Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu sai esimese Eesti teadlasena Euroopa Teadusnõukogu sünergiagrandi, mis toetab tipptasemel teadusrühmi väga keerukate ja ambitsioonikate teadusprobleemide lahendamisel. Teesalu töörühm otsib veresoonte ja närvirakkude ühenduspinnalt leevendust valuravi puudustele.
Koos kolleegidega Suurbritanniast, Itaaliast ja Prantsusmaalt võtab Teesalu uurimisrühm teravdatud tähelepanu alla perifeerse närvisüsteemi, et luua detailne molekulaarne ja ruumiline kaart vere-närvi barjäärist ja ravivõtetest, mis võimaldaksid barjääri mõjutada. Teadlaste töö aitab muuhulgas kaasa ligi viiendikku maailma elanikkonnast vaevavate närvivalude paremale mõistmisele ja ravile.
Vere-närvi barjäär kui närvisüsteemi kaitsekilp
Inimese närvisüsteemist rääkides kujutame ette pea- ja seljaaju, millega ühenduses olev närvivõrgustik hargneb kehas laiali, mõjutades nii meie aistinguid, liikumist, siseorganite tööd kui ka reflekse. Selle juures on aga vähem teada see, et närvivõrgustiku toimimine ja haiguste mõju närvisüsteemile on tihedalt seotud närvikudedega ühendatud veresoontega. Närvid ja veresooned arenevad koos ja jäävad kontakti kogu eluks, moodustades kokkupuutepinnale erilise kaitsemehhanismi – vere-närvi barjääri, mis kaitseb närvirakke kahjulike ainete eest. Veresooned varustavad närve aga toitainetega ja aitavad vigastustest paraneda.
Vere-närvi barjääri kahjustused on tugevalt seotud paljude haigustega, mis vajavad valuravi, näiteks erinevad põletikulised seisundid ning diabeedist või kasvajaliste haiguste keemia- ja kiiritusravist tingitud närvikahjustused. Seni ei ole aga põhjalikult uuritud, kuidas vere-närvi barjäär molekulaartasandil toimib, mil moel veresooned vigastatud närvirakke taastada aitavad, milline mehaaniline jõud barjääri toimimist mõjutab ja kuidas saaks sihtida ravimeid just neile rakkudele, mis on barjääri kaudu närvidega ühenduses.
Euroopa teaduse supergrupp
ERC toetuse abiga ühendavad järgnevaks kuueks aastaks jõu neli tippteadlaste töörühma üle Euroopa: Oxfordi Ülikooli südame-veresoonkonna bioloogia professor Ellie Tzima, kes võtab vaatluse alla, kuidas mehhaaniline stress mõjutab vere-närvi barjääri bioloogilisi protsesse; Dario Bonanomi juhitud töörühm Itaalia San Raffaele haiglast keskendub neurobioloogiale ja närvikiudude ülesehituse ning regeneratsiooniga seonduvatele protsessidele; neuroteadust ja veresoonte bioloogiat ühendab Isabelle Brunet’ töörühm College de France’ist Prantsusmaalt. Tambet Teesalu rühm uurib, kuidas toimetada ravimeid läbi vere-närvi barjääri, kasutades erilisi molekule, kullerpeptiide, mis aitavad suunata ravimeid õigete sihtmärk-rakkudeni.
„Nii nagu linnas on igal tänaval oma postiindeks, on ka veresoontel meie kehas ainulaadsed molekulaarsed sihtkoodid, mis võimaldavad kullerpeptiidide abil suunata ravimeid täpselt õigesse kohta. Seni oleme põhjalikult tegelenud vähikudedega, samuti ajuga, aga perifeerne närvisüsteem on meile üsna uus teema,“ selgitas Teesalu. Projekti jooksul uuritakse vere-närvi barjääri läbimiseks sobivaid molekule ja püütakse nende seondumisomadusi veelgi paremaks muuta, et sel moel tulevikus ravi tõhustada.
„Loodetavasti jõuame esialgsete teadmisteni, kuidas näiteks krooniliste närvivaludega paremini võidelda. Kindlasti on see veel kaugel kliinilisest rakendusest, kuid avame oma projektiga uue uurimisvaldkonna, mis loob tugeva aluse sellele, et saaksime ühel päeval ka patsiente aidata,“ on Teesalu lootusrikas.
Tambet Teesalu on ainuke Eesti teadlane, kes on saanud ERC toetuse kolmel korral. 2012. aastal pälvis ta alustava teadlase grandi ning 2018. aastal teadustulemuste innovatsiooni- ja turupotentsiaali uurimise grandi.
Projekt „Unlocking the neurovascular interface of peripheral nerves in homeostasis, disease and repair“ vältab kuus aastat ja selle kogueelarve on 10 miljonit eurot, millest 2,5 miljonit eurot on ette nähtud Teesalu töörühmale. Kokku esitati seekordses ERC sünergiagrandi taotlusvoorus 712 taotlust, millest sai rahastuse iga kümnes.
ERC (European Research Council) on Euroopa Liidu teaduse rahastusasutus, mis toetab oma rahastusinstrumentidega eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid.
Eesti teadlastel on võimalik saada tuge ja nõustamist tippteadusele suunatud Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grantide taotlemisel Eesti Teadusagentuurist.
Lisateave: Tambet Teesalu, Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor, tambet.teesalu@ut.ee