„Ühiskond, mis ei kaitse oma avatust, võib selle täielikult kaotada.“
– Karl Popper, The Open Society and its Enemies (1945)
Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus korraldas 10. veebruaril 2026 IGLO OPEN seminari „Science Diplomacy and Security at the Intersection of Knowledge, Power and Values“. Üritus tõi Brüsselis, Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures, kokku akadeemilise kogukonna liikmed ja poliitikakujundajad.
Arutelude keskmes oli küsimus, mis on Euroopa teadusruumis üha enam esile kerkinud: kuidas hoida teadus avatuna olukorras, kus julgeolekuriskid ja geopoliitilised pinged aina kasvavad. Teema ajakohasus peegeldab laiemat arengut, kus teadus ja tehnoloogia on üha tihedamalt seotud majandusliku konkurentsivõime, kaitsevõime ja ühiskondliku vastupidavusega. Seetõttu ei ole rahvusvaheline teaduskoostöö enam ainult akadeemiline küsimus, vaid hõlmab ka usalduse, valitsemise ja strateegiliste huvidega seotud kaalutlusi.
Seminari avas Eesti Teadusagentuuri Brüsseli büroo esindaja Kristel Oitmaa, kes oma kõnes viitas OECD 2023/2024. a raportile „Integrity and Security in the Global Research Ecosystem“. Raporti kohaselt on 43 protsenti Euroopa Liidu teadusasutustest kogenud juhtumeid, kus rahvusvahelised koostööpakkumised on seadnud ohtu teaduseetika või intellektuaalomandi kaitse. See näitab, et teadusjulgeolek ei ole abstraktne teema, vaid praktiline väljakutse, millega paljud asutused juba kokku puutuvad.
Eesti suursaadik ja asejuht Coreper I küsimustes Eesti alalises esinduses EL juures Katrin Juhandi rõhutas avasõnades, et Euroopa on jõudmas uude etappi ning et Euroopa rahvusvahelised teaduspartnerlused on muutumas. Kui varem piisas sageli teaduslikust tipptasemest, siis nüüd on koostööotsuste tegemisel üha olulisem roll ka riskide ja partnerite usaldusväärsuse hindamisel.
Eesti Sisekaitseakadeemia teadusprorektor Riin Tamm rääkis oma ettekandes sellest, kuidas muutunud julgeolekukeskkond mõjutab arusaamu teadusjulgeolekust. „Muutunud julgeolekukeskkond nõuab muutust ka selles, kuidas me mõistame teadusturvalisust. Uues teadusturvalisuse paradigmas on keskne püsiv koostöö akadeemilise kogukonna ja julgeolekuasutuste vahel, mis põhineb vastastikusel mõistmisel ja dialoogil,“ tõdes Tamm.
Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi üksuse „Global Approach, Multilateral Dialogue and Science Diplomacy“ meeskonnajuht Jan Marco Müller andis ülevaate sellest, kuidas Euroopa Liidu teadusdiplomaatia on viimastel aastatel arenenud. Tema sõnul on teadusdiplomaatia ja teadusjulgeolek olulised vahendid, mille abil kaitsta Euroopa väärtusi ja strateegilisi huve.
Esinejad tõid ka välja, et teadusmaailmas on pikalt valitsenud eeldus, et akadeemiline vabadus ja avatus on iseenesestmõistetavad. Tänases olukorras ei pruugi see alati nii olla. Samas rõhutati, et eesmärk ei ole rahvusvahelist koostööd piirata, vaid pigem leida viise, kuidas avatust ja julgeolekut koos juhtida ning tasakaalus hoida.
Paneelarutelu, mida modereeris Carmen Kivistik Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindusest, keskendus teadusdiplomaatia ja teadusjulgeoleku kokkupuutepunktidele ning nende mõjule ülikoolidele ja teadlaskonnale. Arutelus märgiti, et rahvusvaheline koostöökeskkond liigub järjest enam killustatuma ja konkurentsipõhisema mudeli suunas. Sellises olukorras ei saa ülikoolid jääda passiivseks, kuid samas puuduvad paljudel selged riskihindamise tööriistad ja piisav institutsionaalne tugi. Ka teadlaste teadlikkus rahvusvahelise koostööga kaasnevatest riskidest on ebaühtlane.
Küprose alalise esinduse teadus- ja innovatsioonipoliitika atašee Pantelis Savvas Ioannou märkis, et teadusdiplomaatia esiletõus poliitilisel tasandil viitab vajadusele ühtsema Euroopa lähenemise järele, rõhutades samas ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia säilitamise olulisust.
Euroopa Komisjon töötab välja uusi riskihindamise tööriistu, mis aitaksid liikmesriikidel ja teadusasutustel paremini hinnata rahvusvahelise koostööga seotud ohte. Kuigi juhised ja raamistikud võivad pakkuda tuge, rõhutati, et vastutus jääb lõpuks teadusasutustele endile. See eeldab sisemise võimekuse ja teadlikkuse süsteemset arendamist.
EUTOPIA teadusdiplomaatia koordinaator ja UNU-CRISi teadur Eric Piaget tõi esile ülikoolialliansside rolli ühiste väärtuste hoidmisel ja rahvusvaheliste seisukohtade kujundamisel. Ta pööras tähelepanu ka teadusdiplomaatia sageli alahinnatud „neljandale mõõtmele“ – diplomaatiale teaduses. Teadlased ise saavad olla teadmiste ühise väärtuse eestkõnelejad, aidates kaasa väärinfo vähendamisele, tõenduspõhise arutelu tugevdamisele ning dialoogile poliitikakujundajatega.
Seminarilt jäi kõlama, et kuigi teaduskoostöö ja julgeolek lähtuvad erinevatest põhimõtetest – esimene rõhutab avatust, usaldust ja teadmiste vaba liikumist, teine ettevaatlikkust, riskide maandamist ja kaitsemehhanisme, ei ole need teineteisele vastandlikud. Vastupidi, mõlemad lähenemised vajavad üksteist täiendavaid toimemehhanisme ning pidevat ja teadlikku tasakaalustamist. Euroopa suutlikkus neid koos kujundada mõjutab nii teadusruumi toimimist kui ka Euroopa rolli rahvusvahelises keskkonnas, kus teadmised on üha tihedamalt seotud valitsemise ja vastutusega.
Tekst: Carmen Kivistik ja Kristel Oitmaa
Fotod: Sander de Wilde