Balti teaduskoostöö programmi Eesti voor kujunes taotlusterohkeks

Korraldasime 2019. aastal Balti teaduskoostöö programmi esimese taotlusvooru. Varasügisel lõpusirgele jõudnud voorus avalikustati seitse teadusprogrammi, mis saavad toetust kokku kuus miljonit eurot. Taotlusi esitati väga erinevates teadusvaldkondades ja konkurents oli erakordselt tihe.

Rahastuse saanud projektid kestavad kolm kuni neli aastat ja kõigis neis tegeletakse eluliste ja päevakajaliste teemadega, mis nõuavad sageli mitme valdkonna teadlaste koostööd. Näiteks ühendatakse ühes toetuse saanud projektis meditsiini ja informaatika (tehisintellekti) võimalused, et kohandada emakakaelavähi sõeluuring individuaalsetele vajadustele.

Mitu toetuse saanud projekti tegeleb keskkonnamõjude ja kliimamuutustega, samuti on aktuaalne valdkond taastuvenergia. Uuritakse ka uute, biotoormel (puidul) põhinevate materjalide rakendusvõimalusi seal, kus seni on kasutatud pigem fossiilset päritolu plasti (nt autotööstuses, pinnakatete ja pakendite koostises). Omaette projekt keskendub pärimuslike paikadega seotud protsessidele Eesti, Läti, Leedu ja Norra maapiirkondades. Kõik kolm Balti riiki ja Norra osalevad ka uuringus, milles analüüsitakse akadeemiliste tekstide kirjutamise kultuurilisi erinevusi.

Paljud väga perspektiivikad taotlused jäid tiheda konkurentsi tõttu sel korral toetusest ilma, kuid julgustame teadlasi esitama oma ideid järgmistesse, Läti ja Leedu taotlusvoorudesse.

Üksikasjalikuma statistika Balti teaduskoostöö programmi esimese taotlusvooru kohta ja lisateavet rahastatud projektidest leiab siit.

Balti teaduskoostöö taotlusvooru ülevaatlikud arvandmed on esitatud aastaraamatu rubriigis „Aasta arvudes“.

Katrin Piller
välisteaduskoostöö osakonna koordinaator