Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus

Mille alusel taotlusi hindame?             

 

Mobilitas Pluss programmist rohkem taotlusvoore ei korraldata. 2022. aasta sissetulevate järeldoktorite taotlusvooru info leiab siit.

 

Mobilitas Pluss järeldoktoritoetust annab Eesti Teadusagentuur välja vastavalt haridus- ja teadusministri 30.12.2015 käskkirjale, mis sätestab programmi „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ ehk „Mobilitas Pluss“ toetuse andmise tingimused.
Mobilitas Plussi eelarve on 35 373 770 eurot, millest 83,5% kaetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.


Programmi eesmärk on:

  • tõsta Eesti teaduse, ettevõtluse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina;
  • tugevdada Eesti teadlaste, teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet;
  • toetada Eesti teadusasutuste ja ettevõtete koostöövõimalusi riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustikega, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega;
  • avardada riigi, teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise.


Mida toetame?

Toetame välisriigis doktorikraadi kaitsnud teadlaste Eestisse järeldoktorantuuri tulemist. Viie taotlusvooruga plaanitakse Eestisse tuua ligikaudu 100 järeldoktorit.


Mis on järeldoktoritoetuse eesmärk?

Toetuse andmise eesmärk on tasakaalustada ja soodustada ajude ringlust ning toetada samaaegselt teadlaskarjääris olulise etapi, järeldoktornatuuri, läbimise võimalusi. Eesti riik peab oluliseks nii välisteadlaste Eestisse tööle tulemist, kui ka välisriikidesse tööle läinud Eesti teadlaste tagasipöördumist, et aidata kaasa välisriigis omandatud teadmiste ja kogemuste rakendamisele Eestis ning laiendada teadlaste karjäärivalikuid karjääritee alguses. Peale väljarände tasakaalustamise panustame teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamisse.

Tegevuse tulemusena töötab Eestis senisest enam rahvusvahelise töökogemusega teadlasi, sealhulgas välisteadlasi. Samuti suureneb Eestis töötavate välisriigis järeldoktorantuuri läbinud teadlaste arv, järeldoktorantuur ja rahvusvahelise teadustöö kogemus muutub Eesti teadlaskarjääri loomulikuks osaks.


Kui suur on toetus?

Toetuse maht sõltub samaaegselt riigieelarvest järeldoktoritele välja antavate personaalsete uurimistoetuste mahust ning on defineeritud Mobilitas Pluss käskkirja lisas 2.
Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 5% ulatuses. Toetust saab kasutada 2016. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. detsembrini.

Toetussummad on 2020. aasta taotlusvoorus järgmised:

54 000 €/a – eksperimentaalteaduste valdkonnas (projekti otsesed kulud 43 200 eurot, kaudsed kulud 10 800 eurot);

51 000 €/a – mitte-eksperimentaalteaduste valdkonnas (projekti otsesed kulud 40 800 eurot, kaudsed kulud 10 200 eurot);

5 500 €/a – ühekordne ümberasumistoetus kaheaastase projekti kohta (neile, kes pole 180 kalendripäeva jooksul vahetult enne taotlusvooru lõppkuupäeva elanud, õppinud või töötanud Eestis);

4000 € – ühekordne ümberasumistoetus alla kaheaastaste projektide kohta (neile, kes pole 180 kalendripäeva jooksul vahetult enne taotlusvooru lõppkuupäeva elanud, õppinud või töötanud Eestis).

Palgafond ja ümberasumistoetus sisaldavad Eesti seadustega kehtestatud makse.


Millised on nõuded taotlejale?

Järeldoktoritoetuse lõppsaajateks on teadus- ja arendusasutused, ettevõtted või kõrgkoolid, mis võtavad tööle välisriikidest tulnud järeldoktoreid. Järeldoktori toetus on suunatud kõigile, kes on kaitsnud doktorikraadi välisriigi ülikoolis. Oluline on, et toetuse taotlemise tähtajaks poleks doktorikraadi kaitsmisest möödunud üle viie aasta.

Toetatava järeldoktoriprojekti kestus on 12-24 kuud. Järeldoktoriprojekti tuleb asuda täitma poole aasta jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust, kui mõjuvatel põhjustel pole kokku lepitud teisiti. Toetuse periood algab lepingus kokkulepitud kuupäeval. Järeldoktorid peavad projekti elluviimise ajal töötama vastuvõtvas asutuses 1,0 koormusega ning töö tegemise koht on Eesti. SA Eesti Teadusagentuuril on õigus kehtestada taotlusvoore välja kuulutades lõppsaajale lisanõudeid.

Järeldoktoriprojektil peab olema juhendaja. Juhendaja peab olema vastuvõtva asutuse koosseisuline töötaja. Juhendajal peab olema Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.


Kui taotlejaks on ettevõte

Ettevõtted võivad toetust saada, nagu ka avalikud teadusasutused. Siiski tuleb arvestada riigiabi reeglitega ja taotlemisel peab ettevõte esitama selle kohta lisainformatsiooni. Ettevõttele antav toetus on eelistatavalt vähese tähtsusega abi, kuid kui ettevõte on juba üle lubatud piirmäära vähese tähtsusega abi saanud, antakse toetust üldise grupierandi määruse alusel. Rohkem infot riigiabi kohta leiate http://www.fin.ee/riigiabi. Taotlemisel peab ettevõtte taotlusvormi lisainformatsiooni sakile üles laadima järgmise täidetud vormi: Riigiabi vorm ettevõtetele


Millal saab toetust taotleda?

Järgmine taotlusvoor toimub 2020. aasta alguses. Taotlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS. ETIS-e kasutajakonto loomiseks tuleb võtta ühendust vastuvõtva asutusega. Taotlus on lõplikult esitatud, kui selle on kinnitanud vastuvõttev asutus.


Mille alusel taotlusi hindame?

Nõuetele vastavat taotlust hindab ETAGi juures tegutsev hindamiskomisjon, kaasates sõltumatuid eksperte. Taotluse menetlemiseks kulub taotlusvooru sulgemise päevast kuni 100 tööpäeva.

Taotluste hindamine toimub järgmiste valikukriteeriumite alusel:

1) taotluse põhjendatus ja teaduslik tase (meetodid, oodatavad tulemused, sealhulgas valdkondlik või rakenduslik eripära jne);
2) järeldoktori ja juhendaja kvalifikatsioon ning suutlikkus projekti ellu viia;
3) taristu piisavus, projekti eelarve ja kuluefektiivsus (eksperimentaalsus, vastuvõtva asutuse teaduslik võimekus, olemasoleva uurimiskeskkonna ja taristu piisavus, eelarve põhjendatus jne);
4) taotluse mõju mõju meetme eesmärkidele; Eesti ühiskonna ja majanduse arengule ning tõukefondide läbivatele teemadele (regionaalne areng; keskkonnahoid; kodanikuühiskond; võrdsete võimaluste tagamine; ühtne riigivalitsemine; infoühiskonna edendamine).

Taotluste hindamine toimub valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindamine käib 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub valikukriteeriumite kaalutud keskmisena. Kaalud on kirjas hindamisjuhendis. Taotluste hindamise tulemusena valmib pingerida. Nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale, taotlusvooruks eraldatud vahendite lõppemiseni. Taotlused, mille koondhinne on alla 3,5 punkti, jäävad rahastamata.

Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta saadame järeldoktorile ja teda vastuvõtvale asutusele ETISe vahendusel 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

Positiivse rahastamisotsuse saanud taotluse puhul sõlmime kolmepoolse toetuslepingu ETAGi, lõppsaaja ja järeldoktori vahel.


Kontakt:
Margus Harak, PhD
Mobilitas Pluss vanemkonsultant
7 317 343
margus.harak@etag.ee
euraxess