Teaduspoliitika konverents “Teadus kui Eesti arengumootor (VI). Targalt piiratud planeedil” toimus Riigikogu konverentsisaalis 23. oktoobril 2019.
Arutelu keskendus teaduse rollile Eesti elu edendamisel ja ÜRO säästava arengu eesmärkide saavutamisel. 2019 oli Eesti tulevikusihtide seadmise aasta. Koostamisel oli „Eesti 2035“ strateegia ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035. Üleilmselt pööravad riigid oma arengu suunamisel ühe enam tähelepanu ÜRO säästva arengu eesmärkidele. Meie riigi edu ja hea käekäik sõltub suures osas Eesti teaduse võimekusest üleilmselt kaasa rääkida ning toetada arenguvõimalusi ja lahendada riigisiseseid probleeme.
Ettekanded puudutasid kolme laiemat temaatikat: avaliku sektori IT, toit ja ringmajandus ning energeetika. Arutleti, milline võiks olla Eesti roll või eripära maailmas e-riigina ning mida oleks vaja teha teaduses ja kõrghariduses selleks, et Eesti IT edulugu jätkuks. Samuti otsiti vastust küsimusele, kas võiksime olla maailmas eestvedajad loodusrikkustega targalt ümberkäimises ja nutikad ringbiomajanduses. Kolmandas temaatikas keskenduti sellele, mida on Eesti teadusel öelda Eesti energeetikast pärast põlevkivi kasutamise järsku vähenemist ja milline on meie edasine tee energeetikas.
Konverentsi fotod (pildistas Hendrik Osula)
Ettekannete slaidid
Istume kullahunniku otsas, ehhhh… kui viitsiks vaid kühvli kätte võtta -Taavi Kotka, IT-visionäär
Riik, IT ja säästva arengu eesmärgid – Rainer Kattel, Londoni Ülikooli kolledži professor
Inimene, toit ja keskkonna tasakaal– Ülle Jaakma, EMÜ teadusprorektor
Kõrvaltoodete arendamine kõrge lisandväärtusega toodeteks tehnoloogia ja innovaatika kaasamisel – Jaanus Murakas, E-Piima juhatuse esimees
Energiatootmine ja varustuskindlus – Alar Konist, Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituut, professor
Euroopa energiapoliitika suundumused – Einari Kisel, Eesti Energia nõukogu liige, Maailma Energeetikanõukogu Euroopa piirkonna juht
Planeet Maa – 10 miljardit inimest aastal 2050 – Mart Võrklaev, Riigikogu keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu Asjade komisjoni liige