Mis on väärkäitumine teaduses?
Euroopa teaduse eetikakoodeksi (2023) ja Eesti hea teadustava (2023) kohaselt mõistetakse teaduseetika rikkumiseks (research misconduct) teadustulemuste väljamõtlemist, võltsimist või plagieerimist.
- Fabritseerimine (fabrication) tähendab tulemuste väljamõtlemist ja kirjapanemist viisil, nagu need oleksid tõesed.
- Võltsimine (falsification) seisneb teadustöö materjalide, seadmete, illustratsioonide või protsessidega manipuleerimises, aga ka andmete või tulemuste põhjendamatus muutmises, väljajätmises või nende tähtsuse vähendamises.
- Plagieerimine (plagiarism) tähendab teiste inimeste tööde ja ideede kasutamist originaaltööle korrektselt viitamata.
Väärkäitumiseks võib sõltuvalt juhtumi asjaoludest pidada ka muude hea teadustava põhimõtete rikkumisi, kui need on tahtlikud ja tõsised, näiteks uuringusse kaasatute tahteavalduse rikkumine, katseloomade julm kohtlemine või uurimistööks vajalike lubade võltsimine.
Oluline on meeles pidada, et tahtmatut eksimist või eriarvamusi teaduslikes küsimustes ei loeta väärkäitumiseks.
Kes tegelevad Eestis väärkäitumisjuhtumite lahendamisega?
ETAGi teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon
2026. aasta algusest alustab Eesti Teadusagentuuri juures tööd väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon, mille ülesandeks on anda hinnang võimalikele teaduseetika rikkumistele.
Komisjon on mõeldud eelkõige teisese hinnangu andmiseks asutustes menetletud juhtumitele, kuid sellel on ka iseseisva uurimise õigus juhul, kui teadusasutus ei saa või ei soovi ise juhtumit menetleda. Komisjonil ei ole sanktsioonide määramiseks õigust, kuid võib anda soovitusi lahenduse osas või äärmuslikumal juhul teha Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku järelevalve algatamiseks.
Komisjon luuakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse (TAIKS) § 27 ning ministri määruse „Teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamise ja hinnangute andmise kord–Riigi Teataja“ alusel.
Komisjon moodustatakse teadusasutuste ja kõrgkoolide nimetatud kandidaatide seast. 2026. aasta jaanuari seisuga on esialgu viieliikmeline komisjon moodustamisel.
Institutsionaalsed väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonid
Lisaks ETAGi komisjonile tegutsevad ülikoolide juures komisjonid, mis oma asutuses aset leidnud väärkäitumisjuhtumite või nende kahtlustega tegelevad. Samuti tegutsevad mitme ülikooli juures hea teadustava nõustajad, kes annavad konfidentsiaalselt nõu potentsiaalse väärkäitumisjuhtumi lahendamise osas.
Kuidas väärkäitumisest teatada?
Võimalikust väärkäitumise juhtimist saab Eesti Teadusagentuuri teavitada kirjalikult meiliaadressil teaduseetika@etag.ee. Samal meiliaadressil on võimalik pöörduda ka nõu saamiseks enne võimalikust väärkäitumise juhtumist teavitamist.
Juhtumi teavitamisel tagatakse teataja konfidentsiaalsus.
Kes saavad teavitada võimalikust väärkäitumise juhtumist?
Võimalikust väärkäitumise juhtumist võib teada anda igaüks. Teavitada võivad nii füüsilised isikud (teadlased, üliõpilased, retsensendid, ajakirjanikud) kui ka juriidilised isikud (teadusasutused, rahastajad, kirjastajad).
Komisjonil on õigus võtta menetlusse ka anonüümselt esitatud kahtlusi, eeldusel et esitatud materjalides on kahtlus piisavalt tõendatud ning menetluse alustamine on põhjendatud.
Mida teavitus sisaldama peaks?
Teavituses palume kirja panna juhtumi kirjeldus, viited asjakohastele materjalidele (nt publikatsioonid, andmed jne) ning enda kontaktandmed, kui on soov olla edasise menetlusega kursis.
Mis saab pärast kahtluse esitamist?
Pärast kahtluse saamist hinnatakse selles sisalduva teabe piisavust menetluse alustamiseks. Vajadusel küsitakse teatajalt täiendavaid küsimusi.
- Menetlus suunatakse menetlemiseks sellele teadusasutusele, kus rikkumise kahtlus on aset leidnud. Pärast menetlemise lõppu teavitab asutus ETAGit juhtumi lahendusest.
- Kui teadusasutus ei algata menetlust, alustab juhtumi uurimist Eesti Teadusagentuuri väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon.
Kuidas toimub teisese hinnangu küsimine?
Teine võimalus ETAGi komisjoni poole pöördumiseks on teisese hinnangu küsimine juhtumi osas, mida on teadusasutus juba hinnanud. Teisest hinnangut võib küsida iga juhtumiga seotud osapool, sh teadusasutus ise. Sel juhul annab väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon hinnangu sellele, kuidas asutuses juhtumit käsitleti ning kuivõrd saab nõustuda asutuse lõpliku lahenduse ja selle argumentidega.
Kontakt:
Marten Juurik
Teaduseetika valdkonna juht
Tel 731 7381
marten.juurik@etag.ee