2019. aastal liitusime rahvusvahelise soolõimeprojektiga „Gearing-Roles“, mille raames võtsime senisest teravama tähelepanu alla soolise võrdõiguslikkuse nii teadusagentuuris kui ka Eesti teaduses.
Projekti ühe peamise tulemina valmib 2020. aastal ETAg-i soolise võrdõiguslikkuse kava, kus on seatud eesmärgid suurema sugudevahelise võrdsuse tagamiseks kõigis meie tegevusvaldkondades. Et projekti mõju ulatuks ka väljapoole teadusagentuuri, on loodud rakkerühm, kuhu kuuluvad seitsme teadus- ja arendusasutuse esindajad. Koostöös rakkerühmaga on 2020. aastal plaanis alustada noortele naisteadlastele mõeldud mentorlusprogrammiga, korraldada koolitusi ja tagada valdkonnaga seotud info parem liikumine.
Soolõime on vajalik, sest nii nagu terves Eesti ühiskonnas (nt on Eestis endist viisi Euroopa Liidu suurim palgalõhe), on ka akadeemilistel ametikohtadel palju soolist ebavõrdsust. Viimastel andmetel on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus kõrgeimal akadeemilisel ametikohal olijate ehk professorite hulgas naisi vähem kui neljandik – vaid 24%. Samuti torkab silma märkimisväärne palgalõhe: 2017. aastal oli Eesti kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonna spetsialistide hulgas palgalõhe 29% – suurem kui majanduses tervikuna. 2018. aastaks vähenes valdkonnasisene palgaerinevus enam kui 10% võrra 18%-ni, mis on küll märkimisväärne edusamm, kuid vajab veel tähelepanu. Soolisi erinevusi on märgata ka ETAg-i tegevusharudes: näiteks on enamik riiklike uurimistoetuste taotluste retsensentidest mehed ja ka grandisaajate hulgas on kaalukauss meeste poole kaldu. 2019. aasta taotlusvooru grandisaajatest 70% olid mehed, samas kui kõige prestiižsemate ehk rühmagrantide saajatest moodustasid mehed lausa 78% (meeste osakaal vooru taotlejate hulgas oli vastavalt 70% ja 65%). Vooru 970-st retsensendist oli mehi 73%. Tugev sooline tasakaalutus iseloomustab ka Eesti teaduspoliitika üle otsustavaid kogusid. Eriti teravalt tuleb see esile Teadus- ja Arendusnõukogus, kus 14-st liikmest on vaid kaks naised. Teaduspoliitikakomisjonis on 22 liikme kohta üheksa naist ja ETAg-i hindamisnõukogu 21 liikmest seitse on naised.
ETAg kavatseb soolist võrdõiguslikkust veelgi edendada. Selleks alustame praeguse olukorra väljaselgitamisega asutuses, tugevdame otsustuskogude liikmete ja asutuse töötajate sooteadlikkust ning hoolitseme asjakohase info parema kättesaadavuse eest. Lisaks projektile „Gearing-Roles“ aitab soolõimet edendada koostöö portaaliga AcademiaNet, kuhu ETAg nomineerib andekaid Eesti naisteadlasi nende üleilmse nähtavuse suurendamiseks. Samuti osaleme projektis „Gender Net Plus“ ja teeme koostööd veel mitme projektiga (GenderSMART, Gender Equality Academy). Üsna pea algab ETAg-i tellitud uuring „Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses“ ning jätkub mahukas kolmeaastane uuring „Soolise palgalõhe vähendamine“, mis annab 2021. aasta lõpuks ülevaate Eesti palgalõhe põhjustest ja selle vähendamise viisidest. ETAg avaldab regulaarselt soolõimestatistikat, millega saab tutvuda meie veebilehel.
Novembris toimus Portugalis Lissabonis esimene „Gearing-Rolesi“ aastakonverents, kus Eestit esindas ETAg-i analüütik Loone Vilumaa (fotol paremalt teine)
Loone Vilumaa
analüütik