Konkursile esitatud tööde hindamine esimeses voorus toimub järgmiste kriteeriumite alusel:

1. Töö teema ja struktuur (kuni 8p)
Teemavalik on põhjendatud. Struktuur on loogiline: vastab uurimisküsimustele, tulemuste esitus ja analüüs on seotud, järeldused tulenevad analüüsist, uurimisprobleem on asetatud avaramasse konteksti.
2. Töö eesmärgid, probleemipüstitus ja hüpoteesid või uurimisküsimused (kuni 8p)
Töö eesmärgid on selged ja põhjendatud. Uurimisküsimused ja/või hüpotees on sõnastatud selgelt. Uurimus vastab püstitatud eesmärkidele.
3. Metoodika (kuni 8p)
Valitud metoodika on uurimisprobleemi lahendamiseks otstarbekas ja põhjendatud. Uurimuse etapid ja läbiviimine on kirjeldatud ja dokumenteeritud. Valitud instrument (nt küsitlus, intervjuu, maatriks vms) ja valim (valimi moodustamise alus ja põhjendus ja sobivus uurimisküsimustele vastamiseks) on asjakohased. Metoodika ja töö käik on kirjeldatud ning arusaadavalt esitatud.
4. Analüüs, järeldused (kuni 8p)
Analüüs ja järeldused vastavad uurimisküsimustele. Õpilane suudab kogutud andmeid analüüsida ja nende üle arutleda, järeldused tulenevad analüüsist. Kriitiline analüüs on vastavuses sellega, mida uuritakse ning töö teoreetiline/kirjeldav osa ja järeldused on omavahel loogiliselt seotud, st töö teoreetiline osa toetab või raamistab uurimismetoodikat, andmeanalüüsi ja järeldusi. Praktiliste tööde ja küsitlusuuringute puhul hinnatakse analüüsi põhjalikkust ja seost eesmärgi saavutamisega. Loovuurimuslike tööde puhul hinnatakse uurimusliku ja loometöö mõtestatud ja produktiivset seost, veenvat ja viimistletud teostust ning autori riskijulgust teadmise loomise viiside arendamisel.
5. Töö teemakohase kirjandusega (kuni 4p)
Kasutatud allikad on usaldusväärsed (allikakriitilisus), kasutatud kirjandus on esinduslik ja asjakohane.
6. Vormistus (kuni 4p)
See osa võib lähtuda kooli hindamisjuhendist. Vormistus on korrektne ja läbivalt ühtne. Tabelid ja joonised on korrektsed, iseseisvalt arusaadavad ja viidatud; terminid, lühendid, valemid, viited ja kirjanduse loend on korrektne; töö on otstarbekalt illustreeritud. Autori keelekasutus täpne ja akadeemiline, sh lausestus on loogiline, õigekiri on korrektne.
7. Töö eripära ja silmapaistvus (kuni 2p). Seda punkti hinnates võib abiks olla juhendaja arvamus. Siin võib saada lisapunkte erilise teema, ootamatute tulemuste, autori erilise panuse või pühendumise eest, samuti väga hästi kirjutatud teksti jms eest.

Kokku võib töö eest esimeses voorus saada maksimaalselt 42 punkti. Lisaks annab komisjon igale tööle sõnalise hinnangu, mis edastatakse esmajoones neile õpilastele, kes on kutsutud teise vooru. Teistele saadetakse tagasiside mai- ja juunikuu jooksul. Punkte õpilastele ei edastata.

Töödele antud punktisumma alusel kutsutakse valitud tööde autorid oma uurimistööd esitlema teise vooru, kus hindamiskomisjoni liikmed hindavad tööd ja selle esitlust.

Konkursi teises voorus hinnatakse töid järgmiste kriteeriumide alusel:
1. Teemavaliku põhjendus (kuni 8p);
2. Töö sisust arusaamine (kuni 8p);
3. Tulemuste olulisuse väljatoomine (kuni 8p);
4. Postri vormistus ja arusaadavus (kuni 8p);
5. Esinemine ja küsimustele vastamine (kuni 8p).

Kokku võib teises voorus saada kuni 40 punkti.

Vt täpsemalt: konkursi hindamisjuhend.

Hindamiskomisjon

Konkursi töid hindab erinevate elualade ekspertidest koosnev kuni 20-liikmeline komisjon. 2026. aasta komisjoni koosseis:

• Pille Runnel – komisjoni esimees; Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor;
• Tarmo Kalvet – komisjoni aseesimees; Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna kaasatud professor;
• Britta Benno – Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna joonistamisstuudio juht;
• Margus Harak – Eesti Teadusagentuuri vanemkonsultant;
• Imbi Henno – Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi bioloogia ja loodusõpetuse didaktika lektor;
• Mikk Kaasik – Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur;
• Hegely Klaus – Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumi juhataja;
• Mare Kõiva – Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja;
• Hanna Laius – Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi projektijuht;
• Heli Lätt – Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi külastuskeskuse juhataja;
• Marek Oja – Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi terviseinformaatika teadur;
• Marika Peekmann – Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna õppekava valdkonna peaekspert;
• Andrus Rinde – Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi multimeediumide lektor;
• Liisa Puusepp – Rakvere Riigigümnaasiumi direktor;
• Ede Schank Tamkivi – Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu NoVa tootejuht;
• Anna Smertina-Mäeorg – Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna haridustehnoloogia valdkonna nõunik;
• Rait Toompere – Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Eesti Agentuuri juhataja;
• Toomas Vaimann – Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur;
• Meril Ümarik – Tallinna Ülikooli haridusuuringute dotsent.