Eesti teadustaristu teekaart 2024 kinnitati 22.11.2024 haridus- ja teadusministriministri käskkirjaga nr 1.1-2/24/325.
Teekaardile nimetatud teadustaristutel on võimalik oma tegevusteks ja investeeringuteks toetust taotleda vastavalt määrusele ja Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise korrale.
Teadustaristute toetuse taotlusi hinnatakse veebruaris 2025 vastavalt Riikliku tähtsusega teadustaristu toetuse taotluse hindamise juhendile.
Toetuse kogumaht viie aasta peale on 39M€. Toetuse kogumahust on esimesel aastal võimalik toetusteks summaarselt taotlejate peale kokku eraldada ligi 40%. Ei ole mõeldud, et kõik taristud peaks 40% oma viie aasta plaanist ette küsima vaid katsume vajadusel võimaldada esimesel aastal veidi suuremaid investeeringuid.
Kuna eelnev Eesti teadustaristu teekaardile nimetatud rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teaduskoostöös osalemise toetus (RVTT) liideti Riikliku tähtsusega teadustaristu toetusega siis tuleb neil taristutel, kes RVTT raames toetust on saanud esitada samaaegselt ka 2024. aasta aruanne. Vastav aruandevorm on ETISes taotlusvormile lisatud.
Taotlusvoor on avatud ja infotund järelvaadatav.
Toetuse taotlemise KKK
Küsimused esitada aadressile: sigrid.soomer@etag.ee
Nõustavad: Priit Tamm, Marko Piirsoo, Sigrid Soomer
_________________________________________________________________________________________
1.) Kas ja millistel tingimustel saab uurimistoetust kasutada omafinantseeringuna?
Uurimistoetusi ei tohi täies mahus kasutada taristu meetme jaoks omafinantseeringuks. Rühmagrandi tingimustes on ka kirjas, et granti eesmärk ei ole teiste projektide omafinantseeringu katmine. Kuid kui näiteks PRG taotletakse mingi seadme soetamises osalust, ja mitte omafinantseeringu katmist siis on kombineerimine meie poolt aktsepteeritav. Näiteks, ütleme et PRGs planeeritud teadustegevusteks on vajalik soetada mingi spetsiifiline mikroskoop, mida mõne taristu jaoks samuti plaanitakse soetada ja edaspidi selle kaudu ja selle koosseisus kasutama hakata, siis oleks nii PRG’s kui taristu taotluses küsitava toetuse reana märgitud see mikroskoop. Ühte seadet siis pigem kaasfinantseeritakse. Soovitame ka ära siduda, mis taristuga seade kahasse soetatakse või tegevus kahepeale tehakse ning põhjendada osalust ja vajalikkust mõlemas.
2.) Mida tähendab, et 40% viie aasta summast saab esimesel aastal toetusteks jagada?
Vooru esimesel aastal on võimalik rohkem vahendeid välja jagada. Voor on 5a. kestvusega, aga makseid teeme korra aastas, sest kõike (5a. jaoks vajatavaid summasid) ette maksta ei saa, kuid esimesel aastal saab anda parema stardi. Investeeringutoetuse komponendi tõttu ei ole kõigi taristute iga-aastased toetusvajadused ilmselt samas mahus.
Kindlasti ei ole kohustus oma 5 aasta plaanist 40% esimesel aastal taotleda. Pigem soovime toetust dünaamiliselt jaotada. Kellel vaja saaks esimesel aastal investeeringuteks rohkem ja hiljem väiksemaid summasid näiteks ainult tegevusteks. Ning vastupidi, et kellel vaja esimesel aastal vaikselt tegutseda aga alles kolmandal aastal investeerida, siis ka see oleks võimalik. Seetõttu tahame ka alguses kohe viie aasta plaani läbimõtlemist, kuigi hakkame toetust iga-aastaselt eraldama ja laseme teha väiksemaid parandusi plaanidesse.
Tuleb ka valmis olla, et ületaotlemise korral palume võimalusel valitud investeeringuid edasi lükata, kuid samas soovime markeerida, et esimesel aastal saame veidi suuremaid investeeringuid soodustada.