NUTIKAS raames makstud toetuste kogusumma oli varasemast suurem
Ettevõtete ja teadusasutuste koostöös tehtavaid rakendusuuringuid ja tootearendusprojekte toetava meetme NUTIKAS abil sai 2019. aastal alguse 16 arendusprojekti, mida toetati ligikaudu 6,7 miljoni euro ulatuses. Seda on rohkem, kui varasematel aastatel on olnud võimalik välja maksta.
Ettevõtetele vajalikke rakendusuuringuid ja tootearendusi teevad 2019. aastal alanud projektide puhul peamiselt Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool. Toetuse saanud projektid olid 2019. aastal nutika spetsialiseerumise valdkondadest kõige sagedamini seotud ressursside tõhusama kasutamisega, sellele järgnesid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning tervisetehnoloogiad. Senini on olnud kõige rohkem IKT valdkonnaga seotud projekte. Aasta jooksul hindasime 32 taotlust, milleks tellisime 144 retsensiooni.
Meetme NUTIKAS ülevaatlikud arvandmed on esitatud aastaraamatu rubriigis „Aasta arvudes“.
Arendusnõunik aitab erialaliite teadus- ja arendustegevuse küsimustes
Ettevõtete ja teadusasutuste süsteemsema koostöö nimel alustasime RITA programmi raames ettevõtete erialaliitudes arendusnõuniku ametikoha toetamist. Arendusnõuniku ülesanne on muuhulgas selgitada välja valdkonna ettevõtete teadus- ja arendusvajadused mitme aasta peale ette, hoida silma peal valdkonna suundumustel ja rahastusvõimalustel ning anda kogutud info põhjal nii ettevõtjatele kui poliitikakujundajatele nõu sihtide seadmisel.
Arendusnõuniku ametikoha toetus ühe erialaliidu kohta on 2022. aastani 100 000 eurot. Arendusnõuniku palkamise toetust sai üheksa erialaliitu. 2019. aasta lõpuks olid arendusnõunikud tööle asunud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidus ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidus.
Piret Ehrenpreis
teadusprogrammide osakonna kommunikatsioonispetsialist
Andsime välja esimesed arendusgrandid
2019. aastal avasime esimest korda arendusgrantide taotlusvooru. Senised ETAg-i grandid olid mõeldud vaid alus- ja rakendusuuringute rahastamiseks, kuid puudusid grandid eksperimentaalarenduse tarbeks. Viimane põhineb uurimistegevuse tulemusena saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uudseid protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse.
Arendusgrant on konkurentsipõhine üheaastane eksperimentaalarenduse uurimistoetus, mille toel saab testida ja/või luua eeldusi teadustulemuste kommertsialiseerimiseks. Arendusgrandi eesmärk on eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.
Arendusgranditaotluste hindamiseks loodi ETAg-i hindamisnõukogu juurde 12-liikmeline eksperdikomisjon, kuhu peale eri teadusvaldkondade teadlaste kuuluvad ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning ettevõtjate esindajad.
Teadlaste huvi arendusgrantide vastu oli suur – esitati 59 eeltaotlust. Eeltaotlusvoorust edasi pääsenud 30-st taotlejast esitas taotluse lõpuks 22 teadlast. Taotlusvooru piiratud mahu tõttu nii 2019. kui 2020. aastal (mõlemal aastal 405 000 eurot) otsustati 2019. aasta taotlusvoorus välja anda kaheksa arendusgranti (neli 2019. aastal ja neli 2020. aastal). Nende abil viiakse ellu eri valdkondade projekte – näiteks mikroobidevastased pinnakatted, kaasaskantav narkootiliste ainete tuvastamise analüsaator, professionaalse arengu digitaalne ökosüsteem koolitajale või tehnoloogia väljatöötamine fükoerütriini puhastamiseks punavetikast pärinevatest ekstraktidest, et väärindada Eesti üht unikaalseimat taastuvat loodusvara.
Aktiivne taotlusvoorus osalemine tõendas suurt huvi arendusgrandi vastu ja vajadust selle järele. Loodame, et edaspidi saame nende grantide arvu suurendada.
Siret Rutiku
uurimistoetuste osakonna juhataja