RITA programmist toetatakse riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekuse tõusu ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel. RITA programm käivitus 2016. aastal ja selle raames on läbi viidud juba 20 riigile strateegiliselt olulist uuringut. Need uuringud telliti uudsel viisil – ministeeriumid pakkusid välja neile strateegiliselt olulised teemad, mis olid eelnevalt koos läbi arutatud ja ühisosa leitud. Ühist huvi pakkuvate probleemide lahendamiseks tellib riik ETAg-i vahendusel uuringud kõrgetasemelistelt, mitmeid teadusasutusi ning uurimisrühmi, aga ka erasektorit ühendavatelt konsortsiumidelt. Selline valdkondadevaheline konsortsium, milles kohtutakse nii uuringute juhtkomisjonis kui ka töörühmade-siseselt tulemuste ülevaatamiseks ja tagasisidestamiseks, on hea koht eri meeskondade ja asutuste, sh ministeeriumide ning teadusasutuste koostöö harjutamiseks.
RITA raames on palju saavutatud: koostöös ministeeriumidega on valitud ja ellu viidud mitmeid riigi jaoks strateegiliselt olulisi uuringuid, mille tulemusi riik igapäevases toimimises juba kasutab. Loodud on maailmas ainulaadne kõrgetasemeline teadusnõunike võrgustik ning koostöös EAS-iga ettevõtlusliitude arendusnõunike võrgustik.
Kuigi alati ei ole koostöö konsortsiumi sees või ministeeriumide ja teadlaste vahel sujunud tõrgeteta ning plaanitud eesmärkide täitmist mõjutas ka koroonaviiruse pandeemia, võib 2021. aasta RITA programmi tulemustega rahule jääda. Oluliseks väärtuseks on lisaks suuremahulistele ja vajalikele uuringutele ka parem koostöö nii ministeeriumide kui ka riigiasutuste ja teadlaste, aga ka erinevate uurimisrühmade vahel.
2021. aastal telliti Civitta Eesti AS-ilt RITA mõju ja tulemuslikkuse analüüs1. Sellest selgus, et RITA 1 (strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamine) uuringute mõjul on ministeeriumide otsused ja tegevused muutunud teaduspõhisemaks, teadus on muutunud olulisemaks ja nähtavamaks ning koostöö on paranenud kõikidel tasanditel, aidates sellega lõhkuda ka paljuräägitud nn silotorne. Muidugi, arenguruumi kindlasti on, kuid uued koostöövõimalused avanevad uuel programmiperioodil uue programmi “RITA+” raames.
RITA programmi mõju analüüsiga saab tutvuda siin.
Korraldasime juba viiendat korda teadusfoorumi “TeadusEST”
Teadusfoorum “TeadusEST” oli 2021. aastal pühendatud koostööle. Foorumil arutleti meie eestvedamisel juba viiendat korda olulisemate päevakajaliste küsimuste üle Eesti teadustegevuse ja -korralduse maastikul.
Esimeses pooles räägiti riigist kui targast tellijast – selleks, et teadlaste uuringud leiaksid praktilistes lahendustes ja otsustes kasutust ning tõesti mõjutaksid ühiskonna arengut, peab uuringu tellija oskama sõnastada ühiskonna tegelikud probleemid. Kuidas aga panna teadlased ja riigisektor rohkem koostööd tegema ning kuidas teadusasutused ja riik ühiseid strateegilisi suundi seada võiksid? Vastuseid otsisid ettekannetes Jaakko Kuosmanen Soome Teaduste Akadeemiast, Liina Eek ETAg-ist, Henry Kattago Riigikantseleist, Kadi Silde Kaitseministeeriumist ja Kristjan Vassil Tartu Ülikoolist.
Konverentsi teises pooles räägiti riigi ja teadlaste senistest koostöökogemustest ning sellest, et lahendamist vajavad probleemid on sageli valdkondadevahelised ja eeldavad erinevate ministeeriumide koostööd; samuti tuleb uurimisküsimustele leida tihti vastused mitme asutuse koostöös. Kuidas tagada, et valmiv uuring ei oleks lihtsalt järjekordne fail kaustas ning kuidas peaks riigi ja teadlaste koostööd tulevikus korraldama? Teadlaste poolelt said sõna Erkki Karo Tallinna Tehnikaülikoolist ja Marika Mänd Eesti Maaülikoolist, riigiasutuste poolt Mikk Vahtrus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Reelika Vahopski Rahandusministeeriumist. Ettevõtte koostöökogemusest ministeeriumiga rääkis Peeter Laud ettevõttest Cybernetica.
Nagu mainitud, analüüsisid foorumile kutsutud teadlased, riigiametnikud ja ettevõtjad ühiselt koostöö käivitamise häid kogemusi ning valusaid õppetunde. Otsiti ka lahendusi, kuidas koostööd lähimas tulevikus – Euroopa Liidu uute meetmete perioodil – paremini planeerida ja ellu viia. Kokkusaamine üle pika aja oli meeldiv ja vajalik; märgiti teemad, mida järgmisel konverentsil käsitleda – tõukefondide uue perioodi käivitumine ja strateegia “Eesti 2035” suundade kaetus teadustoega.
Teadusfoorumi “TeadusEST” kogumik RITA 1 ja RITA 2 projektidega tutvumiseks asub SIIN. Vaata konverentsi ettekannete salvestusi SIIT.