Haridusteaduslike tööde riiklik konkurss

Alates 2024. aastast ei korraldata eraldi haridusteaduslike tööde konkurssi, vaid haridusteaduslike tööde tunnustamiseks on ette nähtud eraldi eripreemiad üliõpilaste riiklikul teadustööde konkursil.

Vaata lähemalt siit!

voitjad 2022
2022. aasta konkursi võitjad. Auhinnad andis üle Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal (vasakult teine). Foto: Piret Räni

Konkursi ajaloost

Haridusteaduslike tööde riikliku konkursi (varasem kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss) eesmärgiks oli väärtustada kasvatusteaduslikku ja haridusteaduslikku uurimistööd, õhutada  tulemuste avaldamist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust, avaldada tunnustust kasvatusteaduslike ja haridusteaduslike uurimistööde tegijaile ja tutvustada tööde tulemusi nii õpetajatele kui laiemale avalikkusele. Haridusteaduste valdkonna laiema määratluse tõttu korraldatakse edaspidi haridusteaduslike tööde riiklikku konkurssi.

Konkurss toimus esmakordselt 1990. aastal, mil kuulutati välja Heino Liimetsa nimeline kasvatusteaduslike tööde konkurss. Sellisena toimus konkurss paar aastat. Konkursi algusaastail hinnati töid kolmes kategoorias – teadustöö, magistritöö ja populaarteaduslik töö. 1993.a veebruaris sõlmiti Haridusministeeriumi ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi (EAPS) vahel leping kasvatusteadusliku konkursi korraldamiseks igal aastal, kusjuures Heino Liimetsa nimeliseks jäi toona magistritööde valdkond. 1990-ndate lõpus tekkis vajadus hinnata eraldi eesti keeles ja võõrkeeltes ilmunud teadustöid. Uue aastatuhande alguses lisandus didaktilis-rakenduslike tööde kategooria.

Alates 2008. aastast sai Heino Liimetsa nimeliseks doktoritööde kategooria. 2011. aastal lisandus “õpikute kategooria” ning nii tööde esitamine kui ka hindamine toimuvad sellest ajast alates e-keskkonnas. 2018. aastal alustati riigiesindajate ja kasvatusteadlaste koostöös aruteludega konkursitööde ringi laiendamise ja  kaasajastamise vajaduse üle, mis päädis 2020.aastal uuenduskuuri läbinud konkursi väljakuulutamisega, nimetuse “haridusteaduslike tööde riiklik konkurss” all ja oluliselt laiema tööde valdkonnaga, kaasates ka seni välja jäänud valdkondi, nagu hariduse juhtimine, haridusökonoomika jms.

Moodustati 4 tööde esitamise kategooriat: eestikeelsed teadusartiklid, võõrkeelsed teadusartiklid, doktoritööd ja monograafiad ning magistritööd. Riikliku konkursi staatus kehtib 2002. aastast. 2009-2011.a korraldas konkurssi Sihtasutus Archimedes. 2012. aastast alates on konkursi korraldamine Eesti Teadusagentuuris, rahastajaks Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeeriumi otsusel toimus viimane haridusteaduslike tööde konkurss 2023. aastal. Alates 2023. aasta sügisest on eripreemiad haridusteaduslikele töödele üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi raames.

2013. aastal alustasime tehtud tööde koondamisega kasvatusuuringute kogumikku. Tutvu kasvatusuuringutega SIIN.

  • Maarja Tinn (Tallinna Ülikool), töö „Murrangute uurimine – neoliberaalsete haridusreformide mõju õpetajate tööelule Eestis“
  • Inge Timoštšuk, Helene Uppin ja Anne-Mai Näkk (Tallinna Ülikool) töö „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“
  • Äli Leijen , Margus Pedaste ja Liina Lepp (Tartu Ülikool) töö „Õpetaja tegevusvõimekus lähtuvalt ökoloogilisest mudelist: kuidas see saavutatakse ja kuidas seda tugevdada erinevate refleksioonitüüpide abil“
  • Kadri Mettis (Tallinna Ülikool) ja Terje Väljataga (Tallinna Ülikool) töö „Õppekogemuste kujundamine hübriidse väliruumi jaoks“
  • Triinu Kärbla (Tartu Ülikool) töö „Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis“, juhendajad: Krista Uibu ja Mairi Männamaa
  • Katrin Karu (Tallinna Ülikool) töö „Üliõpilaste arusaamad õppimisest ülikoolis: andragoogiline vaade“ eest;
  • Kristi Sarapuu (Tartu Ülikool) töö „Juhendmaterjali koostamine 2-3-aastase kõnearengu hilistusega lapse suhtlemise ja kõne arengu toetamiseks“
  • Triin Ulst (Tallinna Ülikool) töö „Kunstiteraapilise sekkumise võimalused gümnaasiumiõpilaste läbipõlemise leevendamisel“, juhendajad: Merit Hallap ja Pille Häidkind
  • Iiris Saluri (Tallinna Ülikool) töö „Täiskasvanud õppija õppimine. Kuidas ma õpin? Autoetnograafiline uurimus õppimisest“, juhendaja Larissa Jõgi

2020. aasta võidutööde lühikokkuvõtted leiad SIIT.

  • Maia Muldma ja Kadi Härma: MUUSIKAMAA LOOD muusikaõpetuse komplekt 6. klassile (õpik, töövihik, muusikavalik CD): lühivideo tööst
  • Kärt Kao: Lastevanemate tegevused koduõppes ja nende arvamused koduõppe eelistest, kitsaskohtadest ja arendusvõimalustest: lühivideo tööst ja töö terviktekst
  • Piret Oppi: Õpetajate psühholoogiliste baasvajaduste alase teadlikkuse tõstmise programmi mõju õpilaste tunnetatud psühholoogilistele baasvajadustele: lühivideo tööst ja töö terviktekst
  • Britt Petjärv: Enesejuhitud õppimise toetamine võimekususkumuste mõjutamisega inseneeria valdkonna üliõpilaste näitel: lühivideo tööst ja töö terviktekst
  • Henri Tilga, Vello Hein, Andre Koka, Kyra Hamilton, Martin S.Hagger: The role of teachers’ controlling behaviour in physical education on adolescents’ health-related quality of life: test of a conditional process model: lühivideo tööst ja töö terviktekst
  • Katrin Mägi, Eve Kikas, Piret Soodla: Effortful control, task persistance and reading skills: lühivideo tööst ja töö terviktekst
  • Maire Tuul: Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis: lühivideo tööst ja töö terviktekst
  • Marten Siiber, Jaan Mikk, Sven Aller: Kiirlugemise tarkvara: lühivideo tööst ja töö terviktekst
  • Piret Luik, Merle Taimalu, Reelika Suviste: Perceptions of technological, pedagogical and content knowledge (TPACK) among pre-service teachers in Estonia: lühivideo tööst ja töö terviktekst
IMG_1071