Vaata järele tänavust teaduspoliitika konverentsi, kus võeti fookusesse tehisaru tark rakendamine majanduses ja riigivalitsemises

8. oktoobril kell 10-16 toimus Riigikogu konverentsisaalis kaheteistkümnes teaduspoliitika konverents, mis sel korral võttis eesmärgiks ärgitada diskussiooni tehismõistuse edukaks rakendamiseks vajalike poliitikate üle. Konverents “Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.”on järelevaadatav YouTube’i vahendusel siit!

Siit leiad konverentsi fotogalerii.

Tehisintellekti kiire areng kujundab inimkonna tulevikku peaaegu kõigis eluvaldkondades, tuues kaasa nii lootust kui ka hirme – lootust, et suudame lahendada suurimaid meie ees seisvaid väljakutseid, ning hirmu, et võime kaotada kontrolli oma otsuste üle.

Konverentsi esimene pool keskendus demokraatia ja julgeoleku teemadele ehk kuidas tagada, et tehisintellekt ei ohustaks meie demokraatiat ja riiklikku julgeolekut, vaid toetaks nende tugevnemist. Ekspertide abiga vaadeldi lähemalt, kuidas saame ennetada ohtu, et otsustusõigus ja seega võim kandub üle läbipaistmatutele algoritmidele. Esimese ploki lõpetas paneeldiskussioon, milles arutleti milliseid muudatusi tehismõistus kaasa toob ja milleks peaksime valmis olema nii julgeolekus kui riigivalitsemises ning kuidas peaksime tegutsema, et optimeerida ja uuendada, kuid samas säilitada kontroll.  

Päeva teises osas võeti fookusesse majanduse konkurentsivõime ja hariduse teemad ning otsiti vastuseid sellele, kuidas suunata tehisintellekti arengut nii, et see kujuneks Eesti majanduse konkurentsivõime mootoriks ning kuidas siis ikkagi õpetada rohkem inimesi tehismõistust targalt rakendama. Päeva lõpetas paneeldiskussioon, kus arutleti mis võiks olla Eesti supervõime, kuidas saaks riik kaasa aidata tehisintellekti efektiivsemaks kasutamiseks majanduses ning mida sellega teha hariduses. 

Konverentsi peaesinejatena astusid ülesjustiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja Tarmo Jüristo, TLÜ võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik, TÜ kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor ning DarkStar kaasasutaja Mart Noorma, Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja ja TTÜ kaasatud professor Tairi Rõõm, Nortal Eesti tegevjuht ja infotehnoloogia liidu president Ats Albre, Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik ning TÜ professor ja Teaduste Akadeemia asepresident Jaak Vilo. Päeva avas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Konverentsi modereeris TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor Tanel Tammet. 


Teaduspoliitika konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeerium. 

Teaduspoliitika konverentside korraldamine Riigikogus lähtub järgmistest põhimõtetest: 

  • Täisväärtuslik demokraatlik debatt Eesti tuleviku kujundamisest vajab teaduspõhist sisendit. 
  • Raskesti etteaimatavas ja kiiresti muutuvas maailmas on teadlaste pakutud visioonide ja lahendustega arvestamine olulisem kui varem, mistõttu on teadlaste, ühiskonna ja poliitikute dialoogi kujundamine võtmetähtsusega.