Riiklike uurimistoetuste süsteem on muutunud kvaliteedipõhisemaks ja usaldusväärsemaks

Eesti Teadusagentuur (ETAG) on avaldanud analüüsi „Muudatused uurimistoetuste eraldamise protsessis 2019–2025“, mis annab tervikliku ülevaate riiklike uurimistoetuste süsteemi arengust viimase kuue aasta jooksul. Uuring käsitleb taotluste hindamise, rahastuse ja valdkondliku jaotuse muutusi perioodil 2019–2025 ning analüüsib nende mõju teadussüsteemi toimimisele.

„Viimase kuue aasta arengud näitavad selgelt, et oleme liikunud uurimistoetuste süsteemi suunas, mis on stabiilsem ja läbipaistvam ning toetab akadeemilist vabadust teadlaskarjääri erinevatel etappidel. Taotlusvoorude ühtlasem maht, tugevam valdkondlik tasakaal ning üleminek rahvusvahelistele hindamispaneelidele on suurendanud usaldusväärsust ja kvaliteeti. Saame öelda, et riikliku rahastuseni jõuavad jätkuvalt ainult väga kõrge tasemega projektid ning paraku jäävad paljud ka rahastuseta selleks vajaliku eelarve puudumise tõttu. Seetõttu tuleb jätkata avatud dialoogi teadlaste ning poliitikakujundajatega, et tagada teadussüsteemi areng, mis oleks kooskõlas teadmiste mahuka ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisema ühiskonna arenguga Eestis,“ sõnas ETAGi juhatuse esimees Anu Noorma.

Alates 2018. aastast annab ETAG välja kolme teadlaskarjääriga seotud peamist granditüüpi: järeldoktori-, stardi- ja rühmagranti. Grantide struktuur on püsinud samana, kuid toetuste eraldamise süsteemi on järjepidevalt täiustatud.

Perioodil 2019–2025 toimus mitu olulist muudatust. Neist keskseim oli üleminek rahvusvahelistele eksperdikomisjonidele ehk hindamispaneelidele alates 2022. a taotlusvoorust. Lisaks kasvas uurimistoetuste maht ning muudeti nende valdkondlikku jaotust vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) ettepanekutele. Vaadeldud ajavahemikku jäi kahe erineva hindamisnõukogu koosseisu töö.

Uuringus käsitletakse üleminekut rahvusvahelisele paneelhindamisele, vaadeldakse hinnete jaotuse muutust, selgitatakse hindamisprotsessis kasutatud lävendeid, analüüsitakse rahastuse jagunemist ja edukusmäärasid ning vaadeldakse uurimistoetuste mahu valdkondlikku jaotust ja selle tsüklilisuse tasandamist. Samuti antakse ülevaade edasistest tegevussuundadest uurimistoetuste süsteemi arendamiseks.

Uuring pakub otsustajatele, teadusasutustele ja teadlastele analüütilise tagasivaate viimaste aastate arengutele ning loob aluse edasisteks aruteludeks riikliku teadusrahastuse tõhususe ja jätkusuutlikkuse üle.

Tutvu uuringuga ETAGi kodulehel.