COVID-19 kiire levik üle ilma ja eriolukorra kehtestamine Eestis tabas meid kõiki ootamatult. Teadlastel ja teadusel on ülitähtis roll nii praeguse kriisiga toimetulekus kui ka järgmisteks sarnasteks olukordadeks valmistumises.
Olles kursis sellega, kui palju tarkust on meie teadlastel ja kui palju muret poliitikutel, algatas Eesti Teadusagentuur (ETAg) 3. aprillil 2020 COVID-19 uurimisteemade ideekorje. Sellega soovisime koondada ülevaate riigile vajalikest uurimisteemadest ning teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste valmidusest neid uurida.
Teadlased esitasid 152 uuringuettepanekut ning ministeeriumid ja ametid 37 uuringuvajaduse kirjeldust, mis katavad peaaegu kõik eluvaldkonnad.
ETAg-i, kuue avalik-õigusliku ülikooli, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, üheksa ministeeriumi, Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni teadusnõukogu ja Riigikantselei koostöös hinnati ideid ning valiti välja uurimisteemad, mida rahastada.
Esimest korda andsime välja sihtgrante SARS-CoV-2 viirusega seotud probleemide lahendamiseks. Erakorralises taotlusvoorus esitati 29 taotlust kogumahus 4,52 miljonit eurot, millest rahastasime viies teadusvaldkonnas 14 projekti (2,24 miljoni euro ulatuses).
- Näiteks asusid teadlased töötama välja senisest tõhusamaid näomaske ning biolagunevaid koostisaineid viirusevastaste katete ja puhastusvahendite jaoks.
- Katsetatakse viirusevastaseid aineid, mida saaks kasutada näiteks desinfitseerimisvahendites ja kosmeetikatoodetes.
- Otsitakse lahendusi, kuidas töödelda raskesti puhastatavaid pindu viirusevastase ainega ja puhastada siseõhku respiratoorsetest viirustest.
- Töös on patsiendiküsimustiku prototüüp ja andmeanalüüsi tööriist viiruse levimise kiiruse prognoosimiseks.
- Arendatakse roboteid, mis vähendaksid tervishoiutöötajate töökoormust ning nakkusriski haiglates ja hooldekodudes.
“RITA 1” ja “RITA 2” tegevustele eraldatud lisaraha (vastavalt 1,6 miljonit eurot ja 0,5 miljonit eurot) toel korraldasime taotlusvoorud nelja “RITA 1” uuringu (suured strateegilised uuringud) rahastamiseks. Need käsitlevad vaimset tervist, varustuskindluse tagamist kriisiolukorras, majandusmõjude hindamist ja olulisimate riskirühmade analüüsi.
“RITA 2” (teadmispõhise poliitikakujundamise uuringud) raames tellisid ministeeriumid üheksa uuringut. Muu hulgas sai nii alguse reoveeseire uuring, uuritakse distantsõppe mõju üldharidussüsteemile, koroonakriisi mõju turismisektorile ja palju muud.
Tänu tihenenud koostööle Põhjamaadega – eeskätt nende teaduskoostööd rahastava organisatsiooniga NordForsk – töötasime kiiresti välja COVID-19 terviseinfo valdkonna programmi.
5 miljoni euro suuruse eelarvega programmist sai toetust viis projekti, millest ühes osalevad ka Eesti teadlased. Projektis uuritakse COVID-19 ja vaimse tervise seoseid viies riigis. Samuti analüüsitakse, kas koroonaviiruse haigust põevad raskemalt inimesed, kellel on mõni vaimse tervise probleem või geneetiline eelsoodumus selle tekkeks.
Eriolukorras tekkis eriti suur vajadus usaldusväärse ja lihtsasti leitava info järele. Lõime ETAg-i COVID-19 uudiskirja, kuhu koondasime peamise pandeemiaga seotud teadustööd puudutava info.
Korraldasime oma töö ruttu ümber, et kõik vajalik saaks tehtud. Pidasime veebikoosolekuid ning korraldasime taotlejatele ja teadlastele vebinare. Saime kõigega hästi hakkama: mõni kohalolu nõudev üritus jäi küll kahjuks ära (nt teadusfoorum “TeadusEST 2020”), kuid see-eest õnnestusid piirangutele vaatamata teised, näiteks teaduskommunikatsiooni konverents ja teaduspoliitika konverents Riigikogu saalis.