Eesti Teadusagentuuri aastaraamat 2024

2024. aasta tõi ETAGi jaoks kaasa uusi tulevikku vaatavaid algatusi ning samuti mitmeid väga mahukaid ja Eesti teaduse jaoks olulisi tegevusi.

Taas viidi edukalt läbi Eesti teaduse korraline evalveerimine ja rahvusteaduste sihtevalveerimine.

Käivitusid temaatilised teadus- ja arendusprogrammid (TemTA), mille puhul jõudsime juba ka esimeste lepingute ning väljamakseteni. Palju tähelepanu pälvis programmi uudses vormis avaüritus kinos, mille fookuseks oli erisaate “Teadus kasumiks” esilinastus.

Teaduse rahastamise valdkonnas säilis stabiilsus: uurimistoetuste taotlusvoorud toimusid plaanipäraselt, kuid käivitasime uue meetmena kohanemistoetuse välisteadlaste värbamise hõlbustamiseks. Siseriikliku koostöö raames on meil hea meel EISaga sõlmitud koostööleppe üle, mis loodetavasti annab olulise panuse talentide teistest riikidest Eestisse toomisel.

Rahvusvahelises koostöös saavutas Eesti senisest veelgi suurema edu – 2024. aasta lõpuks oli Euroopa Horisondi programmist Eestisse tulnud juba 234 miljonit eurot, mis on rohkem kui kogu eelmisest raamprogrammist kokku ning Eesti teadlased pälvisid mitu kõrget rahvusvahelist granti.

Laienes koostöö oluliste välispartneritega – jätkus Ukraina teadlaste toetamine rahvusvahelises koostöös ning tihenes teaduskoostöö Jaapaniga.

Suurenes ka ETAGi mõju ja nähtavus Euroopa teadusagentuuride võrgustikus. Kuulume 2024. aastast Science Europe tegevust suunavasse nõukogusse (Governing Board), olime kutsutud Science Europe’i aastakoosolekule ning lööme kaasa peaaegu kõikide töörühmade töös, mis kinnitab meie usaldusväärsust ja nähtavust Euroopas. Samuti usaldati meile korraldada Global Research Council’i Euroopa piirkonna kohtumine ning Euroopa ja Aafrika teaduskoostöö seminar, mis tõi Tallinnasse kokku hulgaliselt teadusmaailma otsustajaid.

Lisaks sai täidetud veel mitu väga olulist eesmärki. Muuhulgas sai kinnitatud taristu teekaart, tippkeskused rahastatud, valmis ETAG CoARA tegevuskava teadusrahastamise ja -hindamise põhimõtete ajakohastamiseks ning poliitikasoovitused teadusnõustamise süsteemi tugevdamiseks (JRC/OECD raport).

Teaduskommunikatsiooni vallas kasvas teaduse nähtavus nii avalikõiguslikus meedias kui ka erameedias. Uuringutulemustele toetudes, mis soovitasid laieneda teadusteemade kajastamisel enam ka erakanalitesse, et püüda laiemaid sihtgruppe, algas koostöö Postimees grupiga. Aasta oli teadusteemade kajastamise osas edukas ka avalikõiguslikus meedias, sest Novaatori portaali kaudu jõudis oma teadustöö teemadega avalikkuse ette rohkem teadlasi, kui kunagi varem. Samuti toimusid edukalt meie traditsioonilised teaduskonverentsid, teadusfestivalid ja konkursid, mis innustasid noori ja aitasid esile tuua silmapaistvaid teaduse populariseerijaid. Hoogsalt käivitus ka meie uus põhikooliealistele lastele suunatud teadusvõistlus „Rakett Juunior“.

Organisatsiooni vaatest hoidsime fookuses sisemist arengut. Läbiviidud küsitlused nii sihtrühmade kui ka töötajate seas näitasid üldist rahulolu meie tegevustega ning pakkusid konkreetseid ideid parendusteks. Need on võetud töösse, et muuta protsesse veelgi sujuvamaks ja kasutajasõbralikumaks. Näiteks algas kodulehe uuendamine, et parandada info leitavust. Hoolimata riigi eelarvelistest piirangutest jätkasime oma põhitegevusi plaanipäraselt ning leidsime võimalusi ka mõningateks uuendusteks. ETAGi meeskond on end tõestanud pühendunud ja kompetentse partnerina nii teadlaskonnale, poliitikakujundajatele kui ka rahvusvahelistele koostöövõrgustikele.

Meie eesmärk on toetada tõhusalt riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamist ja elluviimist ning suurendada teadus ja uuendustegevuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning sünergiat. Selleks toimime järgmise struktuuri ja töökorralduse järgi:

Nõukogu

Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri nõukogu on juhtorgan, mis kavandab ETAGi tegevust, korraldab juhtimist ja tegeleb järelevalvega.

Nõukogu esimees on Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal.

Nõukogu koosseis: Tea Danilov, Arenguseire Keskuse juhataja; Sirli Heinsoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja targa majanduse osakonna juhataja; Agu Leinfeld, ValueSpace OÜ juhatuse liige; Tuuli Levandi, Rahandusministeeriumi strateegia talituse nõunik; Toivo Maimets, Tartu Ülikooli professor; Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja vanemteadur.

Hindamisnõukogu

ETAGi hindamisnõukogu on eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev eksperdinõukogu, mis täidab ETAGi üht tähtsamat ülesannet – hindab uurimistoetuste taotlusi, samuti osaleb ETAGi otsusel teiste ETAGile õigusaktidega pandud ülesannete täitmises.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas 5. veebruaril 2023 kolmeks aastaks hindamisnõukogu koosseisu ning hindamisnõukogu asendusliikmete varunimekirja.

Hindamisnõukogu esimees on ETAGi juhatuse esimees Anu Noorma.

Hindamisnõukogu liikmed (2024. a): Andres Merits, Tartu Ülikool, professor (asendusliikmena); Asko Lõhmus, Tartu Ülikool, professor; Dmitri Vinnikov, Tallinna Tehnikaülikool, juhtivteadur; Jaak Kals, Tartu Ülikool, professor; Juri Belikov, Tallinna Tehnikaülikool, kaasprofessor tenuuris; Kai Pata, Tallinna Ülikool, kaasprofessor; Petri-Jaan Lahtvee, Tallinna Tehnikaülikool, kaasprofessor; Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, professor; Katrin Õunap, Tartu Ülikool, professor; Kristi Viiding, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, juhtivteadur; Liina Lindström, Tartu Ülikool, professor (asendusliikmena); Maksim Ošeka, Tallinna Tehnikaülikool, vanemteadur (asendusliikmena); Maarja Grossberg-Kuusk, Tallinna Tehnikaülikool, professor; Marco Kirm, Tartu Ülikool, professor; Marika Mänd, Eesti Maaülikool, professor; Tanel Tammet, Tallinna Tehnikaülikool, professor; Tiit Tammaru, Tartu Ülikool, professor; Veiko Lember, Tallinna Tehnikaülikool, täisprofessor tenuuris (asendusliikmena); Virve Sarapik, Eesti Kunstiakadeemia, professor, vanemteadur.

Hindamisnõukogu asendusliikmed: Agne Velthut-Meikas, Tallinna Tehnikaülikool, dotsent; Andero Uusberg, Tartu Ülikool, kaasprofessor; Andres Merits, Tartu Ülikool, professor; Ebe Merilo, Tartu Ülikool, kaasprofessor; Eneken Laanes, Tallinna Ülikool, professor; Gunnar Nurk, Tartu Ülikool, kaasprofessor; Heikki Junninen, Tartu Ülikool, professor; Ivar Kruusenberg, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, vanemteadur; Ivika Ostonen-Märtin, Tartu Ülikool, professor; Jaak Vilo, Tartu Ülikool, professor; Joosep Pata, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, teadur; Katrin Õunap, Tartu Ülikool, professor; Kerli Mõtus, Eesti Maaülikool, dotsent; Krista Fischer, Tartu Ülikooli professor; Kristin Kuutma, Tartu Ülikool, professor; Liina Lindström, Tartu Ülikool, professor; Maksim Ošeka, Tallinna Tehnikaülikool, vanemteadur; Maris Laan, Tartu Ülikool, professor; Petri-Jaan Lahtvee, Tallinna Tehnikaülikool, kaasprofessor; Tiina Nõges, Eesti Maaülikool, professor; Toomas Vaimann, Tallinna Tehnikaülikool, juhtivteadur; Urmas Nõmmik, Tartu Ülikool, professor; Veiko Lember, Tallinna Tehnikaülikool, täisprofessor tenuuris; Äli Leijen, Tartu Ülikool, professor.

2024. aastal korraldas ETAG kokku 20 teadus- ja arendustegevuse (TA) rahastamise taotlusvooru. Nende hulgas toimusid uurimistoetuste (kohanemistoetus, väljamineva järeldoktori toetus, stardigrant ja rühmagrant), tuumiktaristu toetuste ning ministeeriumide TA taotlusvoorud. Lisaks haldasime arendusgrante, taristu ja tippkeskuste toetusi.

Aastal 2024 võtsime tehnilise kontrolli järel menetlusse 333 personaalse uurimistoetuse taotlust aastase kogumahuga 62,2 miljonit eurot.

Juba kolmandat aastat järjest hindasime riiklike uurimistoetuste taotlusi rahvusvahelistes eksperdikomisjonides ning teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjonis, aidates tagada uurimistoetuste menetluse kõrget kvaliteeti. ETAGi juhatus otsustas hindamisnõukogu ettepanekul rahastada 93 uut grandiprojekti (16 järeldoktori, 22 stardi- ja 55 rühmaprojekti) kogumahuga 16,3 miljonit eurot aastas, edukuse määr mahtudelt 26%.

Mitmekesistamaks rahastusvõimalusi, töötasime välja uusi meetmeid ja kohandasime olemasolevaid. Käivitasime täiesti uue meetme – kohanemistoetuse, mille eesmärk on toetada Eesti teadus- ja arendusasutusi välisteadlaste värbamisel, sh aidata välismaal töötavatel Eesti teadlastel kodumaale naasta. Kohanemistoetuse taotlust võetakse vastu aastaringselt ning hindamisnõukogu langetab rahastusotsuseid kvartaalselt. 2024. aastal esitati 10 kohanemistoetuse taotlust, millest 2024. aastal rahastati neli (kolm taotlust rahastati 2025. a).

Samuti arutasime Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ettepanekul erinevate mobiilsusgrantide tulevikku – koostasime uue mobiilsusmeetmete kontseptsiooni ja tutvustasime seda hindamisnõukogule, kus leiti ühiselt, et senine järeldoktorite toetus peaks vähemalt esialgu jätkuma muutusteta.

Lõpetati edukalt tõukefondide ResTa programm, mille kogemust rakendati uue TemTA programmi kavandamisel.

TemTA ehk temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide mahuka rahastusmeetme eesmärgiks on suurendada koostööd ettevõtete ja teadlaste vahel ning toetada ettevõtetele ja ühiskonnale vajaliku teadusvõimekuse kasvu. TemTA raames hinnati seitsmesse programmi esitatud 148 ettepanekut, millest 48 ettepanekut said õiguse esitada oma uurimisprojektid. Kõik projektid on käivitunud ning aasta lõpus tehti programmist juba ka esimesed väljamaksed. Samuti valmistati 2024. aasta jooksul ette ja viidi läbi programmi avaüritus Tallinnas. Kinos toimunud esilinastuse formaadis toimunud ürituse 126 külalise seas oli lisaks TemTA projektides osalevatele teadlastele ka ettevõtjaid ning poliitikakujundajaid, nii Eestist kui ka Euroopa Komisjonist. Koostöös RTK-ga viiakse ellu ka sektoritevahelise mobiilsuse (SekMO) programmi, et toetada teadmussiiret eri sektorite vahel. Selle raames hinnati 65 taotlust ja rahastati 54 projekti.

Mobilitas 3.0 raames toetati Eestisse järeldoktorantuuri tulekut. Rahastati kõik 10 taotlust (seitse taotlust Mobilitas3.0-st ja kolm taotlust riigieelarvest, kuna nende puhul ei olnud tegemist nutika spetsialiseerumise valdkondadega). ERC grandi taotluse edukuse tõstmise voorus rahuldati seitse taotlust.

Teaduse infrastruktuuri arendamiseks astuti samuti olulisi samme. Kõik teekaardi teadustaristud esitasid oma tegevusaruanded 2019-2023 perioodi kohta ning said selle kohta ka tagasisidet. Menetleti 17 tuumiktaristu tegevusaruannet ja jätkutaotlusi, mis rahuldati kogumahus 2 miljonit eurot.

Alustasime ka Eesti teadustaristu teekaardi uuendamist. See on strateegiline protsess, mis toimub iga viie aasta järel ja suunab riiklike taristute investeeringuid. Aasta jooksul kuulutati välja konkurss, kuhu laekus 40 taotlust. Taristukomisjon hindas ettepanekuid ning tegi augustis ministrile ettepaneku lisada teekaardile 28 uut objekti. Novembris kinnitatigi need objektid riikliku tähtsusega teadustaristute teekaardile. Vahetult seejärel kuulutasime välja taristute toetamise taotlusvooru, mille tähtaeg langes 2025. aasta algusesse. Taristuprojektide rahastusotsused saavad seega tehtud 2025. aasta esimeses pooles. Samuti on veel lahtine struktuurivahenditest planeeritud taristute teenusmeetme käivitamine.

Jätkasime riigiasutuste teadus- ja arendustegevuse strateegilist toetamist nii andmepõhiste analüüside, uuringute kui ka teadusnõunike võrgustiku kaudu. Aasta jooksul valmis viis suuremahulist uuringut, mis pakuvad väärtuslikku infot poliitikakujundajatele:

• avaldasime "Eesti Teadusbaromeetri 2023" tulemused;
• viisime läbi "Riikliku tähtsusega teadustaristute analüüsi";
• koostasime Eesti teaduse valdkondliku ülevaate korralise evalveerimise tarbeks;
• samuti valmis ülevaade Eesti TA riikliku rahastuse hetkeseisust.

2024. aastasse jäi ka statistilise kogumiku "Eesti teadus 2025" koostamine, mis avaldati 2025. aasta alguses. Samuti käivitasime Eesti noorteadlaste olukorra uuringu, mille tulemused valmivad samuti 2025. aastal.

Aasta üks tähtsündmusi teaduspoliitika valdkonnas oli kahtlemata Eesti teaduse korraline evalveerimine. Evalveerimise käigus andsid rahvusvahelised eksperdikomisjonid hinnanguid 26 teadus- ja arendusasutuse tegevusele kuues teadusvaldkonnas. Samuti viidi läbi üheteistkümne Tartu Ülikooli rahvusprofessuuri sihtevalveerimine.

Poliitikakujundamise ja teadusnõustamise lähendamiseks jätkasime teadus- ja arendusnõunike võrgustiku koordineerimist. 2024. a lõpus töötas erinevate ministeeriumide alluvuses 16 teadusnõunikku ning 13 arendusnõunikku, kes aitavad sõnastada teaduspõhiseid lähteülesandeid, edendada teaduskoostööd ja olla sillaks teadlaste ning otsustajate vahel. Aasta jooksul tihenes koostöö ka Leedu kolleegidega, kellega arutasime parimaid praktikaid teadusnõunike süsteemi arendamisel. Lisaks aitasime ministeeriumidel läbi viia 11 teadus- ja arendustegevuse konkurssi nende valdkonnaprogrammide raames – alates haridusest kuni kliima ja kultuurini.

Riiklike teadusprogrammide ja -tellimuste sujuvaks elluviimiseks jätkasime tegevusi RITA+ programmi raames. Nii toimus aasta jooksul kaks probleemipüstituste konkurssi, mille eesmärk on tuua teadlased ja poliitikakujundajad koos olulisi ühiskondlikke probleeme lahendama. Esimeses voorus laekunud ettepanekute hulgast valiti välja kaks teemafookust: platvormimajanduses töötajate sotsiaalne kaitse ning kliimateenuste prototüübid põllumajanduses. Nende lahendamiseks kuulutati välja ka vastavad uuringukonkursid. Teises voorus valiti välja viis teemat, millest kolmele jõuti 2024. aastal konkursid korraldada (Eesti mereala digikaksik; Eesti liikuvusmudeli loomine; kooliõpilaste kehalise ja vaimse heaolu toetamise analüüs). Lisaks sõlmiti RITA+ raames mitmeid uusi lepinguid rakendusuuringuteks, mis aitavad ministeeriumidel saada teaduspõhist sisendit poliitikaküsimustesse.

Andsime olulise panuse ka teaduseetika ja avatud teaduse valdkonna arendamisse. 2024. aastal valmis meil uus versioon “Inimuuringute heast tavast” – terviklik juhis, mis aitab tagada inimestega seotud teadusuuringute eetilisuse. Hea tava väljatöötamiseks tellisime eelnevalt ka põhjaliku õigusanalüüsi "Inimestega tehtavate uuringute õiguslik regulatsioon Eestis" (K. Pormeister, 2024), mis kaardistas kehtivad nõuded ja kitsaskohad. Samuti andsime oma panuse, et integreerida teaduseetika teemad uue loodava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse (TAIKS) eelnõusse, nõustasime teaduseetika teemadel teisi asutusi ning hindasime kõigi meie hallatavate teadusgrantide ja suuremate programmite taotluste eetikaosasid, et veenduda teadustöö eetilisuses juba rahastusotsuste tegemise faasis.

Tehisintellekti aina laialdasemat kasutust arvestades töötati välja ka ETAGi seisukoht suurte keelemudelite kasutamise osas teadusraha jagamisel.

Soolõime valdkonnas jätkati osalemist raamprogrammi projektis GENDERACTIONplus, mille eesmärk on teha koostööd 26 projektipartneriga 21 riigist, kaardistamaks Eesti vajadusi ning nõustamaks kohalikke organisatsioone eesmärgiga edendada soolist võrdõiguslikkust teadusruumis. Samuti esitati AcademiaNet portaali 16 Eesti TA asutustes töötavat naisteadlast, uuendati ETAGi soolise võrdõiguslikkuse kava ning koostati kava rakendamise raport varasemate aastate kohta.

Aasta alguses viidi ETIS üle uuele andmebaasimootorile, mis parandab süsteemi töökindlust ja jõudlust. ETIS-e arendamisel on aasta jooksul suurt tähelepanu pööratud andmete kvaliteedile ja struktuurile. ETAGi juhtimisülesannete tarbeks töötasime välja Power BI põhise juhtimislaua, mis nüüdsest võimaldab juhtkonnal olulisi indikaatoreid jälgida reaalajas. Kokku oli ETISes aasta jooksul avatud 90 taotlus- või aruandlusvooru (võrdluseks 61 vooru 2023. aastal) ning süsteemi kaudu kontrolliti ja kinnitati pea 3000 teaduspublikatsiooni metaandmed.

Samuti ajakohastasime jooksvalt ETAGi kodulehel ja avalikus TeadusSilma portaalis teadus- ja arendustegevuse statistika esitlust (sh valmis TeadusSilma ingliskeelne versioon), et kõik huvilised saaksid veelgi mugavalt kätte värskeimat infot teaduse ja selle rahastamise kohta Eestis.

Oluline edasiminek toimus ka teadmussiirde ja innovatsiooni koordineerimisel. Novembris sõlmisime koostööleppe Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS), et ühiselt soodustada teadus- ja äritegevuse kooskõlalist toetamist. See lepe loob raamid paremaks infovahetuseks ja ühistegevusteks, et teadusasutustest pärinevad teadmised jõuaksid tõhusamalt ettevõtlusesse ning innovatsioonisüsteemi.

Teadusnõustamise ja poliitikakujundamise lähendamiseks osalesime Joint Research Centre’i ja OECD rahvusvahelises projektis “Building Capacity for Evidence-Informed Policymaking”, kus analüüsiti Eesti otsustusprotsesside tugistruktuure ning töötati välja soovitused teadmuspõhise poliitikakujundamise edendamiseks.

Samuti osalesime CoARA konsortsiumi tegevustes (teaduse hindamise reformi koalitsioon) ning töötasime välja ETAGi siseplaani teadusrahastamise ja -hindamise põhimõtete ajakohastamiseks. Uusi põhimõtteid tutvustasime nii oma nõukogule kui ka meie sihtrühmadele. Uute lähenemiste seas on rõhk kvalitatiivsemal hindamisel ja mitmekesisemate tulemuste arvestamisel.

Panustasime oluliselt ka Eesti teadustaristu teekaardi uuendamisse ning taristutoetuste taotlusvooru korraldusse.

Interreg Europe projekti „KnowledgeAnalytics“ käigus kogusime häid kogemusi välispartnerite käest teadusüsteemi analüüsimiseks ja tõenduspõhise poliitika arendamiseks.

ETAG toetab jätkuvalt Eesti teadlaste rahvusvahelist tegevust nii rahastuse kui nõuandega, olles Euroopa Horisont raamprogrammi kontaktpunktide võrgustiku keskne koordinaator Eestis. 2024. aasta lõpuga on Euroopa Horisondi kaudu Eestisse tulnud 234 miljonit eurot teadusrahastust. Sh tuli Eestisse neli väljakujunenud teadlase ja kaks alustava teadlase Euroopa Teadusnõukogu prestiižset granti. Selgusid ka Twinning taotlusvooru tulemused, kus edukaks osutus 12 Eesti koordineeritud projekti.

Eesti teadlaste, teadusasutuste, ministeeriumite jt osalemise koordineerimiseks Euroopa Horisondi partnerlustes loodi eri osapooli kaasav osaluskava. ETAGi ülesanne on protsessi koordineerida ning seirata riigi osalust partnerlustes. Osaluskava info paremaks haldamiseks lõime ka spetsiaalse veebipõhise rakenduse.

Eesti osalus rahvusvahelistes teaduskoostöö algatustes püsis sama mahukas kui varem – riik ja ETAG panustasid ühtekokku umbes 13,3 miljonit eurot. Märkimisväärne on see, et suurenes Euroopa struktuurifondide osakaal rahastusallikana rahvusvahelises koostöös, mis jätkub tõusutrendina ka 2025. aastal. Koostöös HTM-i ja teiste ministeeriumidega otsustati 2024. aastal liituda 5 uue Euroopa partnerlusega, mis avardab veelgi Eesti teadlaste võimalusi rahvusvahelistes programmides kaasa lüüa.

ETAGi eestvedamisel toimus mitmeid rahvusvahelisi üritusi ja algatusi. Näiteks oleme juhtpartnerina seotud Biodiversa+ keskkonnateaduste partnerlusega, mille raames korraldasime aasta jooksul Eestis mitmeid kõrgetasemelisi kohtumisi: teaduspoliitika foorumi, avakonverentsi, koostöö- ja võrgustumisürituse ning partnerluse töögruppide koosolekuid, kus osales kokku ligi 200 osalejat paljudest riikidest, tuues Eestile rohkelt rahvusvahelist tähelepanu.

Samuti viidi aasta jooksul lõpule mitmeid varasematel konkurssidel rahastatud projekte: alustas 19 uut rahvusvahelist ühisprojekti (12 ERA-NET skeemidest ja 7 partnerlusprogrammidest rahastatud projekti). Aasta jooksul avanes Eesti osalusel 17 uut taotlusvooru erinevates partnerlustes ja ühiskavades.

Euroopa Horisondi raames saavutati 2024. aastal Eestile märkimisväärseid tulemusi. Esmakordselt korraldasime kõikide Euroopa Horisondi missioonide Eesti esindajate ühise ümarlaua, kus anti ülevaade missioonide tegevustest ja arutati kuidas tagada paremat infovahetust. Eesti osalejad on missioonide projektides osutunud väga edukaks – Eesti partneritega on käimas 37 projekti kogumahuga ligi 17 mln eurot.

Samuti jätkasime rahalist toetamist ETAGi ettevalmistustoetuste kaudu teadlastele ja ettevõtetele rahvusvaheliste taotluste ettevalmistamiseks. Toetust eraldati 110 korral kogusummas 704 000 eur, sh 10 ettevõttele.

Eesti roll rahvusvahelistes teadustaristutes süvenes. Eesti sai 2024. aastal ametlikult CERNi täieõiguslikuks liikmeks, mis avab meie teadlastele uusi võimalusi osaleda tipptasemel füüsikauuringutes. ETAG esindab Eestit CERNi eksperimendi CMS ressursikomitees. Samuti kuuluvad ETAGi esindajad mitmete teiste suurte taristute juhtorganitesse (nt ELIXIR, BBMRI-ERIC, ESS neutronkiirgusallikas, EMBL nõukogu jt) – kokku osalesime üle 30 rahvusvahelise taristu juhtorgani kohtumisel. Tähelepanuväärne on ka see, et Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (EMBL) valis Eesti teadlase Mari Sepa (TalTech) kümne parima EMBO installatsioonigrandi saaja hulka. ETAG rahastab Sepa granti 350 000 euroga. Viisime ka läbi rahvusvaheliste taristutega teaduskoostöö toetamise taotlusvooru, millest rahastasime nelja Eesti osalusega projekti (ESA, CERN, ELIXIR ja Euroopa Sotsiaaluuring) kogusummas 1,38 miljonit eurot.

Korraldasime ka Eesti osalemist Euroopa teadus- ja tehnoloogiaalases koostöövõrgustikus COST. Selle raames rahastati 2023. aasta taotlusvoorust 60 uut koostööprojekti, milles osaleb 24 Eesti teadlastega projekti (37 Eesti osalejat). 2024. aasta COST-i taotlusvooru huvi oli rekordiline – esitati 845 ettepanekut, sh 4 Eesti koordineeritavat projekti. Vooru tulemused selguvad 2025. a kevadel.

Jätkasime EURAXESS võrgustiku kaudu välisteadlastele suunatud tugiteenuste pakkumist. Aitasime Eestisse saabuvatel teadlastel kohaneda ning reklaamisime Eesti teadusasutustes avanevaid töökohti üleeuroopalises EURAXESS portaalis. 2024. aastal liitus võrgustikuga partnerina ka EIS, et ühiselt meelitada tipptalente Eestisse. Kodumaistele sihtrühmadele tutvustasime uut Euroopa teadlaskarjääri raamistikku, sh uuendatud teadlase hartat ja ResearchComp kompetentsimudelit, ning informeerisime võimalusest taotleda Euroopa Horisondist selle rakendamiseks toetust. Osaleme ka EURAXESSi projektis ERA Talent Platform (2023–2026), mille raames tegelesime 2024. aastal peamiselt teadlaste kohanemisteenuste pakkujate koostöö tugevdamisega ning kaardistati naisteadlaste karjääritoevajadusi ja -võimalusi.

Kokku korraldasime aasta jooksul 114 väliskoostöö suunitlusega üritust, millest võttis osa pea 4300 inimest. Konsulteeriti teadlasi ja teadusasutusi, ettevõtteid, ministeeriume ja teisi riigiasutusi ning vastati enam kui 2200 päringule. Loodi abistavaid materjale nii raamprogrammi projektide taotlejatele kui ka elluviijatele, sh koostati eestikeelne ülevaatlik abimaterjal „HEU horisontaalsed reeglid ja põhimõtted“ projektide taotlemiseks ja elluviimiseks.

Jätkus aktiivne koostöö NordForski teadus- ja innovatsiooniprogrammide ettevalmistamisel ja elluviimisel. 2024. aastal selgusid rohepöörde programmi tulemused – rahastati 10 projekti, neist kolm Eesti partneritega. Avasime ka kolm uut NordForski taotlusvooru (ränne ja lõimumine; jätkusuutlik kalandus; eakate tervishoiusüsteemid). Sh rände- ja lõimumisteemalises voorus esitati 23 Eesti osalusega taotlust (kuus neist Eesti juhtimisel) ning rahastati seitset projekti, millest kolmes on kaasatud Eesti teadlased.

Jätkasime ka EMP Balti teaduskoostöö programmi elluviimise koordineerimist. 2024. aastal lõpetasid viimased viis Eesti teadlaste juhitud projekti. Kokku rahastati aastatel 2020–2024 selle programmi raames Balti riikides 28 ühisprojekti (mahus 24,6 mln eurot), millest 85% moodustasid Norra/EMP toetused. Programmi tulemused on muljetavaldavad – koostöös doonorriikide partneritega avaldati 42 eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni, esitati kaks patenditaotlust ning kolm granditaotlust koostöö jätkamiseks.

Olulisi arenguid toimus teaduskoostöös Jaapaniga. Sügisel korraldati HTM-i ja Eesti suuremate ülikoolide esindajatega visiit Kyotosse ja Tokyosse, eesmärgiga osaleda rahvusvahelisel Science and Technology in Society (STS) Foorumil Kyotos. Lisaks korraldas ETAG Tokyos Euroopa Liidu esinduses koos ülikoolide ja Eesti saatkonnaga teadusseminari bioinseneeria ja biotehnoloogia teemal. Samuti jätkasime koostööd Jaapani Teaduse Edendamise Ühinguga (JSPS), et vahendada järeldoktorite stipendiumi teadustööks Jaapanis kõigis teadusvaldkondades. Anti välja üks stipendium. 2024. aasta lõpus alustasime aga uut vastastikkust mobiilsusprogrammi, mille raames saavad nüüdsest Jaapani teadlased tulla ka Eestisse. Esimesed teadlased Jaapanist tulevad stipendiumi abil TLÜ Humanitaarteaduste instituuti ja TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonda.

Taiwaniga jätkus koostöö MOST programmi kaudu – ühisprojektide konkursile esitati 13 taotlust, millest rahastati kolm projekti.

PARROT koostööprogrammi eesmärgiks on arendada kõrgetasemelist teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd Eesti ja Prantsusmaa teadlaste vahel. Selle raames kuulutati välja avalik reisigrantide konkurss, kuhu esitati 22 taotlust. Rahastuse sai 10 taotlust.

Koostöös liitlastega jätkasime Ukraina teaduse rahvusvahelistumise toetamist. Osaleme programmis IMPRESS-U, mis loodi Ukraina teadlaste rahvusvahelisse koostöösse lõimimiseks (koostöös Poola ja Balti riikidega). 2024. aastal rahastati selle kaudu 27 ühisprojekti, millest viies osalevad Eesti teadlased. ETAG toetab nende Eesti osaluste rahastust kokku umbes 0,5 miljoni euroga.

ETAGi rahvusvaheline haare peegeldub ka aktiivses tegevuses teadusagentuuride võrgustikes. 2024. aastal suurenes meie roll Science Europe’is – ETAGi juhatuse esimees Anu Noorma valiti Science Europe’i juhatusse, mis annab Eestile senisest kaalukama sõna Euroopa teaduspoliitika kujundamisel. Samuti aitasime ette valmistada Brüsselis toimunud kõrgetasemelist teaduskommunikatsiooni konverentsi “Unlocking the Power of Science Communication”, kus teiste ekspertide seas astusid ülesse ka ETAGi esindajad ning lisaks osalesime pea kõikides Science Europe’i töögruppides.

Suve lõpus oli meil au võõrustada Global Research Council’i Euroopa piirkonna kohtumist Tallinnas, mille raames toimus esimene Euroopa-Aafrika teaduskoostöö töötuba. ETAG korraldas külalistele kõrvalprogrammi, mis tutvustas Tartu tipptasemel teadusasutusi – külastati Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli juures tegutsevaid tippkeskusi (tehisintellekti ja personaalmeditsiini alal) ning Geenivaramut.

Brüsseli büroos korraldati aasta jooksul 21 üritust, kus osales kokku pea 1000 külalist. Aasta olulisim üritus oli meie Brüsseli esinduse 12. sünnipäeva tähistamine koos ERC näituse “Estonian Research Excellence Showcase: ERC Grants Across the Years” avamisega, milles esitleti Eesti teadlaste ERC grantide edulugusid. Stažeerimisprogrammi raames võeti 2024. aastal vastu viis stažööri.

Juba kuuendat aastat koostas ETAG kogumiku “Teadusrikas Eesti”, mis koondab lõppenud uurimisgrantide olulisemad tulemused e-kogumikuna. See ülevaade annab avalikkusele hea pildi, millist kasu on lõppenud teadusprojektid Eestile toonud ning aitab tunnustada teadlaste saavutusi.

Teadusteemade kajastamine televisioonis ja raadios saavutas 2024. aastal uue hoo. ETV eetrisse jõudis TeadusEST teadussarja kolmas hooaeg, mille viis episoodi kogusid keskmiselt 49 000 vaatajat. Aasta lõpus pälvis teadussaade tunnustuse Eesti Keele Instituudi Selge sõnumi konkursil, olles ära märgitud selge sõnumi edendaja kategoorias.

Lisaks jõudis vaatajateni 12-osaline lühivideote sari “Tähelepanu! Tegemist on teadusega!”, kogudes keskmiselt 131 000 vaatajat. Koostöös ERRiga jätkati ka populaarsete teaduslike lühiklippide tootmist. Pärast väikest uuenduskuuri sai sarja pealkirjaks “Leiunurk”.

Samuti jätkasime ERR Novaatori teadusuudiste portaali toetamist. Novaatori eesmärk on tutvustada laiale auditooriumile Eestis tehtavat teadustööd ajakirjanduslikult atraktiivses võtmes ning siduda teadlaste ekspertiisi päevakajaliste teemade käsitlemisse. 2024. aastal sai Novaatori lugude kaudu sõna koguni 744 erinevat teadlast või teadustaustaga eksperti (võrdluseks: 675 eelmisel aastal), hõlmates märkimisväärse osa Eesti teadlaskonnast. Kasvas ka nende teadlaste arv, kes ise Novaatori vahendusel populaarteaduslikke artikleid avaldasid (167). Keskmiselt loetakse Novaatori artikleid kuus 135 000–145 000 seadmest.

Aasta teises pooles astusime olulise sammu teadussisu laiema leviku suunas – alustasime koostööd Postimees Grupiga, et tuua teadusuudised veelgi laiemate sihtrühmadeni. Oktoobrist alates jõudsid kord nädalas Kanal 2 telekanali uudistemagasini “Reporter” eetrisse teadusuudislood, mida nägi igal korral 133–185 tuhat vaatajat. Samuti alustas Kanal 2-s kord kuus eetris olev teadusteemaline telesaade „Ja nii ongi“ (keskmiselt 51 000 vaatajat kuus). Raadioeetris kõlas kord nädalas Kuku raadios teadussaade “Kukkuv õun” (48 000 kuulajat), lisaks kaks korda kuus ilmusid Postimehe portaalis teadusuudised (keskmine loetavus 2000). Koostöös MyHits raadioga jagasime nooremale kuulajaskonnale lahedaid teadusfakte lühikeste “teadusminutite” vormis (saavutas 11 000 kuulajat). Jätkuvalt toetasime ka Kuku raadios eetris olevat sarja “Teadus teab!”, kus 2024. aastal kõlas 24 saadet ning aasta jooksul tehti kaks pikemat arutelusaadet “Kukkuva õuna” raames. Laiaulatuslik koostöö Postimees Grupiga on oluliselt kasvatanud teadussisu nähtavust kommertskanalites ja noortele suunatud meedias.

Kõik kavandatud kommunikatsiooniprojektid kahjuks ei realiseerunud. Koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega plaanisime toota telesse mõeldud lühiklippe Eestis EL-i toetusel ellu viidud teadusprojektidest. Paraku selgus, et hankevõitja ei suutnud tagada klippide eetrisse jõudmiseks vajalikku kokkulepet mõne telekanaliga, mistõttu pidime lepingu ennetähtaegselt lõpetama.

Aasta üks olulisim kommunikatsiooniprojekt oli TemTA avaürituse korraldamine kinos (kohapeal 126 osalejat). Koostöös HTM-iga valmis avaürituseks erisaade “Teadus kasumiks”, mis selgitas laiema avalikkuse jaoks TemTA eesmärke ja kasu. Lisaks näidati saadet laiemale auditooriumile ETV2 kanalis (vaatajaid 15 000).

Samuti tellisime lühivideod, et tutvustada SekMO programmi ja rahastatud projekte ning rääkisime SekMO võimalustest Äripäeva raadios. Ettevõtjate ja teadlaste kokkuviimiseks korraldasime koostöös Tehnopoliga sTARTUp Day raames tervisetehnoloogia valdkonna koostööpäeva, kus tutvustasime neile TemTA ja teiste meetmete rahastusvõimalusi. Need tegevused aitasid uuele programmile juba algfaasis positiivset nähtavust luua.

Meie toel jätkus ka Eesti populaarseima noorte teadusvõistluse “Rakett 69” areng. 2024. aastal jõudis eetrisse juba teadussarja 14. hooaeg – valmis 12 põnevat saadet, mida vaatas igal nädalal keskmiselt 66 000 inimest. Paralleelselt alustati 15. hooaja ettevalmistustöödega, mis jõuab eetrisse 2025. a I pooles. Väljatöötatud formaat on edukas ka rahvusvahelisel tasemel. “Rakett69” formaadi järgi Luksemburgis toodetud noorte teadusvõistlus “Take Off” pälvis aga rahvusvahelisel SILBERSALZ Science & Media Awards konkursil noore vaataja auhinna.

Toimus ka väga oluline areng noorema sihtrühma kaasamisel – ETAG, teaduskeskus AHHAA ja Duo Media arendasid ühiselt välja uue noortele suunatud teadusvõistluse ja telesaate formaadi “Rakett Juunior”, mis pakub põhikooliealiste noorte võistkondadele võimalust omavahel mõõtu võtta. Saatesarja esimene neljaosaline hooaeg läheb eetrisse 2025. a I kvartalis.

Noorte teadushuvi edendamiseks ja laiemalt teaduse populariseerimiseks toimus 2024. aastal rohkelt konkursse ja üritusi. ETAG korraldas viis riiklikku konkurssi:

• teaduse populariseerimise auhinnad (laekus 62 taotlust),
• üliõpilaste teadustööde konkurss (koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga, laekus 540 tööd),
• õpilaste teadustööde konkurss (laekus 205 tööd),
• noorte leiutajate konkurss (476 ideed) ning
• teaduse populariseerimise projektikonkursi (90 taotlust).

Kevadel toimus traditsiooniline Õpilaste Teadusfestival, mis tõi kahe päeva jooksul teaduskeskusesse AHHAA kohale 3100 teadushuvilist noort. Festivali krooniks oli õpilaste teadustööde konkursi II voor, kuhu pääses oma posterettekandeid esitlema 99 õpilast. Külastajatel oli võimalus tutvuda Eesti parimate õpilasuurimustega, jälgida inspireerivaid teadusteemalisi esinemisi ning ka ise erinevates põnevates tegevustes käed külge panna. Et viia festival korralduslikult uuele tasemele käis ETAGi delegatsioon jaanuaris Iirimaal tutvumas pikkade traditsioonidega BT Young Scientist and Technology Exhibition noorte teadusfestivali korraldamisega. Sealt saadud inspiratsiooni põhjal uuendasime 2024. aasta Õpilaste Teadusfestivali formaati: muutsime avatseremooniat atraktiivsemaks ning lisasime festivali kavasse üritusi, mis võimaldaks noortele rohkem omavahelist suhtlust ja kogemuste vahetamist.

Noorte teadusliku maailmavaate ja uurimisoskuste toetamiseks viisime jätkuvalt läbi spetsiaalseid koolitusi noortega tegelevatele spetsialistidele. Toimusid koolituspäevad õpilasleiutajate juhendajatele, uurimistööde koordinaatoritele, karjäärispetsialistidele ja teaduse populariseerijatele. Need võrgustikuüritused aitavad hoida noori suunavate spetsialistide kogukonda aktiivsena ning tõsta selle professionaalset taset.

Teaduse ja hariduse puutepunktis jätkas ETAG Miks.ee portaali (ja seda toetavate sotsiaalmeediakanalite) arendamist, mis pakub materjale õpetajatele ja karjäärinõustajatele, eelkõige loodusteaduste ja tehnoloogia alal. Aasta jooksul avaldasime uusi inspireerivaid isikulugusid erinevatest teadlastest, hoidsime ajakohasena teadussündmuste kalendrit ning jagasime noortele mõeldud artikleid, et hoida portaali aktuaalse kanalina noorte innustamisel.

Samuti hoidsime käigus Inseneeriapuu.ee platvormi, mis vahendab koolide ja ettevõtete koostööprojekte inseneeria populariseerimiseks. Lähiajal on plaanis lehe haldamine üle anda inseneride kogukonnale, et tagada lehe jätkusuutlik areng.

Üha enam pöörame tähelepanu harrastus- ehk kodanikuteaduse edendamisele kui viisile, kuidas kaasata huvilisi teaduse tegemisse. Avasime operatiivseks infovahetuseks kodanikuteadusest huvitatutega infolisti, toimusid esimesed üritused ning lõime Miks.ee lehele spetsiaalse harrastusteaduse alajaotuse.

Moodustasime valdkonna ekspertidest koosneva TeaMe 3.0 programmi rakkerühma, et vaadata üheskoos üle senised tegevused ning saada väärtuslikku sisendit kavandatavate tegevuste kohta.

Teadlaste ja avalikkuse vahelist dialoogi hoidsime elavana mitmete suure ürituse raames. Paide Arvamusfestivalil korraldasime teadusteemalise arutelu pealkirjaga “Doktorantuur – kas karjäär või hobi?”, kus teema üle debateerisid nii teadlased kui ka tööandjate esindajad (publikus ca 80 kuulajat). Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF) aitas ETAG juba teist korda korraldada teadusfilmide eriprogrammi “Teadus 360°”. 2024. aasta programmis linastus neli teadusteemalist filmi nii Tartu kui Tallinna kinodes. Teadusfilmid tõid kahel linastusnädalal kinosaali kokku pea 800 huvilist. Iga filmi eel toimus kinosaalis vestlus teadusajakirjaniku ja teadlase vahel, mis aitas filmi teemat lahti mõtestada ja siduda Eesti kontekstiga.

Jätkasime ka traditsiooniliste poliitikuid, teadlasi, ettevõtjaid ja teadusadministraatoreid kokku toova suurürituste korraldamist. Teadlaste ja ühiskonna vahelise dialoogi toetamiseks korraldasime koostöös Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Riigikogu kultuurikomisjoni ning HTM-iga Riigikogus poliitikuid, teadlasi ja ettevõtjaid ühendava teaduspoliitikakonverentsi „Teadus kui Eesti arengumootor. (XI). Elujõuline Eesti – tähendus ja valikud“. Seekord oli konverents pühendatud Eesti elujõulisusele, selle rahvastiku, ühiskonna, majanduse, kultuuri ja keele arengujõulisusele. Konverentsi kandsid reaalajas üle nii Novaator kui ka Postimees. Samuti ilmus ürituse järgselt meedias kolm arvamuslugu, mis aitasid konverentsil käsitletud mõtteid laiemasse avalikku debatti tuua.

Aasta tippsündmuseks teaduskommunikatsiooni kogukonnale kujunes taaskord traditsiooniline teaduskommunikatsiooni konverents, seekord pealkirjaga “Teaduskommunikatsiooni järelkasv: kust tulevad ja kuhu kaovad teaduskommunikaatorid?”. Konverentsi peaesineja oli Ameerika kirjanik ja õppejõud Seth Mnookin Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist (MIT), kes avas kuulajatele lähemalt millised on teaduskommunikatsiooni ja -kirjutamise suundumused. Konverents tõi kohale 165 osalejat. Üritusel raames toimus ka Eesti teaduse populariseerimise auhindade üleandmine, et tunnustada silmapaistvaid teaduskommunikaatoreid.

Korraldati ka Eesti teadlaskonnale suunatud teadusfoorum TeadusEST 2024, mille fookus oli sel korral teadustaristutel. Osalejate endi hinnangul on TeadusEST foorum muutumas oluliseks traditsiooniks, mis liidab teaduskogukonda ja võimaldab arutada strateegilisi küsimusi.

Research in Estonia kaubamärgi abil jätkasime Eesti teaduse tutvustamist rahvusvahelisel areenil

2024. aastal avaldasime meie ingliskeelses veebiportaalis researchinestonia.eu 120 artiklit Eesti teadussaavutustest. Portaali külastatavus ja jälgijaskond on kasvanud jõudsalt ning meie lehele jõudis aasta jooksul ca 26 000 inimest. Kasvas ka meie sotsiaalmeediapostituste levik.

Jätkasime koostööd rahvusvahelise pressiteadete platvormiga EurekAlert!, kuhu postitame Eesti teadusuudiseid, et need jõuaksid edasi ka üleilmsesse meediasse. Lisaks avaldasime Eesti teaduse edulugusid AirBalticu pardaajakirjas Baltic Outlook ning ajakirjas Life in Estonia. Lisaks ilmusid meie originaallugude põhjal ilmunud artiklid Invest in Estonia ja Education Estonia portaalides, mis kinnitab meie artiklite kõrget uudisväärtust.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 raames lõime rändnäituse “Teadusrikas Tartu”, mis tutvustab Tartu linna rikkalikku teadusajalugu ja selle laiemat mõju.

Alustasime ka Eesti teadussaadikute võrgustiku loomist. See võimaldaks Eestist eemal viibivatel teadlastel ja spetsialistidel aidata mõtestatumalt tutvustada Eestit, kui suurepärast riiki teaduse tegemiseks, ja luua rahvusvahelisi kontakte. Loodame koostöölepinguteni jõuda 2025. aastal.

Eesti teaduse tutvustamiseks lühikeses ja loovas formaadis lõime RiE-le koostöös TANK loovagentuuriga kaasaegse kuvandivideo.

Et Eesti teaduskommunikatsiooni professionaalsust tõsta ja enim jõuda rahvusvahelisel tasemel pilti viisime koostöös MIT teaduskirjutamise professori Seth Mnookiniga läbi praktilise teaduskirjutamise töötoa. Sellest võttis osa 14 Eesti teadusajakirjanikku, kommunikatsioonitöötajat ja noorteadlast, kes õppisid maailmatasemel tegijalt uusi võtteid keeruliste teadusteemade arusaadavaks kirjutamisel.

Räägime teaduskommunikatsiooni arendamisel kaasa ka rahvusvahelisel tasandil läbi Science Europe’i tegevustes ja aruteludes osalemise. Sealhulgas juhib ETAGi teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik juba kolmandat aastat Science Europe’i kommunikatsiooni töörühma.

ETAG on jätkuvalt tugev ja tõhusalt toimiv organisatsioon, mis suudab paindlikult vastata väliskeskkonna muutustele ning täita oma põhieesmärki – toetada Eesti teadus- ja arendustegevuse arengut.

2024. a lõpu seisuga töötas ETAGis 76 inimest. ETAGi maine on tagasiside põhjal hea ning meie nähtavus nii kodu- kui välismaal kasvamas. Usaldus, mille oleme pälvinud teadlaskonna, partnerite ja üldsuse poolt, innustab meid jätkama samas vaimus ka järgmisel aastal, otsides pidevalt võimalusi veelgi paremini oma missiooni täita.

Peame oluliseks oma protsesside pidevat täiustamist ning 2024. aastal küsisime hinnangut meie tegevustega seotud viie olulise protsessi kohta. Oleme mitmeid tehtud konstruktiivseid ettepanekuid juba ka oma protsesse ümber kujundades arvesse võtnud. Võrreldes eelmise aastaga vähenes veidi üldise rahulolu keskmine hinne ehk 4,8-lt punktilt 4,7-le.

Rahulolu ja kaasatust jälgime regulaarselt ka organisatsiooni siseselt. 2024. aastal viisime läbi ETAGi töötajate rahulolu-uuringu “Kompass”. Küsimustikule vastas 80% kollektiivist. Tulemused näitasid, et ETAGi töökeskkond on kokkuvõttes heal tasemel – töötajate pühendumus on püsinud kõrgem, kui avalikus teenistuses keskmiselt. Tõime teemade lõikes välja parandamist ja tähelepanu vajavad kitsaskohad ning asusime neile ühiselt lahendusi välja töötama.

Meeskonnavaimu tugevdamiseks toimusid meie traditsioonilised üritused – arenguseminar, suveseminar ja jõulupidu. Aasta lõpus toimunud jõulupeol korraldati töötajate eestvedamisel taaskord heategevuslik oksjon, mille tulud otsustati hääletuse tulemusena annetada Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Pöörasime suurt tähelepanu töötajate oskuste arendamisele ja organisatsioonikultuuri tugevdamisele. Aasta jooksul korraldasime kokku 10 asutusesisest koolitust, mille teemad varieerusid laialdaselt – arutelude aktiivsest juhtimisest ja meeskonnatöö tõhustamisest kuni arvutioskuste parendamiseni.

Hoolitsesime ka oma töökeskkonna turvalisuse ja heaolu eest. Aasta teisel poolel valmistati ette ja viidi läbi Tartu kontori töökeskkonna riskianalüüs. Selleks viidi töötajate seas läbi tööstressi küsitlus, mille tulemused andsid ülevaate võimalikest pingekohtadest. Riskianalüüsi tulemuste põhjal selgus, et enamik riske on ETAGis kontrolli all ja vastuvõetaval tasemel – nõuavad vaid jälgimist või väiksemaid sekkumisi.

Digitaliseerimise ja innovatsiooni poolelt astusime samme organisatsiooni tööprotsesside tõhustamiseks tehnoloogia abil. Aasta alguses valmis meie tööprotsesside automatiseerimise analüüs​, mis hindas, milliseid ETAGi tegevusi saaks tehisintellekti ja muude IT-lahendustega tulemuslikumaks muuta. Analüüs tõi esile kaks peamist võimalust: esiteks teadusgrantide hindamiseks ekspertide leidmise protsessi automatiseerimine AI toel ning teiseks teaduspublikatsioonide kokkuvõtete genereerimine AI abil, et kiirendada projektide aruannete läbivaatust​. Nende ideede elluviimiseks sõlmisime raamlepingu firmadega STACC ja TEXTA, kes asusid välja töötama ETISe juurde tehisintellektil põhinevaid mooduleid. Loodame, et lähiaastatel saame hakata rakendama lahendusi, mis säästaksid ekspertide ja töötajate aega rutiinsetelt toimingutelt.

Aasta alguses alustasime Eesti infoturbestandardi (E-ITS), rakendamisega. Moodustati vastav töörühm ning koostati etapiviisiline tegevuskava standardi nõuete täitmiseks. Kaardistasime organisatsiooni olulisemad infotöötlusprotsessid, koostasime ETAGi infoturvapoliitika, mida tutvustati kõigile töötajatele ning viisime läbi koolituse koos praktilise testiga.

Strateegilise kommunikatsiooni seisukohalt tegime mitmeid olulisi samme sihtrühmade parema määratlemise suunas. Viisime läbi ETAGi sihtrühmade revisjoni – analüüsisime, milliseid huvirühmi on nimetatud meie strateegia- ja alusdokumentides ning valmistasime selle põhjal ette ajakohastatud nimekirja sihtrühmadest, kellele ja kuidas peaksime oma tegevustes ja kommunikatsioonis enim keskenduma. Meie eesmärk on, et ükski oluline partner või kliendigrupp ei jääks vajaliku tähelepanuta ja iga sihtrühm saaks just neile sobival viisil infot meie teenustest.

Vastavalt muutunud vajadustele täiendasime ja ajakohastasime mitmeid meie sisemisi kordi. Samuti vaatasime üle ja täiendasime oma töökorralduse reegleid võrdse kohtlemise põhimõtete osas, ajakohastasime infoturbestandardiga seotud nõudeid ning täpsustasime tööohutuse ja tööruumide kasutamise reegleid.

Meie pakutavate teenuste kasutajamugavuse tõstmiseks pöörasime pilgu ka väljapoole – tellisime ETAGi välisveebi auditi, et saada objektiivne hinnang meie kodulehe funktsionaalsusele ja kasutajasõbralikkusele. Audit tõi välja mitmed puudused info leitavuses ja navigeerimises ning tegi ettepanekud struktuuri ja funktsionaalsuse parandamiseks. Oleme alustanud struktuuri korrastamisega ning planeerime sellest lähtuvalt teha mõningaid muudatusi kodulehe disainis ja kasutusloogikates.