Eesti Teadusagentuuri aastaraamat 2023

ETAGis möödus aasta jätkuvalt muutuste rütmis. Elasime sisse ETAGi uude struktuuri ja töötajate hinnangul läks see sujuvamalt, kui algul arvata võis. Lõpule jõudsid kõik senised tõukefondide programmid ja saime käivitada ka kolm uut programmi – ning ettevalmistamisel on veel kaks.

Teist aastat järjest toimus ETAGi hindamisnõukogu uurimistoetuste menetlemine rahvusvahelistes paneelides ja nüüdseks võib järeldada, et see üleminek on ennast õigustanud. Samuti oleme saavutanud uurimistoetuste tsüklilisuse vähendamise ning neljal viimasel aastal on uue vooru maht ületanud kümne miljoni euro mahu, moodustades 18–44% kogu mahust.

Välisteaduskoostöö osas laienes oluliselt koostöö Ukraina, Jaapani ja Baltimaadega. Jätkuv fookus on Euroopa Liidu raamprogrammil Euroopa Horisont, mille voorudes on Eesti teadlased olnud väga edukad: 2023. aasta lõpuga on Eestisse tulnud 158 miljonit eurot.

Eesti teaduskommunikatsiooni edu suures maailmas ilmestab kodumaise telesaate „Rakett 69“ start rahvusvahelisel areenil. Nimelt allkirjastasime lepingu „Rakett 69“ formaadi litsentsiks Luksemburgi teadusagentuurile kolmeks aastaks. Astume aina suuremaid samme, et teaduspõhine maailmapilt oleks väljateenitult populaarne – igas vanusegrupis ja isegi igas maailma nurgas.

Täiesti uue meetmena viisime läbi Eesti teaduse tippkeskuste vooru ja valisime välja kümme uut tippkeskust aastateks 2024–2030. Eestis tehakse maailma tipptasemel teadust ning selle toetamine ja väärtustamine peab olema järjepidev. Koostasime möödunud tippkeskuste perioodi tulemuste tutvustamiseks põneva kogumiku, et tulemused oleksid nähtavad. Kogumiku illustratsioonid kunstnik Markus Kasemaalt kaunistavad ka seda aastaraamatut.

Teadlaste ja ühiskonna vahelise dialoogi toetamiseks toimus koostöös Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Riigikogu kultuurikomisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga Riigikogus kümnes poliitikuid, teadlasi ning ettevõtjaid ühendav teaduspoliitikakonverents „Teadus kui Eesti arengumootor. Inimkonna ja tehnoloogia partnerlus – poliitilised ja eetilised dilemmad“. Korraldasime 16 korda teaduskommunikatsiooni konverents „Tehisaru – kas tubli või ettearvamatu kratt?“ ja Eesti teadlaskonnale suunatud konverentsi TeadusEST. „TeadusEST 2023: teaduse ees avanevad horisondid“ fookus oli sel korral väliskoostööl ning Euroopa Liidu raamprogrammi võimalustel ja tulevikul.

Vaatamata keerulistele aegadele ja riigi majandusliku olukorra väljakutsetele on valitsus seni pidanud kinni teaduse rahastamise kokkulepetest. ETAGi meeskond mõistab oma ülesannete vastutust rahastuse vahendamisel teadlasteni ning võimaluste avardamisel teadmispõhise ühiskonna toetamiseks.

Nõukogu

Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri nõukogu on juhtorgan, mis kavandab ETAGi tegevust, korraldab juhtimist ja tegeleb järelevalvega.

Nõukogu esimees on Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal.

Nõukogu koosseis: Tea Danilov, Arenguseire Keskuse juhataja; Sirli Heinsoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja targa majanduse osakonna juhataja; Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikooli professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige; Agu Leinfeld, OÜ ValueSpace juhatuse liige; Tuuli Levandi, Rahandusministeeriumi strateegia talituse nõunik; Toivo Maimets, Tartu Ülikooli professor.

Hindamisnõukogu

ETAGi hindamisnõukogu on eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev eksperdinõukogu, mis täidab ETAGi üht tähtsamat ülesannet – hindab uurimistoetuste taotlusi, samuti osaleb ETAGi otsusel teiste ETAGile õigusaktidega pandud ülesannete täitmises.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas 5. veebruaril 2023 kolmeks aastaks hindamisnõukogu koosseisu ning hindamisnõukogu asendusliikmete varunimekirja.

Hindamisnõukogu esimees on ETAGi juhatuse esimees Anu Noorma.

Hindamisnõukogu liikmed: Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, juhtivteadur; Asko Lõhmus, Tartu Ülikool, professor; Dmitri Vinnikov, Tallinna Tehnikaülikool, juhtivteadur; Ivo Leito, Tartu Ülikool, professor; Jaak Kals, Tartu Ülikool, professor; Juri Belikov, Tallinna Tehnikaülikool, abiprofessor; Kai Pata, Tallinna Ülikool, kaasprofessor; Kaire Innos, Tervise Arengu Instituut, juhtivteadur; Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, professor; Kristi Viiding, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, juhtivteadur; Liisi Keedus, Tallinna Ülikool, professor; Maarja Grossberg-Kuusk, Tallinna Tehnikaülikool, professor; Marco Kirm, Tartu Ülikool, professor; Marika Mänd, Eesti Maaülikool, professor; Tanel Tammet, Tallinna Tehnikaülikool, professor; Tiit Tammaru, Tartu Ülikool, professor; Tõnis Timmusk, Tallinna Tehnikaülikool, professor; Urmas Varblane, Tartu Ülikool, professor; Virve Sarapik, Eesti Kunstiakadeemia, professor, vanemteadur

Hindamisnõukogu asendusliikmed on: Agne Velthut-Meikas, Andero Uusberg, Andres Merits, Ebe Merilo, Ellu Saar, Eneken Laanes, Gunnar Nurk, Heikki Junninen, Ivar Kruusenberg, Ivika Ostonen- Märtin, Jaak Vilo, Joosep Pata, Katrin Õunap, Kerli Mõtus, Krista Fischer, Kristin Kuutma, Liina Lindström, Maksim Ošeka, Maris Laan, Petri-Jaan Lahtvee, Tiina Nõges, Toomas Vaimann, Urmas Nõmmik, Veiko Lember, Äli Leijen.

Aastal 2023 võtsime tehnilise kontrolli järel menetlusse 329 personaalse uurimistoetuse taotlust aastase kogumahuga 59,5 miljonit eurot. Teist aastat järjest hindasime riiklike uurimistoetuste taotlusi rahvusvahelises eksperdikomisjonides ning teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjonis.

Esimest korda korraldasime Eesti teaduse tippkeskuste toetuse taotlusvooru, mille tulemusena said kümme projekti rahastuse kogumahus 70 miljonit eurot seitsmeks aastaks. Uudsena kasutasime taotluste hindamisel intervjuuvooru ja valikukomisjoni ette kutsusime kõik taotlejad, kelle taotlus sai kõigis kolmes kriteeriumis hindeks vähemalt „väga hea“.

Oktoobris allkirjastas haridus- ja teadusminister määruse „Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine“, milles volitas ETAGit viima läbi Eesti teadustaristu teekaardi uuendamist. Käivitasime teekaardi uuendamise ettevalmistamise: tegevuste, kordade ning juhendite koostamine ja taristukomisjoni uuendamine. Uuendatud teekaart valmib 2024. aasta sügiseks.

Ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks aitasime välja töötada Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023–2026“ ning Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“. Korraldasime taotlusvoorud projektide rahastamiseks nendest programmidest. Kultuuriministeeriumi programmist rahastati 11 projekti mahus 910 000 eurot ning Haridus- ja Teadusministeeriumi programmist rahastati üheksat projekti mahus 1 080 000 eurot.

Märkimisväärne töömaht oli seotud 2023. aastal lõppevate rahastusperioodi tõukefondide projektide ja programmide lõppemisega. Selle hulka kuulusid näiteks lõppevate projektide lõpparuannete hindamine, programmi tegevuste eelarvete korrigeerimiseks toetuse andmise tingimuste muutmine. Lõppenud programmid olid ResTA, Mobilitas Pluss, RITA. Osalesime aktiivselt uue perioodi meetmete väljatöötamisel ja elluviimise ettevalmistamisel – näiteks TAIE 5, Mobilitas 3.0, RITA+.

Ressursside väärindamise programmi ResTA eesmärk oli toetada ressursside väärindamise valdkonnas teadus- ja arendussüsteemi võimekuse kasvu ning ettevõtluse vajadustest lähtuvat arengut – samuti avalikust valdkonna tegevustest. Programmi raames viidi toidu, puidu ja maapõueressursside väärindamise valdkonnas ellu 20 projekti kogusummaga üle 10 miljoni euro.

Samuti jätkasime Ukraina teadlaste toetamist stardi- ja rühmaprojektidesse ning arendusprojektidesse kaasamiseks. Kokku toetasime 26 teadlast kogusummas 398 tuhat eurot.

Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamiseks jätkasime teadusnõunike ning arendusnõunike võrgustiku töö koordineerimist. Selle raames aitasime ministeeriume teadus- ja arendustegevuse lähteülesannete koostamisel ning viisime kokku ministeeriumite ja teadlaskonna esindajad. Lisaks lõime valdkondliku analüüsikaardi, et muuta hõlpsamaks kvaliteetse teadus- ja arendustegevuse tellimist.

RITA programm aitas kaasa riigi rolli suurendamisele teadus- ja arendustegevuse uuringute tellimisel. Selle tulemusena võeti tööle 15 teadusnõunikku kümnes ministeeriumis ning Riigikantseleis, samuti 15 arendusnõunikku 15 erialaliidus. Uuringuid rahastati 24,6 miljoni euro eest ja telliti või kaasrahastati 18 eri uuringut ning analüüsi. Suund jätkub RITA+ programmis, mille raames käivitasime aasta viimases osas strateegiliste teemade kogumise ideevooru.

Teadusnõustamise ja poliitikakujundamise lähendamiseks osaleb ETAG koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigikantseleiga rahvusvahelises Joint Research Centre’i ja OECD koostööprojektis „Building Capacity for Evidence-Informed Policymaking in Governance and Public Administration in a Post-Pandemix Europe“. Selle eesmärk on parandada teadmispõhiste otsuste tegemist Eesti poliitikas.

Riigikogus toimuval ETAGi teaduspoliitika konverentsil jõudis kätte esimene ümmargune juubel teemaga „Inimkonna ja tehnoloogia partnerlus – poliitilised ja eetilised dilemmad“, mille raames oli oluline fookus tehisarul. Ettekandeid tegid ning aruteludes osalesid poliitikud, ettevõtjad ja teadlased, muuhulgas Euroopa Parlamendi liige Andrus Ansip, Tartu Ülikooli haldusõiguse kaasprofessor ning riigikohtunik Ivo Pilving, ettevõtja Taavi Kotka, Bolti president Jevgeni Kabanov ja mitu Riigikogu liiget.

Teaduse evalveerimise korraldamiseks valmis teadus- ja arendustegevuse evalveerimise kontseptsioon, mille saatsime Haridus- ja Teadusministeeriumitele ning teadusasutustele. Viisime läbi IT Akadeemia IKT teadusmeetme sihtevalveerimise kolmes meetmega rahastatud ülikoolis: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Samuti alustasime 2024. aasta korralise evalveerimise ettevalmistustega. Selleks koostasime hindamisjuhendi ning hindamiskomisjoni töökorra ja vormid eneseanalüüsi raportiks. Evalveerimise protsessi põhimõtted arutasime läbi suuremate teadusasutuste esindajatega.

Teaduseetika valdkonna raames tutvustasime teaduseetika tegevusi evalveeritud teadusasutuste juhtide ümarlaual. Samuti valmis RITA programmi toel koostöös Tartu Ülikooliga teaduseetika pilootuuring, mida tutvusime seminaril „Kuidas toetada teadlasi eetilise teadustöö tegemisel?“

Eesti teadusinfosüsteem ETIS koondab informatsiooni teadus- ja arendusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning eri teadustegevuste tulemuste kohta. Samuti on ETIS taotluste esitamiseks, nende hindamiseks ja projektide aruandluse korraldamiseks. Aasta jooksul kontrolliti ja kinnitati 3273 teaduspublikatsiooni, ülikoolidele ning finantseerijatele koostati vastavalt nende soovidele 119 keerukamat andmeanalüüsi. Lisaks tutvustasime keskkonna kasutusvõimalusi eri ministeeriumitele, rakenduskõrgharidusasutustele ning teadus- ja arendustegevusega tegelevatele firmadele.

Uurisime võimalusi tehisaru kasutamiseks teadushindamise protsessi eri etappides. Plaan on kasutada masinõppe mooduleid, et hõlbustada granditaotluste hindamist. Selleks koostasime lähteülesande vastavate arenduste tellimiseks ja 2024. aastal on plaanis vähemalt osa plaanitud arendustest luua ning kasutusele võtta.

ETAG toetab mitmekülgselt Eesti teadlaste osalemist üleeuroopalises teaduskoostöös: rahastamise, informatsiooni jagamise ja nõustamisega. Samuti juhib ETAG Eesti kontaktpunktide võrgustikku Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa Horisont. Eesti on selle tegevustes olnud väga edukas, sest 2023. aasta lõpuga on seeläbi Eestisse tulnud 158 miljonit eurot teadusrahastust. Ulatusliku eelarvega Teaming for Excellence meetme toel alustasid laienemise valdkonnas kaks uut projekti ja uuest hindamisvoorust pääses edasi kolm Eesti taotlust.

Eesti teadlaste, teadusasutuste, ministeeriumite ja muude huvigruppide osalemise koordineerimiseks Euroopa Horisondi partnerlustes loodi eri osapooli kaasav osaluskava. Lisaks protsessi koordineerimisele on ETAGi ülesanne seirata riigi osalust partnerlustes. Osaluskava info haldamiseks lõime veebipõhise rakenduse, mis teeb andmete sisestamise hõlpsamaks ja pakub mugavamat ülevaadet.

Kasvanud on Eesti osalemine Euroopa Liidu partnerlustes ja rahvusvahelistes taristutes. Aastal 2022 oli ETAGi ning ministeeriumite poolt rahvusvahelisse koostöösse investeeritud summa 12 miljonit eurot, 2023. aastal üle 13 miljoni euro. Samal aastal lisandus märkimisväärne osa ehk kolmandik vahendeid ETAGi rahastatavate partnerluste ja taristute eelarvesse Euroopa Komisjoni kaasrahastusena. Samuti algas 15 uut projekti ning praegu on töös 44 ETAGi rahastusega ERANeti, partnerluse ja NordForski taotlusvooru projekti.

Viisime läbi esimese rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teaduskoostöös osalemise taotlusvooru (RVTT), mis on nimetatud ka Eesti teadustaristu teekaardil. Taotlused esitati nelja rahvusvahelise teadustaristu kohta: CERN, Euroopa Kosmoseagentuur, Euroopa eluteaduste andmetaristu ELIXIR ja Euroopa Sotsiaaluuring – kõik taotlused said rahastuse.

Käivitus 2025. aastani kestev EuroHPC kompetentsikeskuse jätkuprojekt teadusarvutuste (high performance computing, HPC) kasutuse suurendamiseks – eeskätt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning avaliku sektori seas. EuroHPC on üleeuroopaline teadusarvutusvõrgustik, mille moodustavad superarvutid eri Euroopa riikides. Eesti on ühinenud Soomes asuva EuroHPC LUMIga, millele pääsevad ligi ka Eesti kasutajad. Jätkuprojekti toetus on kaks miljonit eurot, mille moodustavad Euroopa Liit ja ETAG võrdses osas.

Eesti on täitnud oma rahalised kohustused Rootsis Lundi rajatava Euroopa neutronkiirgusallika rajamise ehitusfaasis. Eesti osalus jätkub ja paralleelselt ehitusega algas esmane käivitamine, mis kestab 2025. aasta lõpuni.

Aitasime ette valmistada CERNi hindamisrühma visiiti Eestisse, et Eesti saaks CERNi täisliikmeks. Visiidil tutvustasime Eesti teadlaste CERNi tegemisi ja arutati ministrite ning rahastajatega Eesti edasisi tegevusi CERNi rahastamiseks. Hindamisrühma raport Eesti kohta oli positiivne ja soovitas Eesti võtta CERNi täisliikmeks.

Kokku korraldasime 2023. aastal 112 üritust (infopäevad, seminarid, koolitused, konverentsid), millest võttis osa üle 4300 inimese. Pärast COVID-19-st tingitud pausi on populaarseks osutunud füüsilised infopäevad ning koolitused. Neli suuremat üritust olid: CHANSE avakonverents välisosalejatele, Twinningu meetme konverents Eesti taotlejatele, konverents TeadusEST Eesti teadlastele ja ETAGi ning JSPS-i (Japanese Society for Promotion of Science) koostöö 20. aastapäeva konverents.

Andsime nõu teadlastele, teadusasutustele, ettevõtetele, ministeeriumitele ja teistele riigiasutustele. Vastasime enam kui 2400 päringule. Lõime abistavaid materjale nii raamprogrammi projektide taotlejatele kui ka elluviijatele.

ETAGi Brüsseli büroo jätkas aktiivset osalemist rahvusvahelistes koostöövõrgustikes (IGLO, Põhja- ja Baltiriikide esindajate võrgustik, Science Europe) ning info ja kontaktide vahendamist Eesti teadus- ja arendusasutuste, ELi institutsioonide ning võrgustike vahel. Kolm mõjuvõimsamat üritust 2023. aastal olid: seminar „Ukraina haridus, teadus ja innovatsioon sõjaseisukorra ajal" koos Ukraina ülikoolide kõrgetasemelise delegatsiooni vastuvõtuga; teadmispõhise poliitikakujundamise seminar „Science for Policy – Challenges and Opportunities" koostöös Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskusega (JRC); koostöös Põhja- ja Baltimaadega konverents "Northern Prospects of Quantum", mille kokkuvõtvad sõnumid edastati ühiskirjana Euroopa Komisjonile.

Toetasime Eestis töötavaid välisteadlasi ja haldasime Eestis avanevaid teadustöökohti üleeuroopalise võrgustiku ning portaali EURAXESS kaudu. Samuti osalesime EURAXESSi ERA Talent Platformi arendamises. Samuti korraldasime Eesti osalemist Euroopa teadus- ja tehnoloogiaalases koostöövõrgustikus COST. Kokku on 191 eri COSTi projekti korralduskomisjonis 288 Eesti asutustega seotud esindajat.

Jätkasime projektide elluviimist NordForski teadus- ja innovatsiooniprogrammides ning liitusime roheülemineku programmiga, kus osalevad kõik Põhjamaad, Leedu ja Eesti. Eestist osaleb rahastajana lisaks ETAGile ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Samuti jätkasime EMP Balti teaduskoostöö programmi elluviimise koordineerimist. Eesti voorus rahastatud seitsmest projektist on kaks lõppenud ja viis lõppeb 2024. aasta märtsis. Toimus programmi lõpphindamine ning vahekonverents Riias. Hindamisraport valmib 2024. aasta veebruaris ja ees seisavad arutelud Balti teaduskoostöö programmi tulevikuplaanide osas.

Juba 20 aastat vahendab ETAG JSPS-i järeldoktorite stipendiumit teadustööks Jaapanis kõigis teadusvaldkondades. Lisaks Jaapani suursaatkonnas toimunud juubelit tähistavale seminarile toimus koos Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli esindajatega visiit Jaapanisse, et valmistada ette võimalusi koostöö tihendamiseks. Selle raames külastasime kahte peamist teadust rahastavat agentuuri (JSPS ning JST), kahte ülikooli (Tōkyō Ülikool ja Hōsei Ülikool), teadus- ja arendusasutust RIKEN ning toimus vastuvõtt Eesti saatkonnas Tōkyōs. Visiit andis meile väärtuslikke teadmisi ja kontakte, et kavandada edasisi tegevusi ning käivitada uusi toetusi.

Samuti tihendasime koostööd Armeeniaga. Selleks korraldasime aprillis õppevisiidi Armeenia Teaduskomisjoni delegatsioonile, et tutvustada ETAGi eri praktikaid ja Eesti teaduskorraldust laiemalt. Koostööd märkis positiivselt ka seda rahastusskeemi rahastav Euroopa Komisjon.

ETAGi ja Taiwani teadusministeeriumi vahelise koostööprogrammi raames toimunud konkursile esitas taotluse kuus teadlast, kellest toetati kolme. Lisaks sai Ukraina põgenikest teadlaste toetusmeetmest MSCA4Ukraine rahastuse neli Ukraina järeldoktorit, kellest kolm asus tööle Tartu Ülikooli ja üks Tallinna Tehnikaülikooli.

National Science Foundationi koordineerimisel avasime uue toetusmeetme IMPRESS-U, et edendada kõrgetasemelist teadustööd ja aidata kaasa Ukraina teadusasutuste integreerimisele rahvusvahelisse koostöösse. Programmiga on liitunud teadust rahastavad organisatsioonid Balti riikidest, Poolast ning Ameerika Ühendriikidest ja huvi on olnud väga suur: siiani on esitatud 100 taotluse ettepanekut, millest 35 said kutse esitada täistaotlus – viis neist Eesti teadlaste osalusega, millest neli sai rahastusotsuse mahuga 400 tuhat eurot.

Jätkasime aktiivset osalemist Science Europe’i töös. ETAGi juhatuse esimees kuulub töögruppi High Level Policy Network, mille arutelude fookuses oli kaks suurt valdkonda: Euroopa Liidu teadusruumi uued tegevussuunad (muuhulgas akadeemiline vabadus, tegevused ja töökorraldus Euroopa Liidu seadusandlusega); piirideülene koostöö (koostöö Ukrainaga, teaduse ja innovatsiooni rahvusvaheline koostöö Aasia, Aafrika, Lähis-Ida suunal).

Teadusuudiste laiema leviku tagamiseks sõlmiti uus kolme aasta pikkune koostööleping ERR-iga, et jätkata teadusuudiste portaali Novaatori toetamist. Uue lepinguga suureneb teadusajakirjanike arv seniselt neljalt kuuele, kellest ETAG rahastab kolme. Töötajate arvu kasv teadustoimetuses loob suuremad võimalused teaduse nähtavuse suurendamiseks.

ETV-s olid eetris teadussaatesarja „TeadusEST“ kümme osa, lühisaate „Tähelepanu! Tegemist on teadusega!“ 20 osa ja „Rakett 69“ 13. hooaeg. Kõikidest „Rakett 69“ hooaja osalejatest ilmusid persoonilood Miks.ee portaalis ja sotsiaalmeedias ning Delfis.

Suur märk Eesti teaduse populariseerimise ainulaadsusest ja edust sai templi alla novembris, kui kirjutasime Luksemburgi teadusagentuuris alla „Rakett 69“ formaadi lepingule, millega andsime selle saate formaadi kasutamise õiguse kolmeks hooajaks. Luksemburgi versiooni pealkirjaks sai „Take Off“ ning esimene saade läks eetrisse 2024. aasta jaanuaris paralleelselt meie saate 14. hooaja algusega.

Õpilaste teadusfestivalil Eesti Rahva Muuseumis osales kahel päeval üle 3000 inimese. Kaasasime festivali töötubade läbiviimiseks mitmeid koostööpartnereid ja teaduse populariseerijaid. Kesksel kohal festivali oli õpilaste teadustööde riikliku konkursi lõppvoor.

Korraldasime mitmeid regulaarseid üritusi teaduskommunikaatorite ja populariseerijate oskuste ning koostöövõrgustiku täiendamiseks. Näiteks uurimistööde koordinaatorite võrgustiku seminar „Uurimistööde metoodika – teadustöö ülikoolis vs. koolis?“, kuhu kutsuti kõiki Eestis põhikoolide ning gümnaasiumite uurimistööde koordinaatorid; karjäärispetsialistide kevadkool, mille eesmärk oli anda karjäärivalikuid nõustavatele spetsialistidele arusaadav ja adekvaatne ülevaade sellest, mida tähendab karjäär tehnoloogia ning insenerinduse valdkonnas, millised on perspektiivsed ametialad tuleviku vaates.

Research in Estonia koostöös ETAGi Brüsseli büroo ja Science Europe’iga korraldasid kaks võrgustumisüritust teadlaste ning teadusadministraatorite vahel Eesti Brüsseli esinduses. Jaanuaris toimunud üritusel tutvustati „Rakett 69“ saadet Science Europe’i kommunikatsiooni töörühma liikmetele ning sügisel presenteeriti Genome of Europe’i projekti Geenivaramu juhi professor Andres Metspalu osalusel.

Korraldasime 16. teaduskommunikatsiooni konverentsi „Tehisaru – kas tubli või ettearvamatu kratt?“. Konverentsi fookuses oli tehisaru, mida lahati ettekannete ja paneelaruteluga. Konverentsi raames anti üle Tartu Ülikooli observatooriumi ning ESERO Eesti tunnustus Linnutee Täht, Eesti teadusajakirjanike seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind Ökul ja Eesti teaduse populariseerimise auhind.

PÖFFi raames linastus ka sel aastal eriprogramm „Teadus 360°“.

Avaldasime iga-aastase ETAGi rahastatud teadusprojektide kogumiku „Teadusrikas Eesti“. Sel korral kajastasime 81 projekti. Kogumikuga soovime Eesti teaduse tegevusi ning tulemusi esitleda viisil, mis on lihtsalt arusaadav kõikide jaoks.

ETAGi tellimusel ja eestvedamisel valmis möödunud Eesti teaduse tippkeskuste perioodi kokku võttev kogumik. Teose tekstid iga tippkeskuse koostas staažikas teadusajakirjanik Kaur Maran. Selle kogumikuga ei soovinud me anda ainult ülevaadet Eesti kõrge tasemega uurimisrühmade tegevusest ja tulemustest, vaid pakkuda ka kunstilist lisandväärtust. Seda pakuvad kunstnik Markus Kasemaa temaatilised illustratsioonid.

Kogumiku tutvustamiseks ja tippkeskuste tänamiseks toimus 6. detsembril Eesti Teaduste Akadeemias tänuüritus, kuhu olid kutsutud tippkeskuste esindajad ning koostööpartnerid. Tänukõnesid pidasid Anu Noorma, Tarmo Soomere ning Renno Veinthal ja Markus Kasemaa tutvustas oma loomeprotsessi.

ETAG korraldab kuut riiklikku konkurssi. 2023. aastal oli kokku 1288 osalejat ja 147 riikliku preemia laureaati, lisaks eripreemiad.

• Teaduse populariseerimise projektikonkursil toetatakse teaduse tutvustamist laiemale avalikkusele. Eelmisel aastal sai toetust 29 projekti kokku 217 143 euro eest.
• Õpilaste teadustööde konkursil tunnustatakse parimaid uurimus- ja loovtöid põhikooli ja gümnaasiumiastmes. Konkursil osales 228 õpilast 213 tööga ja õppvooru kutsuti 91 töö autorid.
• Haridusteaduslike tööde konkursil tunnustatakse parimaid haridus- ja kasvatusteaduslikke töid. Preemiad anti üle Tartu Ülikooli õpetajate seminari 195. aastapäevale pühendatud seminaril „Tark mees taskus“.
• Eesti teaduse populariseerimise auhinnad antakse traditsiooniliselt üle teaduskommunikatsiooni konverentsil. 2023. aastal pälvis Tiiu Silla nimelise elutööpreemia hariduse edendaja Aare Baumer.
• Õpilasleiutajate konkursile oodatakse nutikaid lahendusi igapäevastele probleemidele. Aastal 2023 laekus konkursil kokku 406 tööd, millest preemia sai 96 tööd. Riikliku tänukirja said ka esikohatööde juhendajad.
• Üliõpilaste teadustööde konkursil pälvisid sel korral peapreemiad Tõnis Laasfeld ja Marilin Aruvee. Konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd tudengite seas, osalema on oodatud tööd rakenduskõrgharidusest doktoriõppeni.

ETAGi jaoks on tähtsad oma töötajad ja nende oskuste arendamine ning töö väärtustamine. Jätkasime regulaarsete siseseminaride korraldamist, koolituste läbiviimist meeskondadele ja osalemist individuaalselt koolitustel ning konverentsidel. Muuhulgas alustasime septembris prantsuse keele kursustega oma töötajatele, et pakkuda tööriista edukamaks väliskoostööks. Samuti osalesid ETAGi raamprogrammi konsultandid riiklike kontaktisikute õppereisil Maltale, kus tutvuti teiste riikide töökorralduse ning praktikatega ja jagati üksteisega kogemusi.

Aasta 2023 algas ETAGile uuenenud struktuuriga. Seega valmis ja kinnitati juhtimissüsteemi uus käsiraamat ning ajakohastati muid kordasid, et need oleksid kooskõlas ETAGi uuenenud struktuuriga. Muuhulgas ajakohastasime riskihindamise protsessi ja selle juhist, mille alusel teostamise protsesside riskihindamise ja leppisime kokku vajalikud maandamismeetmed.

Meeskonnavaimu tugevdamiseks toimusid suvepäevad ja jõulupidu. Aasta lõpus toimunud jõulupeol korraldasime töötajate seas heategevusliku oksjoni, mille tulud annetasime Tartu Ülikooli kliiniku lastefondile.

Edukalt lõppes soolõime projekt Gearing-Roles, mille tulemusena loodi ETAGis soolise võrdõiguslikkuse kava aastateks 2020–2027, mida vaadatakse ja täiendatakse iga aasta. Samuti saadi kogemusi soolise võrdõiguslikkuse teemaga tegelemisel. Soolõime tegevused jätkuvad projektis Genderaction.

Lisaks Eesti teaduse toetamisele ja oma töötajate väärtustamisele on meile tähtis ka sihtrühmade tagasiside, mille alusel parendame ETAGi protsesside ja teenuste korraldust ning kvaliteeti.

Tegevuste parendamiseks küsiti tagasisidet kaheksa protsessi kohta: PUT2024 järeldoktori (PUTJD), stardi- ja rühmagrandi (PSG, PRG), tagasipöörduva teadlase grandi (STP), Mobilitase järeldoktori grandi (Eestisse tuleva MOBJD), tippkeskuste ja arendusgrandi (EAG) taotlemine, Eesti teadustaristu teekaardil nimetatud rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teadustöös osalemise toetamine, ETAGi Euroopa Liidu raamprogrammi alane nõustamine ja info jagamine ning IT Akadeemia programmi IKT teaduse toetusmeetme sihtevalveerimine.

Küsitlusele vastanute protsent oli 9–80. Kuue palli süsteemis hinnati üldist rahulolu 4,2 kuni 5,5 punktiga. Kõrgemalt hinnati Eestisse tuleva järeldoktori taotlemise protsessi. Madalaima hinde sai tagasipöörduva teadlase toetuse taotlemise protsess, kus taotlejad olid üldiselt taotlusvooruga rahul, kuid kõige suuremat kriitikat sai ETAGi töötajate poolt antud info.

Teaduse tippkeskuste tagasisides toodi välja, et taotlusvorm oli üles ehitatud teaduspoliitika mitte teaduse loogika järgi ning ka tähemärkide arv oli väike. EAG puhul heideti ette vooru toimumise aega ja pikkust. PUTi taotlusvooru üldine rahulolu taotlusvooruga oli viimase nelja aasta kõrgeim, kõrgelt hinnati ETAGi töötajate info jagamist. ETAGi Euroopa Liidu raamprogrammi alast nõustamist ja info jagamist hinnati varasemast madalamalt (2020. aastal 5,3, 2023. aastal 4,6). Vastajad soovisid uusi juhendmaterjale ja paremini sihistatud teavitustegevusi. Tagasiside alusel kavandati üheksa parendust.

Töötajatele parima töökeskkonna pakkumiseks laiendasime kontoriruume.