Valmis teaduskommunikatsiooni strateegia
Eestis on viimastel aastatel kasvanud arusaam teaduse olulisest rollist ühiskonna elu edendajana. Ühiskond tahab üha täpsemini teada, millega teadlased tegelevad, milliseid tegevusi riik rahastab ja mis kasu sellest on. Suurenenud on kommunikatsiooniga tegelevate asutuste ja kommunikatsioonikanalite arv. See omakorda on kasvatanud märkimisväärselt arusaama hästi toimiva teaduskommunikatsiooni vajalikkusest. Selleks, et senisest paremini teaduskommunikatsiooni sihitada ja pooltevahelist koostööd koordineerida, koostasime koos asjast huvitatute ja teadust populariseerivate algatuste korraldajatega „Teaduskommunikatsiooni strateegia 2020–2035. Eesti teab“. Strateegia seab eesmärgid ja näitab kätte tegevussuunad aastani 2035. Ettevõtmisse oli kaasatud 88 asutust ja organisatsiooni.
Algatus „Kust sa tead?“
Tõejärgsus ja tõe hapraks muutumine sunnib tegema järjest suuremaid jõupingutusi, et meie elu puudutavad otsused oleksid tõendus- ja teaduspõhised. Lisaks peame selgitama, kuidas teadus saab aidata tõele lähemale jõuda ja nii üleilmseid suuri probleeme kui ka meie igapäevamuresid lahendada. Rootslaste eeskujul asutati algatus „Kust sa tead?“, et Riigikogu valmiste eel rääkida faktide ja väidete tõendamise vajadusest, rõhutada teaduspõhise poliitika tähtsust otsuste tegemisel ning väärtustada teadust kui tõhusaimat viisi maailma uurimiseks ja edendamiseks.
Koostöö 33 partneriga kujunes edukaks. Algatusega liitusid ülikoolid, meediaettevõtted, vabaühendused, teaduskeskused, ajakirjanikud ja teadusajakirjanikud jt. Üheskoos koostati peamiselt ajakirjanikele mõeldes avalik eri valdkondade teadlastest ekspertide nimekiri, kellelt küsida kommentaare vastuoluliste ja/või keerukate teemade selgitamiseks. Kontrolliti ka fakte kokku 42 korral, räägiti faktide ja väidete tõendamise ning teaduspõhise poliitika tähtsusest otsuste tegemisel, teadusest kui parimast teadaolevast viisist maailma uurimiseks ja edendamiseks, korraldati kolm valimisdebatti poliitikutele, osaleti valimiste valvurite töös, samuti valmis kümme lühianimatsiooni, mida näidati Novaatoris ja Terevisioonis. Sõnumid jõudsid tele-, veebi- ja sotsiaalmeediakanalite vahendusel ligikaudu saja tuhande inimeseni. Partnerid otsustasid „Kust sa tead?“ tegevustega jätkata. Esmase info algatuse kohta leiab voldikust ja tutvustusest.
Jätkasime lõppenud uurimisprojektide avalikkusele tutvustamist
2018. aastal töötasime välja lõpparuannete avalikkusele parema tutvustamise formaadi ja koostasime hindamisnõukogu arvamusele tuginedes igas valdkonnas ühe postri tunnustamist vääriva projekti kohta. 2019. aastal panime kokku elektroonse kogumiku „Teadusrikas Eesti. Grandiprojektide tulemuste kogumik 2018“, kust saab lugeda kõigi 35 2018. aastal lõppenud uurimistoetuste projekti lõpparuannet. Teadlased andsid kogumiku koostamise ajal väga positiivset tagasisidet, rõhutades, et meie abi on neile tähtis ja projektitulemuste avalikkusele rohkem avamine väga vajalik.
Sõltumatu kriitilise teadusajakirjanduse edendamiseks valmis koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga teadusuudiste portaali Novaator arengukontseptsioon. Viimane seab eesmärgiks teaduse vastu huvi kasvatamise, ühiskonnas teadmistepõhise debati toetamise ning Eesti ülikoolides ja teadusasutustes tehtava teaduse nähtavamaks muutmise. Teadusteemade nähtavust aitab saavutada nendega tegelevate ajakirjanike arvu suurenemine. Arengukontseptsiooni elluviimist toetasid teaduskommunikatsiooni rakkerühma liikmed, Rektorite Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Karin Jaanson
tegevjuht