PUT taotlusvoor 2020

Kui taotluse esitamise ajaks on vastavad otsused olemas, need kehtivad projekti perioodil ning need on väljastatud projekti juhile või põhitäitjatele, lisatakse need taotlusele. Kui neid taotluse esitamise hetkel ei ole, esitatakse need hiljemalt enne inimuuringute või loomkatsete algust. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni positiivne otsus ei ole esitatud hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

Järeldoktorigrandist võib katta vaid järeldoktori töötasu. Stardigrandist tuleb katta projekti juhi ja põhitäitja(te) töötasu täielikult või osaliselt. Rühmagrandi korral on kohustatud katta vaid põhitäitja(te) töötasu täielikult või osaliselt.

Teadustöö stipendiumideks eraldi summasid stardigrandi eelarves ei määrata, need on personalikulu sees ning uurimisprojektile määratud personalikulust võib teadustöö stipendiume maksta. Teadustöö stipendiumite suurust teadusagentuur ei kehtesta, need kehtestab asutus lähtuvalt kehtivast seadusandlusest.

Ühele isikule ei tohi sama töö eest maksta nii töötasu kui stipendiumi. Stipendiumi ei tohi maksta tööülesannete eest, mis sisalduvad isiku töölepingus/ametikirjelduses.

Teadustöö stipendiumiks eraldi summasid rühmagrandi eelarves ei määrata, need on personalikulu sees. Teadustöö stipendiumide suurust teadusagentuur ei kehtesta, need kehtestab vastuvõttev asutus kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

Ühele isikule ei tohi sama töö eest maksta nii töötasu kui stipendiumi. Stipendiumi ei tohi maksta tööülesannete eest, mis sisalduvad isiku töölepingus/ametikirjelduses.

Ei, taotluses tuleb märkida projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormus asutuses vastavalt töölepingule. Projekti juhi koormus asutuses peab projekti ajal olema 1,0, v.a. põhjendatud juhtudel hindamisnõukogu nõusolekuga. Projekti täitmisel võib projektis osalejate minimaalne töökoormus asutuses olla 0,2 (minimaalselt üks tööpäev nädalas). Rühmagrandimahtude III ja IV taotlemise korral peab projekti olema kaastatud vähemalt kolm põhitäitjat, kelle töökoormus asutuses on vähemalt 0,5.  Stardigrandimahtude III ja IV taotlemise korral peab projekti olema kaasatud vähemalt üks põhitäitja, kelle töökoormus asutuses on vähemalt 0,2. Projekti juhi ja põhitäitja(te) panust projekti tuleb taotluses kirjeldada ning seda võidakse arvestada hindamisel.

Tuleks eristada oma töö tutvustamist (nii oma eriala kui teiste erialade) teadusüldsusele ja teadusvälisele avalikkusele.

Teadustöö tulemuste avalikkusele tutvustamine tuleneb riigi ja ühiskonna ootusest, et avaliku raha eest tehtud teadustöö oleks läbipaistvam ja rohkem teadvustatud. Teadustöö tulemuste tutvustamiseks teadusvälisele avalikkusele võib kasutada erinevaid kanaleid – sotsiaalmeedia, veebileheküljed, ajalehe- ja ajakirjaartiklid, raamatud ja õpikud, avalikud esinemised ning audiovisuaalsed vahendid. Teadustöö tulemuste tutvustamine aitab ühiskonna liikmetel mõista, kuidas teadus võib positiivselt mõjutada nende elu ja ühiskonda terviklikult, luua uusi koostöövorme teiste teadlaste ja ettevõtetega, tõestada otsustus- ja rahastusorganitele tippteaduse olulisust.

NB! Mõelge ja kirjeldage juba taotluses, millistele sihtrühmadele ja kuidas Te projektiperioodi jooksul oma uurimistööd tutvustada saate ning kas ja millised kulud sellega kaasnevad.

NB! Esmalt veenduge, et olete tuttav hea teadustava põhimõtetega siin. Samuti tutvuge enda asutuse vastava korraga (kui olemas).

Taotlejad peavad juba taotlemise faasis võtma arvesse ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu.

Juhul, kui projektil ei ole taotleja hinnangul kokkupuudet teaduseetika küsimustega, siis tuleb ka seda taotluses kirjeldada. Erinevate kavandatud projektiga potentsiaalselt seonduvate teaduseetika aspektide hindamiseks on soovitatav lähtuda vastavast juhendist, mis on leitav ETAG-i kodulehel.

Samuti on vajalik juba taotluses selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik asjaomaase eetikakomitee luba. Kui Te pole kindel, kas luba on vaja, küsige nõu oma asutuse teaduseetika nõustajalt või eetikakomiteelt.

Teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon võib hindamisel seada tingimusi, mida projekti käigus tuleb täita ja järgida.

NB! Eetikaluba peab vastama järgnevatele nõuetele:

• Luba on antud välja samale projektile.
• Luba on antud taotlejale/projekti juhile, põhitäitjale või juhendajale.
• Luba kehtib projekti perioodil.

Stardi- ja rühmagrandi taotluses võib täitjateks märkida üliõpilasi ning projekti seisukohalt vajalikke erialaspetsialiste (laborante, assistente, insenere, tehnikuid jne). Täitjaks ei saa märkida  doktorikraadiga isikuid ja stardigrandi puhul doktorante.

Andmehaldusplaan sisaldab detailset kirjeldust projekti käigus loodavatest andmetest, nende töötlemisest, kogumisest, säilitamisest. Rahastatud projekti juht esitab asutusega kooskõlastatud andmehaldusplaani projekti esimese kuue kuu jooksul. Andmehaldusplaani vormi saab ise valida. Kasutada võib ETAGi kodulehel olevat vormi.

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla teise ETAGi rahastatava grandiprojekti juht ega (põhi)täitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamisele ETAG piiranguid ei sea.

Ei, taotleja, kellele on doktorikraad antud Eesti ülikoolis, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis. Kui taotleja soovib järeldoktoriprojekti osaliselt täita Eestis, peab ta seda taotluses näitama ning selle vajadust põhjendama. Samuti peab taotluses selgelt ära näitama Eestis viibimise perioodi(d) ja selleks ajaks kavandatud tööd (nt Gantti tabelis). Järeldoktoriprojekti võib Eestis täita vaid osaliselt, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses.

Jah, põhjendatud juhtudel (nt interdistsiplinaarse uurimistöö korral) võib järeldoktoril olla rohkem kui üks juhendaja. Kaasjuhendaja(te) CV saab lisada taotluse lisainfo sakile. Kaasjuhendajat(id) eraldi ei hinnata.

Rühmagrandis võivad (põhi)täitjatena osaleda ka teistes Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Teis(t)ele asutus(t)ele projektiga seotud kulude katmises lepivad kokku projekti juht, asutus ning asutus(ed), kus (põhi)täitjad töötavad. Oluline on, et grandi nõuded (s.o kaasatud isikute töökoormus, töötasud jmt) oleks täidetud ka teis(t)es asutus(t)es.

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis  „Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus“. Enne taotluse esitamist on vajalik välja selgitada, kas uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga.

Kui uurimistöös kasutatakse inimese geneetilist materjali, siis sellele Nagoya protokoll ei kohaldu. Juhul, kui ilmneb, et geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste kasutamisel teadus- ning arendustegevuses on puutumus Nagoya protokolliga, siis tuleb deklareerida hoolsuskohustus vastavas ülemaailmses andmebaasis DECLARE.

Hoolsuskohustuse deklareerimine on vajalik rahastatud projekti korral geneetiliste materjalide kättesaamisel ning Eesti Teadusagentuurile tuleb esitada deklaratsioon hiljemalt koos lõpparuandega. Kui Teil tekib küsimus, kas konkreetse uurimistöö ja uuritava materjali korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis enne taotluse esitamist pöörduge Eesti Teadusagentuuri koordinaatori või Keskkonnaministeeriumi kontaktisiku poole.

Projektijuhi töökoormus võib väga erandlikel juhtudel olla täistööajast väiksem. Näiteks võib projekti juht töötada asutuses täistööajast vähem, kui ta töötab projekti eesmärkide saavutamise huvides osalise koormusega samaaegselt teise tööandja juures, töö asukohaga Eestis (näiteks samaaegne töötamine arstina). Kui projekti juht soovib mingil põhjusel oma töökoormust asutuses vähendada ja jätkata grandiprojekti juhtimist, tuleb selleks eelnevalt ETAGi kooskõlastus taotleda. Tuleb arvestada sellega, et ETAGil on õigus vastav taotlus rahuldamata jätta ja grant ennetähtaegselt lõpetada, kui projekti juhi töökoormus asutuses väheneb.

Stardiprojekti juhti ei saa vahetada. Rühmaprojekti juhi vahetamist rühmas oleva põhitäitjaga on võimalik taotleda projekti perioodil mõjuvatel põhjustel. Selleks peavad projekti juht või asutus esitama ETAGile vastava taotluse koos põhjendustega.

Grandiprojekti saab ajutiselt peatada projektijuhi põhjendatud taotluse alusel, mis kooskõlastatult asutusega tuleb esitada enne projekti katkestamise perioodi (peatamise algus- ja eeldatav lõppkuupäev täiskuudes) ETAGi juhatusele. Tagantjärele ei ole võimalik projekti peatada. Projekti ajutist peatamist võib taotleda ema- ja vanemapuhkuse või kaitseväeteenistuse korral vastavaks perioodiks või muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti peatamise perioodiks peatub grandi eraldamise leping.

Projekti vältel on üldjuhul võimalik taotleda üksnes grandi mahu vähendamist. Näiteks saab suure mahuga stardigrandi projektijuht taotleda grandi jätkamist väikse stardigrandi mahus, kui kaob vajadus (põhi)täitjate kaasamiseks vms. Samuti võib ETAG teha ettepaneku projekti jätkamiseks vähendatud grandimahuga, kui suure grandimahu tingimused ei ole täidetud. Ainsa erandina on võimalik taotleda grandimahu suurendamist juhul, kui taotleja soovi alusel eraldati talle esimesel aastal fikseeritud grandimahust väiksem summa. Sellisel juhul on tal võimalus järgmis(t)el aasta(te)l põhjendatud juhtudel taotleda grandi suurendamist tema projekti fikseeritud grandimahuni.

Jah, eri aastatel võib otseste kulude omavahelist proportsiooni muuta, kajastades seda vastava aasta eraldislepingus. Lepingus kokkulepitud otseste kulude jaotust võib lepinguperioodi kestel muuta (vastava aasta eraldisest) 20% ulatuses ilma lepingu muudatust sõlmimata. Sellest suurema muutuse vajadus tuleb eelnevalt ETAGiga kooskõlastada. Projekti rahalisi vahendeid võib ka n-ö aastate vahel liigutada, kui seda võimaldavad asutuse raamatupidamisreeglid.