Horisont 2020 (H2020) on maailma suurim teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetav programm aastateks 2014–2020. ETAg koordineerib raamprogrammi Eestis ja siin paiknevad 11 raamprogrammi konsultanti (national contact point, NCP) 13-st. Kuna praegune, kaheksas raamprogramm Horisont 2020 (H2020) hakkab lõppema (uusi tegevusi alates 2021. aastast enam ei kavandata, kuid juba alustatud projektid kestavad veel mitu aastat), valmistatakse ette uut raamprogrammi Euroopa Horisont (Horizon Europe, HE).
2019. aastal osalesime aktiivselt Eesti seisukohtade kujundamisel ja uue raamprogrammi ettevalmistamisel, samuti abistasime ministeeriumide teadusnõunikke ning ülikoolide teadusadministraatoreid neis teemades orienteerumisel. Põhiosa tööst keskendus siiski praeguse raamprogrammi H2020 taotlejate informeerimisele ja nõustamisele, projektidega seotud küsimuste lahendamisele ja konsultatsioonidele.
Eesti edukas osalus raamprogrammis Horisont 2020 jätkus
Praeguseks, mil suurem osa konkurssidest on läbi, on Eestisse võidetud 189 miljonit eurot. 2019. aastal lisandus Eestile 49,7 miljonit eurot rahastusotsuste teel.
H2020 konkursside arvestuses on Eesti olnud kõige edukam ERA õppetoolide skeemis
Euroopa teadusruumi (ERA) õppetoolide asutamise eesmärk on aidata järele nõrgema teadus- ja innovatsioonisuutlikkusega riike ja piirkondi, võimaldades palgata väljapaistvaid teadlasi neisse asutustesse, millel on vaieldamatu potentsiaal tipptasemel teadustööks. Seeläbi aidatakse neil asutustel oma võimalusi täiel määral rakendada ning luua võrdsed tingimused teadustööks ja töötulemuste rakendamiseks Euroopa teadusruumis.
ERA õppetoole on jagunud kõigisse Eesti suurematesse ülikoolidesse. Kokku on H2020 raames rahastatud 39 ERA õppetooli ja neist 12 on Eestis, 2019. aastal lisandus kaks õppetooli.
2019. aasta oli Eestile rõõmustav prestiižsete Euroopa Teadusnõukogu grantide poolest
Kogenud teadlase konkursil saatis edu Tartu Ülikooli teadlase Marlon Dumas’ äriprotsesside mudeldamise projekti. Alustava teadlase grandi sai Tallinna Ülikooli teadlane Eneken Laanes projekti eest, mis vaatleb kirjanduse, filmi ja muusika osatähtsust Ida-Euroopa totalitaarse kogemuse edasiandjana.
H2020 raames on Eesti teadlased saanud rohkem kui 10 miljoni euro väärtuses Euroopa Teadusnõukogu grante. 2019. aastal saadi grante 3,8 miljoni euro väärtuses.
Eesti paistab silma heade tulemustega mitmes temaatilises taotlusvoorus
Energeetika valdkonna edukate projektide märksõnad olid elamute energiatõhusus ning liginull CO2-heite saavutamine fossiilseid kütuseid kasutavates jõujaamades ja kõrgema saastetasemega tööstusettevõtetes. Kõige aktiivsemad on olnud seitsme projektiga Tallinna Tehnikaülikool ja MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur, neile järgnevad Tartu Ülikool nelja projektiga ning Eesti Korteriühistute Liit kolme projektiga. Tänu Tartu linna algatatud SmartEnCity projektile teab vist küll iga tartlane Horisont 2020 olemasolust. On ju osa Tartu kesklinnast kujunemas terviklikuks nutikaks linnaosaks, kus silmnähtavad muutused hõlmavad nii renoveeritud hoonete välisilmet kui ka uudseid tänavavalgustuse ja inimeste liikumisvõimaluste lahendusi. Nüüdisaegse tehnoloogia rakendamisega kaasnevad sisulised muutused parandavad hoonete energiatõhusust ja sisekliima kvaliteeti, muudavad energiatarbimise juhitavaks ning vähendavad ökoloogilist jalajälge.
Toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse valdkonnas edu saavutanud projektide märksõnad olid näiteks biomajandus, mikrovetikad, seakatk, kahjuritõrje – osa neist kombineerituna digilahendustega.
Tervise valdkonna 2019. aasta konkurssidel olid edukad Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli kliinikumi, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse ja Ravimiameti osalusega projektid. Meie edu saavutanud projektide märksõnad olid inimese eksposoomi uurimine, emaka rakuatlase koostamine, südamehaiguste ja vaimse tervise vaheliste seoste hindamine ning diabeedi personaalmeditsiiniline käsitlemine.
Turvalise ühiskonna valdkonnas said suurima rahastuse GuardTime AS, Tartu Ülikool ning Politsei- ja Piirivalveamet. 2019. aasta konkursi märksõna on tehnoloogia arendamine – digilahendused, küberturvalisus ja hübriidohtude tõrjumine.
Humanitaar- ja sotsiaalteadlastele suunatud teemas „Europe in a changing world – inclusive, innovative and reflective Societies“ osalesid 2019. aastal edukates taotlustes Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Balti Uuringute Instituut, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. Konkursi märksõnad on sotsiaalne õiglus, lapsed ja noored digikeskkonnas, kultuuriturism ja muutuv autoriõigus digikeskkonnas.
Keskkonna valdkonnas olid kõige aktiivsemad taotlejad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, samuti ülikoolid. ETAg osaleb H2020 projektis CICERONE, mille eesmärk on luua hästi töötav ringmajanduse platvorm. Ringmajandus on üks H2020 eelisarendatavaid teemasid ja samuti on see uue raamprogrammi üks tähtsamaid punkte.
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) osalus H2020s
2019. aasta seisuga on meie VKE-d osalenud H2020 taotlusvoorudes 184 korral ja saanud 46 miljonit eurot toetust. VKE-d saavad raha taotleda H2020 raames eri liiki konkurssidel, kuid on olemas ka eraldi instrument VKE-de tarbeks – EIC Accelerator ehk VKE instrument, mis toetab riskantsete ja suure potentsiaaliga toodete, teenuste ja protsesside arendamist nende suhteliselt turulähedases etapis, investeerides Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi kaudu ettevõttesse, nõustades ja aidates võrgustiku loomisel. Spetsiaalsest VKE-dele mõeldud skeemist on H2020 toimumise jooksul saanud toetust kokku 62 Eesti ettevõtet 25 miljonit eurot, sellest 2019. aastal 4,8 miljonit eurot.
Suurima rahastuse said 2019. aastal GuardTime AS (1,9 miljonit eurot) ja Chrysalix Technologies Estonia OÜ (2,3 miljonit eurot). Uues, alles katsetamisjärgus olevas EIC Acceleratori skeemis osales 13 Eesti ettevõtet, nendest üks sai rahastuse. Eesti ettevõtete taotlusi võib pidada üpris konkurentsivõimelisteks. Esitatud täisprojektitaotlustest hinnati rahastamise vääriliseks ligikaudu neljandik.
H2020 ülevaatlikud arvandmed on esitatud aastaraamatu rubriigis „Aasta arvudes“.
Maarja Adojaan
välisteaduskoostöö osakonna juhataja
Maria Habicht
välisteaduskoostöö osakonna vanemkonsultant