Eesti Teadusagentuuri aastaraamat 2025

2025. aasta oli murranguline kogu Eesti teadussüsteemile, sest üle viie aasta ette valmistatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS) võeti lõpuks vastu ja hakkas kehtima 1. oktoobrist. ETAGi tööd mõjutab uus seadus väga suurel määral, sest seab sisemised tööprotsessid suuremasse sõltuvusse ministrite määrustest ja käskkirjadest, mis omakorda nõuab väga head koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

TAIKSist lähtuvalt loodi ETAGisse teaduseetika komitee koos kolme alamkomiteega ning Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) valmis eetika hindamise moodul. Samuti algas komisjoni loomine teadussüsteemi väärkäitumise juhtumite menetlemiseks. Ka uue hindamisnõukogu valimine toimus uuest TAIKSist lähtudes ning muudeti teadus- ja uurimistoetuste väljastamise reegleid.

Aasta üheks prioriteediks oli TAIE fookusvaldkondade areng. Korraldasime 48 temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide (TemTA) projektiga seotud teadusuuringuid, koordineerisime tegevusi vastavalt tegevuskavale ning edendasime teadlaste, ettevõtjate ja teiste partnerite koostööd. Samuti viisime koostöös EISiga läbi fookusvaldkondade iga-aastase seire ning korraldasime seminare projektijuhtidele ja ekspertkomisjonidele, et hinnata projektide edenemist ning pakkuda soovitusi edasisteks tegevusteks. TAIE fookusvaldkondade arengu toetamiseks tehti ka ministeeriumidele ning  EISile ettepanekud, kuidas võiks tulevikus paremini fookusvaldkondade juhtimist korraldada.

Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamisel jätkasime ministeeriumite ja nende allasutuste nõustamist, RITA+ programmi elluviimist ning tutvustasime laiemalt ETISe võimalusi erinevate ministeeriumite rahastusvoorudel läbiviimisel.

Eesti teadustaristu teekaardi rahastusvoorust said viieks aastaks toetust 26 objekti, nii rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö edendamiseks kui ka riiklike ning asutuste prioriteetsete teadussuundade arenguhüppeks.

Teadlaste järelkasvu ja rahvusvahelise karjääri toetamiseks saime kasutada peamiselt Mobilitas 3.0 meetmeid. See, et need on olnud mõjusad, näitab kiiresti kasvav ERC grantide arv ning MSC erinevate skeemidega Eestisse jõudvate noorte teadlaste kasvav hulk.

Rahvusvahelises koostöös on olnud meie jaoks väga oluline, et Eesti teadlased kasutaksid efektiivselt Euroopa raamprogrammi „Euroopa horisont" (aastateks 2021-2027) võimalusi. Seetõttu teeb suurt rõõmu, et Eestisse on toodud üle 300 miljoni euro, mis on rohkem kui kogu eelmise raamprogrammi jooksul. „Euroopa horisondiga" on liitunud ka järjest rohkem riike väljapoolt Euroopa Liitu. Keeruline geopoliitiline olukord tõi fookussesse teadusjulgeoleku küsimused ja ETAG valmistas ette oma protsesside jaoks koostööraamistiku kolmandate riikidega.

ETAGi töö teaduskommunikatsiooni koordineerijana ei vaja enam erilist tutvustamist – tegevused ja tulemused räägivad enda eest. Üheks 2025. aasta silmapaistvamaks saavutuseks oli Euroopa teaduskommunikatsiooni konverentsi „Trust in Science“ ellukutsumine koostöös teiste Euroopa teadusagentuuridega.

Olen uhke, et Eesti Teadusagentuuril on oluline roll teadus- ja arendustegevuse toetamisel ja teaduspoliitka elluviimisel. Koostöös teadlaste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teadusasutustega oleme tugevdanud teaduspõhise otsustamise vundamenti ning loonud eeldusi Eesti teaduse kestlikuks arenguks. Selles aastaraamatust leiab kõige tehtu kohta täpsemalt infot.

Mul on olnud suur au juhtida Eesti Teadusagentuuri viimased viis aastat. 2026. aasta teises kvartalis annan teatepulga üle uuele juhile. Tänan südamest eriti just oma kolleege – üheskoos oleme palju ära teinud.

Soovin kõigile jätkuvalt inspiratsiooni ja jõudu, et anda koos teadusele hoogu!

Nõukogu

Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri nõukogu on juhtorgan, mis kavandab ETAGi tegevust, korraldab juhtimist ja tegeleb järelevalvega.

Nõukogu esimees on Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal.

Nõukogu koosseis (2025. a): Tea Danilov, Arenguseire Keskuse juhataja; Agu Leinfeld, ValueSpace OÜ juhatuse liige; Tuuli Levandi, Rahandusministeeriumi strateegia talituse nõunik; Toivo Maimets, Tartu Ülikooli professor; Sigrid Rajalo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja; Ringa Raudla, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi täisprofessor tenuuris.

Hindamisnõukogu

ETAGi hindamisnõukogu on eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev eksperdinõukogu, mis täidab ETAGi üht tähtsamat ülesannet – korraldab uurimistoetuste taotluste hindamist, samuti osaleb ETAGi otsusel teiste ETAGile õigusaktidega pandud ülesannete täitmises.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas 5. veebruaril 2023 kolmeks aastaks hindamisnõukogu koosseisu ning hindamisnõukogu asendusliikmete varunimekirja.

Hindamisnõukogu esimees on ETAGi juhatuse esimees Anu Noorma.

Hindamisnõukogu liikmed (2025. a): Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, juhtivteadur; Eneken Laanes, Tallinna Ülikool, professor (asendusliikmena); Ivika Ostonen-Märtin, Tartu Ülikool, professor (asendusliikmena); Ivo Leito, Tartu Ülikool, professor; Jaak Kals, Tartu Ülikool, professor; Juri Belikov, Tallinna Tehnikaülikool, kaasprofessor tenuuris; Kai Pata, Tallinna Ülikool; Kaire Innos, Tervise Arengu Instituut, juhtivteadur; Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool, professor; Liina Lindström, Tartu Ülikool, professor (asendusliikmena); Maksim Ošeka, Tallinna Tehnikaülikool, vanemteadur (asendusliikmena); Marco Kirm, Tartu Ülikool, professor; Marika Mänd, Eesti Maaülikool, professor; Tanel Tammet, Tallinna Tehnikaülikool, professor; Tiit Tammaru, Tartu Ülikool, professor; Toomas Vaimann, Tallinna Tehnikaülikool, juhtivteadur (asendusliikmena); Tõnis Timmusk, Tallinna Tehnikaülikool, professor; Veiko Lember, Tallinna Tehnikaülikool, täisprofessor tenuuris (asendusliikmena); Virve Sarapik, Eesti Kunstiakadeemia, professor.

Hindamisnõukogu asendusliikmed: Agne Velthut-Meikas, Tallinna Tehnikaülikool, dotsent; Andero Uusberg, Tartu Ülikool, kaasprofessor; Andres Merits, Tartu Ülikool, professor; Ebe Merilo, Tartu Ülikool, kaasprofessor; Eneken Laanes, Tallinna Ülikool, professor; Gunnar Nurk, Tartu Ülikool, kaasprofessor; Heikki Junninen, Tartu Ülikool, professor; Ivar Kruusenberg, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, vanemteadur; Ivika Ostonen-Märtin, Tartu Ülikool, professor; Jaak Vilo, Tartu Ülikool, professor; Joosep Pata, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, teadur; Katrin Õunap, Tartu Ülikool, professor; Kerli Mõtus, Eesti Maaülikool, dotsent; Krista Fischer, Tartu Ülikooli professor; Kristin Kuutma, Tartu Ülikool, professor; Liina Lindström, Tartu Ülikool, professor; Maksim Ošeka, Tallinna Tehnikaülikool, vanemteadur; Maris Laan, Tartu Ülikool, professor; Petri-Jaan Lahtvee, Tallinna Tehnikaülikool, kaasprofessor; Tiina Nõges, Eesti Maaülikool, professor; Toomas Vaimann, Tallinna Tehnikaülikool, juhtivteadur; Urmas Nõmmik, Tartu Ülikool, professor; Veiko Lember, Tallinna Tehnikaülikool, täisprofessor tenuuris; Äli Leijen, Tartu Ülikool, professor.

2025. aastal valiti uuest kehitama hakanud TAIKSist lähtudes uus hindamisnõukogu (hakkab tööle 2026. a veebruaris) ning moodustati nimetamiskogu, kes tegi ettepanekud hindamisnõukogu suuruse ja liikmete kohta.

2025. aastal korraldas ETAG kokku 18 teadus- ja arendustegevuse (TA) rahastamise taotlusvooru. Nende hulgas toimusid uurimistoetuste (kohanemistoetus, väljamineva järeldoktori toetus, stardigrant ja rühmagrant), teadustaristutoetuse ja tippkeskuste toetuste ning ministeeriumide TA taotlusvoorud.

Aastal 2025 laekus personaalse uurimistoetuse taotlusvooru 435 taotlust (99 rohkem kui varasemal aastal). Tehnilise kontrolli järel võeti menetlusse 432 taotlust aastases kogumahus  73,4 mln eurot. Neljandat aastat järjest hindasime riiklike uurimistoetuste taotlusi rahvusvahelistes eksperdikomisjonides, järeldoktorigrandi taotluste komisjonis ning teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjonis, aidates tagada uurimistoetuste menetluse kõrget kvaliteeti. ETAGi juhatus otsustas hindamisnõukogu ettepanekul rahastada 81 uut grandiprojekti (11 järeldoktori, 29 stardi- ja 41 rühmaprojekti).

Noorteadlaste toetamiseks leevendati stardigrandi tingimusi. Pikendati ajavahemikku pärast mida võib granti taotleda (nüüd võib doktorikraadi omandamine olla toimunud 2-10 aastat enne projekti algust, varasema 2-7 aasta asemel). Lisaks ei ole teadusmobiilsus enam kvalifitseerumistingimuseks. Selle tulemusena suurenes võrreldes 2024. a taotlusvooruga märkimisväärselt stardigrandi taotluste arv (2024. a 55, 2025. a 141 taotlust).

Välisteadlaste värbamise ja välismaal töötavatel Eesti teadlastel kodumaale naasmise lihtsustamiseks mõeldud kohanemistoetuse taotlusi esitati 16, millest aasta jooksul rahuldati 9 taotlust (neli taotlust hinnatakse 2026. a).

Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise taotlusvoorus määrati toetus 26 teadustaristule viieks aastaks (2025-2029) mahus 39,9 miljonit eurot, millest 2025. a maksti välja 17,1 miljonit eurot.

Jätkus TAIE fookusvaldkondade arengu toetamine, sh temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide (TemTA) elluviimine, et edendada teadlaste, ettevõtjate ja teiste partnerite koostööd. 2025. aastal korraldati fookusvaldkondade TA uuringute (2024. a valiti välja 48 projekti) läbiviimine ja tegevuste koordineerimine ning TAIE fookusvaldkondade (FV) iga-aastase seire läbiviimine. TemTA raames toimusid igas fookusvaldkonnas aruandeseminarid, mille eesmärk oli ekspertkomisjonidele tutvustada käimasolevaid projekte. Lisaks korraldati fookusvaldkondade ja TemTA programmi tutvustamiseks mitmeid laiemale avalikkusele suunatud üritusi (nt eelüritus sTARTUp Day’l, koostööpäev Latitude 59 raames, arutelu Paide Arvamusfestivalil jms).

Jätkus ka tihe koostöö ministeeriumidega, et toetada nende TA taotlusvoorude läbiviimist. 2025. aastal ETAGi koordineeritud RITA+ ja ministeeriumite uuringute taotlusvoorudega rahastati kokku 31 projekti, millega eraldati 6,2 miljonit eurot (käibemaksu arvestamata). Kuulutati välja 16 taotlusvooru, kuhu esitati 94 taotlust kogumahus 13,2 miljonile eurole. RITA+ programmi taotlusvoorudega rahastati kuue erineva ministeeriumi (Kultuuriministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi) ja Riigikantselei uuringuid ning ministeeriumite enda taotlusvoorudega kuue erineva ministeeriumi uuringuid (joonisel).

2025. aastal viidi lõpule 2024. a alustatud teadusasutuste korralise evalveerimise protsess. Positiivselt evalveeriti 23 era-, avalik-õiguslikku ja riigiasutust. Negatiivse evalveeringu said 2 asutust. Evalveerimise otsus kehtib 7 aastat. Lõpetati ka Tartu Ülikooli rahvusprofessuuride sihtevalveerimine. Evalveeriti 10 professuuri ja evalveerimise tulemusel koostati raport. Evalveerimisest kirjutasime pikemalt kogumikus Eesti Teadus 2025 avaldatud artiklis.

ETAG nõustab vajadusel ministeeriume ja nende asutusi ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse rahastamisel ja korraldab vajadusel selle elluviimist. Valdkondliku TA toetamiseks viib ETAG ellu  RITA+ programmi, tutvustab ETISe kasutusvõimalusi ja  koordineerib teadusnõunike ja arendusnõunike võrgustiku tööd. Rahulolu ETAGi toega TA rahastamisel on suur ning ministeeriumide arv, kes soovivad ETAGi tuge, on kasvanud.

Nii käivitus RITA+ raames 2025. aastal uus taotlusvoor ja viidi läbi probleemipüstituste ideekorje. Uus taotlusvoor on seni suurim nii oma eelarve (ca 7 000 000) kui ka laiendatud aluste poolest. Uutel tingimustel toimunud voor võimaldas rohkematel asutustel oma ideid pakkuda (nt ka ministeeriumide allasutustel nagu SMIT, TRAM, RIA jm). Esitati 26 värsket ja tulevikku vaatavat ideed.

Aasta jooksul valmistati ette uusi suundi teadusjulgeoleku ja eetika teemade käsitlemiseks ETAGis. Uuest TAIKSist lähtudes valmistati ette teaduseetika süsteemi käivitamiseks vajalikud dokumendid  ja loodi ETAGis teaduseetika komitee kolme alamkomiteega ning  teadusüsteemi väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon. ETISes loodi eetika hindamise moodul.

ETAG toetab Eesti teadlaste rahvusvahelist tegevust nii rahastuse kui nõuandega, olles raamprogrammi „Euroopa horisont” kontaktpunktide võrgustiku keskne koordinaator Eestis. 2025. aastal töötati välja ja käivitati koordinaatorite arenguprogrammi koolituskava, mille eesmärk on toetada Eesti asutuste edukat osalemist ja juhtrolli võtmist „Euroopa horisondi” taotlusvoorudes, keskendudes taotlejate oskuste ja võtmepädevuste arendamisele ning administratiivvõimekuse suurendamisele projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Sügistalvel viidi läbi neli esimest koolitust, kus osales 30-liikmeline koolitusrühm. Esmane tagasiside arenguprogrammile oli väga hea ning osavõtjad pidasid seda väga kasulikuks. Koolitused jätkuvad 2026. aastal.

Aasta kujunes Eestile raamprogrammi kontekstis erakordselt edukaks ka Euroopa Teadusnõukogu (ERC) suunal. ERC grandid on Euroopa teadusrahastuse kõige prestiižsemad ja konkurentsitihedamad toetused, mis võimaldavad teadlastel ellu viia kõrge riskiga tipptasemel alusuuringuid ning tugevdavad riigi teaduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. ETAGi väliskoostöö tegevuste üheks strateegiliseks põhifookuseks seati teadlikkuse suurendamine ERC toetusmeetmetest ning taotlemisaktiivsuse ja -kvaliteedi kasvatamine. Kevadel osalesime kõrgetasemelise visiidi ettevalmistamises, kui Eestit külastas ERC president Maria Leptin. Sellest kantuna korraldasime Tartu Ülikooli raamatukogus konverentsi (125 osalejat) ERC taotlemise võimaluste tutvustamiseks ning konverentsi kõrvalüritusena avasime TÜ raamatukogu fuajees näituse ERC grandi pälvinud Eesti teadlastest. Viisime läbi sihitud koolitused noortele teadlastele (84 osalejat) ning pakkusime individuaalset nõustamist ja ettevalmistustuge. Süsteemne ja mitmetasandiline tugitegevus sel suunal on kandnud vilja, sest 2025. aastal lisandus Eestisse märkimisväärne arv uusi ERC grante, mis kinnitab nii meie teadlaste konkurentsivõimet kui ka sihipärase arendustegevuse positiivset mõju.

Samuti löödi aktiivselt kaasa EL 10. raamprogrammi ettevalmistusprotsessis. Osaleti aruteludes ja koondati raamprogrammi mitteametlikelt ekspertrühmadelt saadud arvamused ja esitati ETAGi tagasiside. Eesti jaoks on olulisim muutus 10RP ettepanekus väljajäämine osaluse laienemise riikide seast, mistõttu kõik osaluse laienemise meetmed edaspidi Eestile ei kohandu. Teiseks suureks muudatuseks on 10RP juhtimise ja rahastamise liikumine osaliselt konkurentsivõime fondi alla, st Eesti-siseselt liigub suur osa 10RP aruteludest HTMi kõrval ka MKMi jt ministeeriumidesse. 

Töötati välja MSCA COFUND doktoriõppe programmi toetuse andmise põhimõtted ja tingimused ning käivitati toetusskeem, millega toetatakse Eesti ülikoole, kes osalevad edukalt MSCA COFUND doktoriõppe programmide taotlusvoorus. Otsustati rahastada TalTechi edukat projekti INNOCHEMBIO, millega palkab TalTech 15 välisdoktoranti. See on esimene Eesti koordineeritud MSCA COFUND projekt Euroopa Horisondis. ETAG kaasrahastab projekti järgmise 5 aasta jooksul kuni 594 000 eur ning Euroopa Komisjoni poolne toetus projektile on 2,4 mln eur.

Paralleelselt jätkus senine töö välisteaduskoostöö edendamisel Eesti jaoks oluliste partneritega ning osalemine võrgustike töös (nt Euroopa teadus- ja tehnoloogiaalases koostöövõrgustikus COST, Science Europe jt). Põhja- ja Baltimaade teaduskoostöö tugevdamiseks jätkus senine aktiivne koostöö NordForskiga teadus- ja innovatsiooniprogrammide ettevalmistamisel ja elluviimisel, samuti jätkus teaduskoostöö edendamine Jaapani, Taiwani ja Prantsusmaaga ning tegevused Ukraina suunal, et aidata integreerida Ukraina teadusasutusi rahvusvahelisse koostöösse.

2025. aasta üks suuri prioriteet teaduskommunikatsiooni võrgustiku arendamiseks Eestis oli teaduskommunikatsiooni koolituse väljatöötamine teadlastele ja ajakirjanikele. Koolituse eesmärk on tõsta teaduskommunikatsioonialast pädevust teadusteemade kajastamisel, aidates lihtsalt ja mõjuvalt rääkida teadustööst avalikkusele, meediale ja teistele olulistele sihtrühmadele (nt ettevõtted, poliitikakujundajad).  Koolituse sihtrühmaks on teadlased (sh doktorandid), teaduse populariseerijad ning teadusprojektidega seotud kommunikatsioonispetsialistid või teadusadministraatorid. 2025. aasta jooksul toimusid arutelud huvigruppidega ning viidi läbi hange, et leida sobiv partner koolituse väljatöötamiseks ja läbiviimiseks (koolitust veavad eest Marju Himma ja Arko Olesk). Koolitustega alustatakse 2026. a alguses.

Teaduskommunikatsiooni oluliseks osaks on teadusteemade kajastamine meedias, et toetada teaduse nähtavuse parandamist, seda nii teadusuudiste kui ka raadio- ja telesaadete kaudu.

Eesti teaduse tutvustamiseks oli ERRi eetris „TeadusEST“ IV hooaja 9 osa, millega iga episoodi vaatas kesmiselt 36 000 vaatajat. Kõik saated on järele vaadatavad Jupiterist. Lisaks oli eetris teadusteemaliste lühivideote sarja „Tähelepanu! Tegemist on teadusega!“ 15 osa, keskmiselt 80 000 vaatajat episoodi kohta. 

Et teadusteemad jõuaksid veelgi laiema sihtgrupini, jätkasime teadussaadete rahastamist erameedias. Nõnda jätkus koostöö Postimees Grupiga, mille raames olid teadusteemalised saated Kanal 2 eetris nii kevad- kui ka sügishooajal. Kummaski 3 telesaadet "Ja nii ongi" (keskmiselt 35 000 vaatajat episoodi kohta) ja saate sisu põhjal kokku pandud 12 uudistelõiku uudistemagasinis Reporter. Lisaks teadusteemalised artiklid Postimehes ja pikemad portreteerivad raadiosaated Kuku raadio “Kukkuva õuna” saates. Noorema sihtgrupi jaoks olid meelelahutuslikud ja huvitekitavate teadusfaktidega teadusminutid MyHitsi hommikuprogrammis.

Laste ja noorte teadushuvi äratamiseks jätkus teadusvõistluste toetamine. Oma 15. telehooaega tähistas teadussaade „Rakett 69“ , kus koolinoored võttavad mõõtu kasutades ära oma teadusalaseid teadmisi praktilistes olukordades. ETV eetris oli 12 teadussaadet, mida teleri vahendusel vaatas keskmiselt 84 000 vaatajat saate kohta. Aasta jooksul toimusid juba ka „Rakett 69“ 16. hooaja ettevalmistustööd. Nooremale vanuserühmale mõeldes jõudis Kanal 2 ekraanile kolmepoolses koostöös (ETAG, Ahhaa teaduskeskus, Duo Media) põhinoortele suunatud teadusvõistluse „Rakett Juunior“ esimene hooaeg, mida vaatas keskmiselt 192 500 vaatajat saate kohta. Noorte teadusvõistluse II hooaja saated filmiti üles 2025. a lõpus ja jõuavad eetrisse 2026. a alguses. II hooajal osales võistluses 414 õpilast 138 koolist (2024. a kandideeris 147 kooli).  

Jätkati ERR-i teadusuudiste portaali Novaator toetamist, mille eesmärgiks on ajakirjandusliku sisu loomine, mis haarab Eestis tegutsevate teadlaste uuringute ja tegemiste laiemale auditooriumile vahendamist. Samuti kaasab see teadlaste vaatenurki ning teadmisi Eesti ühiskonnale parasjagu oluliste teemade käsitlemiseks, aidates panustada sellega tõenduspõhisesse arutelukultuuri. Tunduvalt on kasvanud teadlaste hulk, kes Novaatoris artikleid oma uurimisteemadel on avaldanud (2025. aastal 200 teadlast, vrd 2022. aastal 115).

Töötame selle nimel, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasvu. Jätkasime tegevustega, mis on suunatud nii noortele kui ka nende karjääriteekonda kujundavatele suunajatele, et julgustada teaduslikumat lähenemist juba koolis, tutvustada STEM-valdkonna karjäärivõimalusi ning laiemalt toetada Eesti teaduse järelkasvu.

Teaduse järelkasvule anname hoogu Miks.ee tegevuste kaudu, innustades noori tegelema teaduse ja maailma avastamisega ning pakkudes selleks inspireerivat ja motiveerivat sisu nii veebis kui ka sotsiaalmeedias. Samal ajal pakkusime jätkuvalt tuge teaduse populariseerijatele – ühelt poolt arendades nende oskusi teadusest haaravalt rääkida ning teisalt luues võimalusi teadust populariseerivateks tegevusteks ja algatusteks. Samuti jätkasime harrastus- ehk kodanikuteaduse edendamist ja temaatilise võrgustiku arendamist.

Aasta teises pooles korraldasime Teadusagentuuri kolm olulisemat signatuurkonverentsi, et tuua päevakajalistel teemadel kokku teadlased, otsustajad ja ärisektori esindajad.

Teadlaste ja ühiskonna vahelise dialoogi toetamiseks toimus septembris koostöös Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste  Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Riigikogu kultuurikomisjoni ning HTM-iga Riigikogus poliitikuid, teadlasi ja ettevõtjaid ühendav teaduspoliitikakonverents „Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.” Konverentsi eesmärgiks oli ärgitada diskussiooni  tehismõistuse edukaks rakendamiseks vajalike poliitikate üle (osalejaid 72, üle veebi vaatamisi 735). Konverentsi kandsid üle ERR Novaator ja Postimees.  

Novembris korraldati teaduskommunikatsiooni konverents “Teaduskommunikatsiooni roll ühiskonnas“, millest võttis osa 171 inimest (veebis üle 770 vaatamise). Konverentsi fookuses oli sel korral teaduse usaldusväärsus ja teaduskommunikatsiooni roll ühiskondlike protsesside mõjutamisel. Konverentsi raames toimus Eesti teaduse populariseerimise auhindade üleandmine.

Detsembris korraldati Eesti teadlaskonnale suunatud teadusfoorum TeadusEST 2025: „Eesti teaduse tipus on tihe” (osalejaid 120), mille fookus sel korral oli teaduse tippkeskustel. Kümme Eesti teaduse tippkeskuse esindajat rääkisid oma projektide mõjust, eesmärkidest ja sellest, kuidas nende töö aitab kujundada targemat, kestlikumat ja paremat Eestit. 

Jätkus Eesti teaduse rahvusvaheline tutvustamine “Research in Estonia (RiE)” kaubamärgi all aidates kaasa Eesti teaduse edulugude üleilmsele levitamisele. Väljatöötamisel on ka teadussaadikute programm, mille eesmärk on koolitada välja tegevteadlasi, kellel on valmidust tegutseda Eesti teaduse kõneisikutena rahvusvahelisel tasandil.

ETAG on ennast tõestanud tugeva ja tõhusalt toimiva organisatsioonina, mis suudab paindlikult vastata väliskeskkonna muutustele ning täita oma põhieesmärki – toetada Eesti teadus- ja arendustegevuse arengut.

Meile valmistab heameelt, et sihtrühmad hindavad meie tegevust kõrgelt. Võrreldes 2024. aastaga tõusis väliste sihtrühmade üldine rahuloluhinnang ETAGi põhitegevusega 0,3 punkti võrra (4,7-lt 5,0-le), mis kuuepallisüsteemis näitab, et teeme oma tööd hästi ja pühendumusega.

2025. aastal oli ETAGis üheks peamiseks tegevussuunaks tehisaru (AI) võimaluste kasutuselevõtt tööprotsessides ja töötajate koolitamine, et tulla toime kasvava andmemahuga ja suurendada tööprotsesside tõhusust. Aasta jooksul moodustati AI algatusrühm, kes koordineeris arendustegevusi, pakkus töötajatele nõu ja tuge AI-rakenduste kasutamisel ning töötas välja organisatsioonisisese meelespea ja juhendi AI-agentide kasutamiseks virtuaalkoosolekutel.

Tehisaru võimaluste süsteemseks kasutuselevõtuks viidi läbi tööprotsesside kaardistus, mille tulemusel loodi ETAGi esimene kratt – masinõppel põhinev otsingumootor, mis aitab leida granditaotlustele sobivaid retsensente. Töötajate pädevuse kasvatamiseks korraldati seitse AI-teemalist lühikoolitust. Lisaks toimus viis AI-inspiratsiooni pooltundi, kuhu kutsuti rääkima valdkonna spetsialiste ning jätkati koolitustega, mis keskendusid nii konkreetsetele tööriistadele kui ka AI kasutamise reguleerimisele organisatsioonis.

Rahvusvahelisel tasandil osaleb ETAG Science Europe AI töörühmas, kus koostatakse juhiseid tehisaru kasutamiseks teaduses. Samuti korraldati Euroopa Komisjoni suuniste „Elavad suunised generatiivse tehisintellekti vastutustundlikuks kasutamiseks teaduses 2025“ tõlkimine eesti keelde, et toetada teadlaskonda ja rahastajaid vastutustundliku AI rakendamisel.

Jätkasime ka tugevate koostöösuhete loomist meie jaoks oluliste siseriiklike partneritega. Nõnda sõlmiti koostöökokkulepe Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS), millega määratleti osapoolte rollid ühiste prioriteetide elluviimiseks. ETAGil ja EISil on mitmeid kokkupuutepunkte teaduse ja ärisektori kokkuviimisel ning selgelt kattuvad eesmärgid teadustulemuste rakendatavuse, innovatsiooni ja ettevõtluskoostöö tugevdamisel, mistõttu loob kokkulepe tugeva aluse koordineeritud ja mõjusaks koostööks.

Terve aasta vältel toimusid põhjalikud ettevalmistused kogu organisatsiooni töö üleviimiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIT) arvutitöökoha teenusele ATK 2.0. Selle käigus korrastati failihoidla struktuuri, kustutati või arhiveeriti mittevajalik ja hinnati pilveprofiilile ülemineku riske. Septembris toimunud üleminek ATK 2.0-le kulges üldjoontes sujuvalt. Üleminekuga uuele tehnilisele platvormile loodi selgem ja korrastatum andmehalduse raamistik edasisteks tegevusteks ning tõusis asutuse infoturbe tase.

2025. aastal kaasajastati ETAGi visuaalset identiteeti ning loodi uued tunnuskujundused, mis lähtuvad ETAGi logo stiliseeritud rukkilille motiivist. Sellega koos võeti kasutusele tunnuslause „Anname teadusele hoogu" (ingliskeelses kommunikatsioonis „Driving research forward"), et laiematele sihtgruppidele oleks selge ja arusaadav, milline on ETAGi põhitegevus ning roll haridus- ja teadusmaastikul.