Teaduspoliitika konverents 2025

Kaheteistkümnes teaduspoliitika konverents “Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.” toimus 8. oktoobril 2025 Riigikogu konverentsisaalis.

JÄRELEVAADATAV: Konverentsi on võimalik järele vaadata YouTube’ist

Konverentsi fotogalerii

Tehisintellekti kiire areng kujundab inimkonna tulevikku peaaegu kõigis eluvaldkondades, tuues kaasa nii lootust kui ka hirme – lootust, et suudame lahendada suurimaid meie ees seisvaid väljakutseid, ning hirmu, et võime kaotada kontrolli oma otsuste üle.

Konverentsi eesmärgiks on ärgitada diskussiooni tehismõistuse edukaks rakendamiseks vajalike poliitikate üle:

  • Kuidas tagada, et tehisintellekt ei ohustaks demokraatiat ja riiklikku julgeolekut, vaid toetaks nende tugevnemist?
  • Kuidas saame ennetada ohtu, et otsustusõigus ja seega võim kandub üle läbipaistmatutele algoritmidele?
  • Kuidas suunata tehisintellekti arengut nii, et see kujuneks Eesti majanduse konkurentsivõime mootoriks?
  • Kuidas õppida tehismõistust targalt rakendama? Kuidas aidata rohkem inimesi tehismõistust targalt rakendama? Kuidas kasvatada inimesi tehismõistust targalt rakendama?

Konverentsi modereeris TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor Tanel Tammet. 

Kas teadsid, et…

  • AI on palju enamat kui keelemudelid – see hõlmab pildi- ja videoanalüüsi, muusika loomist, robotite ja sõidukite juhtimist, autonoomseid süsteeme, riskide hindamist jpm.
  • Eesti paikneb Global AI indeksi pingerea 83 riigi seas 32. kohal. Indeks hindab riike nende AI-ga seotud investeeringute, innovatsiooni ja tehisintellekti rakendamise taseme alusel. Soome on 15., Taani 22. ja Rootsi 25. kohal.
  • Riikide edu tulevikus sõltub strateegilistest investeeringutest AI-sse, mis loob võimaluse ka väiksematel riikidel silma paista, kui neil on tugev talentide baas ja silmapaistvad teadustulemused (head eeskujud – Iirmaa, Soome, Taani).
  • AI laialdase kasutuselevõtu korral võiks Eesti SKP kasvada aastas täiendavalt 2,5–3 miljardi euro võrra (ca +8% SKP-st).
  • Ettevõtetes AI rakendamisest saadav kasu on märkimisväärselt suurem, kui seda kasutatakse mitte ainult tugiprotsessides, vaid kaasneb ärimudeli laiem muutus.
  • 2024. a kasutas ligikaudu 14% Eesti ettevõtetest AI-d. AI-d rakendatakse peamiselt müügi ja turunduse edendamiseks ning administratiivsetes protsessides. Tootmisprotsessides kasutab AI-d vaid 3% ettevõtetest ja logistikas 0,9%.
  • 65% eestlastest (62% eurooplastest) tajub robotite ja tehisintellekti kasutamist tööl positiivselt. Lisaks usub 78% eestlastest (73% eurooplastest), et AI võimaldab tööülesandeid täita kiiremini.
  • Hinnanguliselt tarbisid andmekeskused maailmas 2024. aastal umbes 415 TWh elektrit, mis on ligikaudu 1,5 % kogu üleilmsest elektri tarbimisest (kasv 12% aastas, viimased viis aastat). AI andmekeskused vajavad lisaks elektrile ka märkimisväärses koguses vett jahutuseks – prognooside kohaselt 4,2–6,6 miljardit kuupmeetrit vett aastaks 2027.
  • 2025. a augusti veebilehtede kasutusstatistika põhjal oli suurim turuosa ChatGPT-l (81,42%), järgnesid Perplexity (10,57%) ja Microsoft Copilot (3,92%).
  • Eestis on loodud Eesti Tehisintellekti Tippkeskus (EXAI) , mille eesmärgiks on uurida ja arendada usaldusväärseid tehisintellektisüsteeme, mis teenivad ühiskonna huve. Rakendusteaduse fookusvaldkonnad on e-valitsemine, küberkaitse, haridus, tervishoid ja äriprotsessid. Vaata lähemalt: exai.ee

Kasutatud allikad: Tortoise Media, World Economic Forum, Justiits- ja digiministeerium, Arenguseire Keskus, Eurostat, Eurobaromeeter, ÜRO, Statcounter GlobalStats

KONVERENTSI ETTEKANDED

Konverentsi sissejuhatus – moderaator Tanel Tammet, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor

Tanel Tammeti ettekande slaidid

Konverentsi avasõnad – Erkki Keldo, majandus- ja tööstusminister

Eesti eesmärgid tehisaru arendamisel ja kasutamisel – Liisa-Ly Pakosta, justiits- ja digiminister

I teemaplokk: Tehisaru, demokraatia ja julgeolek

Kui tehisaru teab paremini: milleks meile veel demokraatia? – Tarmo Jüristo, sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja

Tehisintellekt – demokraatia oht või võimestaja? – Tõnis Saarts, TLÜ võrdleva poliitika dotsent

Tõnis Saartsi ettekande slaidid

Tehisaru kui oht ja võimalus Eesti julgeolekule – Kristi Raik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor

Tehisaru vastutustundlik kasutamine relvasüsteemides – Mart Noorma, TÜ kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor, DarkStar kaasasutaja

Mart Noorma ettekande slaidid

I arutelu:  Tehisaru, demokraatia ja julgeolek

Mida tehismõistus muudab ja milleks peaksime valmis olema? Mida riigijuhtimises uuendada ja mida vältida? Kuidas optimeerida ja samas säilitada kontroll? Mis on uued ohud julgeolekule ja mida peaksime lähiaastatel kindlasti ette võtma?

Teemat lahkasid: Tarmo Jüristo (sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja), Janar Pekarev (Kaitseväe Akadeemia nooremteadur), riigikogu liikmed Margit Sutrop, Andrei Korobeinik ja Tõnis Lukas

II teemaplokk: Tehisintellekt, majanduse konkurentsivõime, inimesed ja haridus

Tehisaru ja tööturg – Tairi Rõõm, Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja, TTÜ kaasatud professor

Tairi Rõõmu ettekande slaidid

AI ja majanduse struktuursed muutused – Ats Albre, Nortal Eesti tegevjuht ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president

Ats Albre ettekande slaidid

AI mõju tööturule ja (kõrg)haridusele – Linnar Viik, Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär

Tehisaru arendamine ja tark rakendamine annab võimalusi, kuid eeldab ka talente ja ressursse – Jaak Vilo, TÜ professor ja Teaduste Akadeemia asepresident

Jaak_Vilo ettekande slaidid

II arutelu: Tehisintellekt, majanduse konkurentsivõime, inimesed ja haridus

Mis oleks Eesti supervõime? Mida saaks riik teha TI efektiivsemaks kasutamiseks majanduses? Mida teha TI-ga koolihariduses ja mis suunad võtta kõrg- ja kutsehariduses? Kas ja kes aitaks täiskasvanuid?

Teemat lahkasid: Ats Albre (Nortal Eesti tegevjuht ja ITL-i president), Mari-Klara Stein (TTÜ juhtimise valdkonna professor), riigikogu liikmed Riina Sikkut ja Irja Lutsar

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia vaheklipid

Samal teemal meedias:

Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Konverentsile on oodatud poliitikud, ettevõtjad, teadusasutuste juhid, teadlased ja teaduskorraldusega tegelevate ametkondade esindajad. 

Teaduspoliitika konverentside korraldamine Riigikogus lähtub järgmistest põhimõtetest:

  • Täisväärtuslik demokraatlik debatt Eesti tuleviku kujundamisest vajab teaduspõhist sisendit.
  • Raskesti etteaimatavas ja kiiresti muutuvas maailmas on teadlaste pakutud visioonide ja lahendustega arvestamine olulisem kui varem, mistõttu on teadlaste, ühiskonna ja poliitikute dialoogi kujundamine võtmetähtsusega.