Teadus ja tehnoloogia mõjutavad üha enam Euroopa ja maailma toimimist – kuidas tehakse otsuseid, kuidas tagatakse julgeolek ning kuidas kujuneb meie tulevik. Teadus ei ole enam ainult teadmiste loomine, vaid ka oluline osa rahvusvahelistest suhetest, väärtuste hoidmisest ja turvalisuse tagamisest. Just siin kohtuvad teadus, poliitika ja julgeolek.
Veebruar on kuu, mis on Eestile erilise tähendusega. Veebruaris tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva ning mõtleme rohkem kui tavaliselt sellele, mis teeb Eesti tugevaks ja kestlikuks. Teadus, haridus ja teadmispõhised otsused on olnud Eesti arengus ja julgeolekus keskse tähtsusega ning jäävad selleks ka tulevikus.
Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse eestvedamisel toimuv Teaduse Inspiratsiooniõhtu keskendus seekord teadusdiplomaatiale ja teaduse ning julgeoleku tasakaalu üle. 10. veebruaril Eesti Alalisse Esindusse Euroopa Liidu juures Brüsselis arutleti üheskoos teemal „Teadus Eesti vabaduse ja julgeoleku teenistuses“, et leida vastused küsimusele: kuidas teadus aitab hoida ja tugevdada Eesti ning Euroopa julgeolekut ja vabadust.
Avatervitustes rõhutasid Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindajad Kristel Oitmaa ja Carmen Kivistik ning Eesti suursaadik Belgias ja Luksemburgis Helen Kaljuläte, et teadus ei ole pelgalt teadmiste loomine, vaid teadus mõjutab rahvusvahelisi suhteid, väärtusruumi ja turvalisust, olgu teemaks siseturvalisus, küberkaitse, kriisivalmidus või ühiskonna laiem vastupanuvõime.
Õhtu avaettekandes rääkis Eesti Sisekaitseakadeemia teadusprorektor Riin Tamm Eesti kogemusest ning sellest, kuidas teadus on ajalooliselt toetanud vabadust ja julgeolekut. „Julgeolekukeskkond on pärast taasiseseisvumist muutunud kiiremini kui kunagi varem, tuues teaduse rolli senisest selgemalt esile. Teadus ei ole vaid akadeemilise maailma siseasi, see on osa riigi vastupanuvõimest, majanduslikust enesekindlusest ja Eesti vabaduse kestlikkusest – teadus kui julgeolekuressurss,“ märkis Tamm.
Õhtu keskmes olnud arutelu „Teadus ja julgeolek muutuvas Euroopas: milline on teadlaskonna roll?“ tõi kokku eri vaatenurgad teadusest, poliitikast ja julgeolekupraktikast. Arutelu juhtis teadusnõunik Eesti Alalises Esinduses EL juures Heidi Paju. Vestluses osalesid Eesti Sisekaitseakadeemia teadusprorektor Riin Tamm, Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitees suursaadik Lauri Kuusing ning Eesti Teadusagentuuri ühiskonna tsiviiljulgeoleku konsultant, TalTechi lektor ja jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Lauri Teppo.
Arutelus tõdeti, et kuigi teaduse vajalikkus on poliitikakujundajatele üha selgem, ei jõua teaduspõhine sisend alati piisavalt kiiresti või arusaadaval kujul otsustajateni. Suursaadik Lauri Kuusing rõhutas, et maailmakord on muutunud üha tehingupõhisemaks ning sellises reaalsuses on teadusel ja teadusdiplomaatial varasemast suurem kaal. Teaduspõhisus aitab kujundada usaldust, mõjutab liitlassuhteid ja toetab strateegilisi valikuid.
Kolonelleitnant Lauri Teppo tõi esile, et teadust tuleb teadlikult ja süsteemselt siduda julgeolekuküsimustega kui soovime tagada Eesti ja Euroopa ühiskonna pikaajalise heaolu ja vastupanuvõime. Riin Tamm rõhutas omakorda, et teadusjulgeoleku küsimusi ei saa lahendada silotornides, vaid vaja on teadlaste, organisatsioonide ja poliitikakujundajate tihedat koostööd ning vastastikust mõistmist.
Arutelus kõlas ka küsimus teadlaste vastutusest olukorras, kus teadustöö tulemused võivad otseselt mõjutada riiklikku või Euroopa julgeolekut, olgu tegemist uute tehnoloogiate, andmete või teadmussiirdega. Seda ilmestas Riin Tamme sõnum: „Tihe konkurents, sooritussurve, ebakindlad töötingimused ja avatuse normid loovad akadeemilises maailmas etteaimatavaid haavatavusi, mida on võimalik mõjutada ja ära kasutada. Seetõttu tähendab teaduse kaitsmine eelkõige teadlaste ja nende töökeskkonna vastupidavuse tugevdamist. Küsimus ei ole abstraktse „akadeemilise vabaduse“ piiramises, vaid selle säilitamises, kaitstes seda toetavaid tingimusi.”
Ühiselt tõdeti, et muutunud geopoliitilises keskkonnas on teadus strateegiline ressurss. Selle vastutustundlik kasutamine eeldab senisest tihedamat dialoogi teaduse ja julgeolekupoliitika vahel.
Eesti Vabariigi aastapäeva lähenedes jäi kõlama mõte, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav. See püsib ühistel väärtustel ja teadlikul valmisolekul hoida ning kaitsta Eestit ja demokraatiat nii otsustes, teadmistes kui ka tegudes. Muutunud julgeolekukeskkonnas tähendab see üha enam ka vastutustundlikku teadust, teaduspõhist otsustamist ja koostööd nende vahel, kes kujundavad Eesti tulevikku.
Tekst: Kristel Oitmaa ja Carmen Kivistik
Jäädvustused üritusest on leitavad siit – FOTOGALERII.
Eesti Teadusagentuuri korraldatavad Teaduse Inspiratsiooniõhtud on kohtumispaik eestlaste kogukonnale Brüsselis, kes on seal seotud kas töö või õpingutega ning keda kõnetavad teadusega seotud laiapõhjalisemad teemad ja kes väärtustavad inspireerivaid arutelusid. Erinevaid teadusvaldkonna tahke avavad kohtumisõhtud aitavad säilitada kontakti ja edendada suhtlust teiste Belgias elavate eestlastega, aga ka nendega, kes kodumaal toimetavad samas valdkonnas. Teaduse Inspiratsiooniõhtuid on ETAGi Brüsseli esinduses korraldatud juba 2024. aastast. Tänavu veebruari alguses toimunud inspiratsiooniõhtu oli järjekorras juba neljas seesugune üritus. Kui teil on mõtteid või soovitusi teemade kohta, mida võiks järgmistel Teaduse Inspiratsiooniõhtutel käsitleda, andke sellest märku ETAGi Brüsseli esindajatele (kristel.oitmaa@etag.ee või carmen.kivistik@etag.ee).