2022. a täitus ETAGi kümnes tegevusaasta, mis algas justkui optimistlikult - olime ühiselt paremini kohanenud pandeemiaga ja pidasime plaane, kuidas seada sihte edasiseks. Kuid ootamatult alanud sõda Ukrainas tõi kogu ühiskonna teadvusesse juba pikalt küpsenud julgeolekukriisi ja pani meid kõiki tulevikku teise pilguga vaatama.
Me tähistasime oma 10. aastapäeva rahvusvahelise konverentsiga „Teadust rahastavate organisatsioonide roll muutuvas maailmas“ koos 12 riigi teadusagentuuride esindajate ning Science Europe'i osavõtul. Selles oli ühemõtteliselt palju tunnustust Eesti teadussüsteemis pika aja jooksul läbi viidud ümberkorraldustele ning samas ka tõdemus, et globaalsed muutused jätkuvad veelgi kiiremas tempos, millega tuleb kaasas käia.
Seetõttu arutlesid ka Riigikogus toimunud 9. teaduspoliitika konverentsil „Targalt avatud või suletud polariseerunud maailmas“ teadlased, ettevõtjad ja poliitikud ühiselt, kuidas targalt riigi julgeolekut tagada. Konverentsi avas peaminister Kaja Kallas. Muutunud paradigmadega ühiskonnas teadlase rolli analüüsimisele keskendus ka traditsiooniks kujunenud foorum TeadusEST. Osalejad tõid välja meie teadussüsteemi kitsaskohti ja otsisid ühiselt realistlikke lahendusi. Valmis ülevaade muutustest teadlaskonnas perioodil 2012-2021 ning ka juba järjekorras kolmas kogumik „Eesti teadus 2022“ . Eesti Teadusinfosüsteemi lisandus teadus-arendustegevuse statistikat koondav ja visualiseeriv keskkond “TeadusSilm“ ning avalikkusele suunatud kasutajaliides läbis põhjaliku uuenduskuuri.
Suuri muutusi toimus ka uurimistoetuste hindamises. ETAGi hindamisnõukogu rakendas põhjalikult ette valmistatud ülemineku rahvusvahelistele eksperdikomisjonidele- moodustati 17 valdkondlikku paneeli. Väga oluline teadussüsteemi edukale toimimisele oli kõikide grandimahtude suurendamine ning riiklike uurimistoetuste aastaste suurte varieeruvuste silumine. Ukraina sõjast põhjustatud olukorrale reageeriti kiiresti ja loodi uus rahastumeede sõjapõgenike teadustööle kaasamiseks, mis jätkub ka uuel aastal.
ETAGis alustas tööd teaduseetika valdkonna juht. Tema esimesteks suuremateks ülesanneteks oli teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjoni töö juhtimine uurimistoetuste taotluste hindamisel ning osalemine uue teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni korralduse seaduse teaduseetikat puudutava osa ettevalmistamisel.
ETAGi arengukava eesmärkide täitmiseks kiitis nõukogu aasta lõpuks heaks struktuurimuutuse: senise kuue osakonna baasil moodustati põhiprotsessidest lähtudes neli osakonda. Valmis ka Eesti teaduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia aastateks 2023-2027.
Ma olen veendunud, et oleme meeskonnana andnud endast parima, et olla keerulistel aegadel teadusrikka Eesti parim tugi. Koos partneritega edasi arenedes suudame veel paremini.
Anu Noorma Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees
Eesti Teadusagentuuri struktuur
Hindamisnõukogu
ETAGi hindamisnõukogu on eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev ekspertnõukogu, mis täidab teadusagentuuri üht tähtsamat ülesannet - hindab uurimistoetuste taotlusi. 2022 a toimus ka hindamisnõukogu uute liikmete valmine, ning haridus- ja teadusminister kinnitas 2023-2026. aastaks uue koosseisu.
Hindamisnõukogu viies koosseis perioodil 05.02.2020-31.01.2023
Liikmed:
Anu Noorma, hindamisnõukogu esimees (alates 01.04.2021)
Andres Koppel, hindamisnõukogu esimees (30.08.2012 - 31.12.2020)
Allen Kaasik
Anne Kahru
Ivar Kruusenberg
Ivo Leito
Jarek Kurnitski
Liisi Keedus
Lili Azin Milani
Marika Mänd
Markus Vetemaa
Marten Seppel
Peeter Ross
Tiina Nõges
Tiit Tammaru, (hindamisnõukogu aseesimees)
Toomas Rõõm
Urmas Varblane
Veiko Lember
Veronika Zadin
Virve Sarapik
Ülle Kotta
Eduard Petlenkov (asendusliikmena)
Maris Laan (asendusliikmena)
Tõnis Timmusk (asendusliikmena)
Hindamisnõukogu asendusliikmed olid: Andero Uusberg, Arvo Viltrop, Asko Lõhmus, Aveliina Helm, Eduard Petlenkov, Ellu Saar, Els Heinsalu, Eneken Laanes, Ester Oras, Heli Valtna, Katrin Õunap, Krista Fischer, Kristin Kuutma, Kristjan Tabri, Lauri Mälksoo, Maris Laan, Riina Aav, Tõnis Timmusk, Ülo Mander
Nõukogu
ETAGi nõukogu on juhtorgan, mis kavandab teadusagentuuri tegevust, korraldab juhtimist ja tegeleb järelevalvega.
Nõukogu liikmed:
Renno Veinthal, Haridus- ja Teadusministeerium, teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler (nõukogu esimees)
Agu Leinfeld - AS Datel, Sensetech divisjoni direktor;
Jakob Kübarsepp - Tallinna Tehnikaülikooli professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige;
Anu Toots - Tallinna Ülikooli professor
Sille Kraam - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, majandusarengu asekantsler.
Teaduse rahastamine
Uurimistoetuste mahu märkimisväärne kasv ja hindamise kvaliteedi tõus toetavad Eesti teaduse arengut
2022. aastal kasvas riiklike uurimistoetuste maht 4 miljoni euro võrra (9%), aidates väljuda pikki aastaid kestnud uute taotlusvoorude mahtude suurest kõikumisest (tsüklilisusest). Uurimistoetuste mahu kasv võimaldas lisaks järeldoktori- ja stardigrandi mahtude suurendamisele ning stardigrandi perioodi pikendamisele suurendada ka rühmagrandi mahtusid nii algavas voorus kui ka juba käimasolevatel grantidel.
Granditaotluste hindamise kvaliteedi tõstmiseks läksime riiklike uurimistoetuste taotluste hindamisel üle rahvusvahelistele eksperdikomisjonidele (paneelidele). Erinevalt varasemast hindasid stardi- ja rühmagrandi taotlusi ainult väliseksperdid, et vähendada huvide konflikti riski ja tagada hindamise sõltumatus. Kokku moodustati 17 (alam)valdkondlikku eksperdikomisjoni. Paneelhindamisele üleminek parandas ja ühtlustas taotluste hindamise kvaliteeti ning lühendas menetlusaega. Lisaks rahvusvahelistele paneelidele moodustati kaks Eesti ekspertidest koosnevat komisjoni. Taotluste teaduseetika ja andmehalduse aspekte hindas esmakordselt eraldiseisev eksperdikomisjon, viies teaduseetika ja andmehalduse hindamise uuele kvaliteeditasemele, mida plaanime jätkata ka edaspidi. Teine Eesti ekspertidest moodustatud komisjon hindas järeldoktorigrandi taotlusi, kuna selle toetuse puhul on senisest suurem rõhk grandi saaja teadlaskarjääri toetamisel ning uurimisteema olulisusel Eestile. Suurenenud järeldoktori- ja stardigrandi mahud, samuti stardigrantide kestuse pikendamine neljalt aastalt viiele aitavad paremini toetada noorteadlasi.
Ukraina aitamiseks kavandasime koos Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning teadusasutustega kiirelt meetmed Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikest teadlaste kaasamiseks stardi-, rühma- ning arendusprojektidesse. Samuti toetasime 2022. aasta lõpuni Ukraina teadlaste lühiajalist stažeerimist Eesti ülikoolides, et tutvustada siinse teadus- ja õppetöö korraldust ning avardada Ukraina teadlaste võimalusi end ametialaselt täiendada. Kokku toetasime aasta jooksul 39 Ukraina teadlast: 12 kaasati stardi- ja rühmaprojektidesse ning 27 sai võimaluse lühiajaliseks stažeerimiseks ülikoolides.
2022. aasta oli tõukefondide üleminekuaeg - üks periood on lõppemas ja järgmine ei ole veel käivitunud. Põhifookus oli käimasolevate ja lõppevate projektide seirel ning eesmärkide täitmise hindamisel. Samuti osalesime aktiivselt uue perioodi riigieelarveliste ja tõukevahendite meetmete (teaduse tippkeskused, teadustaristu toetamise süsteem ja vastavad meetmed, TAIE fookusvaldkondade teekaadid ja temaatilised teadus-arendustegevuse (TA) programmid, RITA+, haridusteaduste TA programm, tippkeskuste ja teadustaristu teenuste arendamine, Mobilitas 3.0, TeaMe 3.0 ja kultuuriministeeriumi TA programm) ettevalmistustöödes. Panustasime teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) fookusvaldkondade seireindikaatorite väljatöötamisse osaledes HTM-i töörühmas ning kasutades Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) andmestikku fookusvaldkondade trende ilmestavate väljavõtete tegemisel.
Teaduspoliitika toetamine
Teadusandmete kättesaadavus, uuringud ja teadusnõunike võrgustik muudavad Eesti poliitika teadus- ja tõenduspõhiseks
Pika arendustöö tulemusena valmis aasta lõpuks avalikuks kasutamiseks teadusstatistika visualiseerimiskeskkond „TeadusSilm“. Portaal koondab andmeid Eesti Teadusinfosüsteemist (ETIS), Statistikaameti ja OECD aruannetest, Rektorite Nõukogu statistikast ning andmebaasidest Eurostat, Web of Science, InCites, Essential Science Indicators ja eCorda andmebaasidest. „TeadusSilmast“ leiab ülevaate teaduse rahastamisest, teadlastest, teadusasutustest ja projektidest, publikatsioonidest, tööstusomandist ning kaitstud doktorikraadidest. Portaal asub siin. 2022. aastal läbis põhjaliku uuenduskuuri ka ETISe avalikkusele suunatud kasutajaliides.
Valdkondlikku teadus- ja arendustegevust tugevdava RITA programmi toel töötab ministeeriumides ja Riigikantseleis 15 teadusnõunikku, kelle eesmärk on tõsta ministeeriumite võimekust teadus- ja arendustegevuse alal. 2022. aastal tegime ettevalmistusi teadusnõustamise süsteemi rahvusvahelisemaks muutmiseks.
2023. aastal hakkavad Eesti teadusnõunikud Euroopa teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) ja OECD toel tegema koostööd 7 riigi teadusnõustajatega (Kreeka, Belgia, Tšehhi, Läti, Leedu, Holland). 7. septembril allkirjastasid rakenduskõrgkoolide rektorid liitumise hea teadustava leppega.
Üheksandat korda toimunud teaduspoliitika konverentsil arutasid teadlased, ettevõtjad ja poliitikud, kuidas targalt riigi julgeolekut tagada. Konverentsi avas peaminister Kaja Kallas, esinejate seas olid õiguskantsler Ülle Madise, Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ning Milrem Roboticsi juht Kuldar Väärsi. Konverentsi kokkuvõtet saab lugeda meie kodulehel, YouTube'ist leiab ürituse salvestise.
2022. aastal alustas ETAGis tööd teaduseetika valdkonna juht. Tema esimesteks suuremateks ülesanneteks oli teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjoni töö juhtimine uurimistoetuste taotluste hindamisel ning osalemine uue teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse teaduseetikat puudutava osa ettevalmistamisel.
Foorumil TeadusEST räägiti seekord teadlase rollist muutuvas ajas. Ettekandeid ja arutelusid täiendas ETAGi analüüsiosakonna poolt loodud Eesti teadlase profiil - võrdlev ülevaade teadlaste valdkondlikust jaotusest, publitseerimisest ja projektides osalemisest aastatel 2011-2021. Foorumi raportit saab lugeda siit. Eesti teaduse hetkeseisust ja arengust annab ülevaate kogumik „Eesti teadus 2022“ , mis on järjekorras kolmas väljaanne pärast 2016. ja 2019. aastal ilmunud ülevaateid. Kõik kolm kogumikku leiab ETAGi kodulehelt.
Teadusagentuur korraldab Eestis teadus- ja arendustegevuse välishindamist ehk evalveerimist. 2022. aastal kutsusime kokku teaduse evalveerimise töörühma, et koostada Eesti teaduse evalveerimise korralduse uus kontseptsioon, milles on lepitud kokku teaduse evalveerimise mõistetes, liikides ja rakendamises. Viisime läbi Tallinna Tehnikaülikooli tehnika ja tehnoloogia ning loodusteaduste valdkonna rahvusprofessuuride sihtevalveerimise ja TBD Biodiscovery OÜ korralise evalveerimise.
Välisteaduskoostöö
Eesti aktiivne osalemine rahvusvahelises teaduskoostöös tagab väljapaistva positsiooni Balti-Põhjamaade teadusruumis
Eesti teadlaste osalemist üle-euroopalises teaduskoostöös toetame nii rahaliselt kui ka informatsiooni jagamise ja nõustamisega. ETAG täitab Euroopa Liidu raamprogrammi „Euroopa horisont“ („Horizon Europe“, HEU) Eesti kontaktpunktide võrgustiku (National Contact Point, NCP) ülesannet. 2022. aastal alustas tööd kaks uut konsultanti. Raamprogrammi innovatsiooni valdkonna konsultandi (EIT/EIC NCP) ülesandeks on nõustada taotlejaid innovatsioonimeetmete osas. Euroopa Komisjoni initsiatiivil lisandus ETAGi välisteaduskoostöö osakonda ka missioonide NCP, kes töötab koos Haridus-ja Teadusministeeriumiga välja siseriikliku missioonide koordinatsiooni.
Eesti osaleb Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alastes partnerlustes , mis toetavad riikideülest koostööd ja aitavad lahendada globaalseid probleeme. Koos Euroopa Komisjoni ja ministeeriumidega valmistasime ette partnerluste taotlusvoorud, nõustasime taotlejaid ning abistasime korralduslikes küsimustes. Koostöös Euroopa Komisjoniga alustasime partnerlustes osalemise edukuse ja mõju seiresüsteemi loomist .
Raamprogramm „Euroopa horisont“ on käivitunud täismahus, Eesti taotlejad on olnud aktiivsed ja edukad, oleme teinud jõudsalt tööd osaluse laiendamise meetmetes , mille eesmärk on vähendada lõhet EL-i juhtivate teadusriikide ja mahajääjate vahel. ETAGi konsultantide oluliseks tööks oli Teaming-koostööprojektide nõustamine. Meetmest said kaks Tartu Ülikooli teaduskonsortsiumi kokku 30 miljonit eurot toetust, et arendada kahte teaduskeskust, millest üks tegeleb sünteetilise bioloogia digitaliseerimise ja teine personaalmeditsiiniga.
Eestil täitus 25 aastat osalemist teadus- ja tehnoloogiaalases koostöövõrgustikus COST, mida tähistati rahvusvahelise konverentsiga 16. mail. Üritusel jagasid oma kogemusi nii kohalikud COSTi liikmed kui ka Euroopa partnerid. Juubeli puhul valmis ülevaatlik erileht Eesti senisest osalusest võrgustikus, meie kodulehel saab lugeda konverentsi kokkuvõtet.
Lisaks Euroopa riikidele süvendab ETAG koostööd ka teiste riikidega kahepoolsete lepingute toetusel. Jaapaniga on selline koostöö toiminud juba 20 aastat Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (JSPS) vahendusel.
Koostöö Põhjamaadega on olnud ETAGi üks kauaaegne prioriteet. Aktiivne osalus NordForski (NF) tegevustes on avardanud Eesti teadlaste võimalusi teaduskoostöös Põhjamaadega. Eesti teadlased olid edukad NF teadus- ja innovatsiooniprogrammides. Jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programmis (Sustainable Agriculture and Climate Change) sai rahastuse seitse projekti, millest nelja on kaasatud Eesti teadlased. Kokku toetab ETAG kolmes NordForski programmis (avaliku sektori digitaliseerimine, COVID-19 terviseandmed ja jätkusuutlik vesiviljelus) viit projekti kogumahuga 600 000 eurot.
Jätkati EMP Balti teaduskoostöö programmi elluviimise koordineerimist. Möödunud aastal lisandus programmi 14 eelretsenseeritud ühispublikatsiooni, kuhu olid autoritena kaasatud Norra (14), Leedu (6) ja Läti (5), aga ka kolmandate riikide teadlased (UK, Rootsi, Ukraina, Hispaania, Portugal jt). Kokku on aastatel 2020-2022 esitatud avaldamiseks 30 ühispublikatsiooni, mis on 60% kavandatud mahust (50).
ETAGi Brüsseli bürool täitus oktoobris kümnes tegutsemisaasta. Juubeliaastal toimus mitmeid ühisüritusi (nt veebiseminarid Euroopa horisondi teemal). Samuti korraldasime õppevisiite teadus- ja arendusnõunikele ning koos EAS-i ja KredExi ühendasutusega toimus teadlaste, ettevõtjate ja teadusadministraatorite ühiskülastus.
Jätkasime Eesti esindamist rahvusvahelistes teadustaristutes. 2022. aastal jõudis lõpule pikk protsess, mille tulemusena Riigikogu ratifitseeris Eesti täisliikme staatuse Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumis (EMBL). Töötasime välja uue rahastusmeetme, mille eesmärgiks on toetada Eesti asutusi, kes teevad koostööd rahvusvaheliste teadustaristutega. Esimene voor käivitub 2023 I kvartalis.
Teaduskommunikatsioon
Teaduse nähtavuse kasv suurendab teaduse mõju ühiskonnas
Jagasime Eesti teaduse ja teaduskorralduse edulugusid Vikerraadio saates "Nutikas", teadusportaalis Novaator ning telesaates "Uudishimu tippkeskus". 2022. aastal valmis juba neljas grandiprojektide kogumik „Teadusrikas Eesti“, kus tutvustatakse riiklike uurimistoetuste toel valminud teadustöid.
Noorte teadusvõistlus „Rakett 69“ tegi 2022. aastal kõrgema lennu kui kunagi varem - peale selle, et saade läks eetrisse juba 12. korda, ostis Luksemburgi Teadusagentuur õigused saate tootmiseks Eestis välja töötatud formaadi alusel. 2023. aastal jõuab saade vaatajateni telekanalis, mis on osa suurest, peamiselt saksakeelsele vaatajaskonnale suunatud telekontsernist RTL.
Üle kolme aasta korraldasime Tartus, Eesti Rahva Muuseumis täismahus õpilaste teadusfestivali (12.-13. aprillil), kus osales 2045 inimest. Kahe päeva jooksul rõõmustasid külastajaid põnevad töötoad, teadusetendused ja esinejad, samuti teaduse populariseerijad üle Eesti. Festivali oluliseks osaks oli õpilaste teadustööde konkursi teine voor, kus Eesti parimad õpilasuurijad tutvustasid oma töid žüriile ja laiemale publikule. Festivali teisel päeval anti üle riiklikud preemiad ja koostööpartnerite eriauhinnad.
Osalesime Arvamusfestivali teadusala koordineerimisel. Viies arutelus keskenduti statistikale, kriisideks valmistumisele ja teaduse ning teadlaste rollile maailma paremaks muutmisel. Novaatorist saab lugeda kokkuvõtet Krista Fischeri ja Ene-Margit Tiidu eestvedamisel toimunud arutelust „Kuidas inimesi statistikaga petta?“.
Tutvustasime Eesti teadussaavutusi rahvusvahelisele publikule Euroopa suurimal teadusfestivalil ESOF (Euro Science Open Forum), mis toimus sel korral Hollandis, Leidenis. Messiboksi fookuses olid Eesti teadlaste rohelahendused ning esmakordselt liitusid ETAGi meeskonnaga teadlased ja teaduskommunikaatorid Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist ning Eesti Kunstiakadeemiast. Lisaks tegevustele Eesti boksis tutvustasime ressursside väärindamise programmi ResTA ning telesaadet „Rakett69“
Aasta lõpus valmis „Eesti teaduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia 2023-2027“ . Strateegia annab ETAGile järgmiseks viieks aastaks juhised, kuidas koos partneritega rahvusvahelise kommunikatsiooni tegevusi ellu viia. Selle eesmärk on tutvustada Eestit teaduspõhise riigina, kus teadus panustab globaalsete probleemide lahendamisse.
Viieteistkümnendat korda toimus teaduskommunikatsiooni konverents „Teaduskommunikatsioon liigutab…“ . Konverentsi fookuses oli teaduskommunikatsioon poliitikakujundamise tööriista ning teadmussiirde toetajana, samuti arutasime teadusnõunike rolli üle ning küsisime, kelle vastutus on teaduskommunikatsioon. Peaesinejaks oli Euroopa hariduskommunikatsiooni võrgustiku EUPRIO president Gian-Andri Casutt. Konverentsi raportiga saab tutvuda siin.
ETAG korraldab kuut riiklikku konkurssi. 2022. aastal oli kokku 1186 osalejat ja 177 laureaati
Teaduse populariseerimise projektikonkursil toetatakse teaduse tutvustamist laiemale avalikkusele. Eelmisel aastal sai toetust 21 projekti kokku 236 394 euro eest
Õpilaste teadustööde konkursil tunnustatakse parimaid uurimus- ja loovtöid põhikooli ja gümnaasiumiastmes
Haridusteaduslike tööde konkursil tunnustatakse parimaid haridus- ja kasvatusteaduslikke töid. Eelmise aasta preemiad anti välja konverentsil „Kirjaoskuste kirevus“
Eesti teaduse populariseerimise auhinnad antakse traditsiooniliselt üle teaduskommunikatsiooni konverentsil. 2022. aastal pälvis Tiiu Silla nimelise elutööpreemia geeniteadlane Andres Metspalu.
Õpilasleiutajate konkursile oodatakse nutikaid lahendusi igapäevastele probleemidele. Pildil on tublid noorleiutajad auhinnatseremoonial Proto avastustehases
Üliõpilaste teadustööde konkursi võidutsesid seekord Markus Valge ja Rasmus Pind. Konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd tudengite seas, osalema on oodatud tööd rakenduskõrgharidusest doktoriõppeni
Autor: Piret Räni
Organisatsioon
Tõhusalt toimiv organisatsioon äratab usaldust ja toetab koostööd
Töötajad on ETAGI suurim vara. Seepärast on meile oluline kuulata nende arvamusi ja soove organisatsiooni oluliste aspektide kohta. 2022. aasta kevadel viisime oma töötajate seas kuuendat korda läbi rahulolu-uuringu "Kompass" . Tellisime seekord uuringu läbiviimise väljastpoolt, et saaksime võrrelda tulemusi teiste avaliku sektori asutustega. Küsimustikule vastas 91% töötajatest, mis on väga hea tulemus. Uuring näitas, et organisatsiooni tasandil on pühendumuse teemavaldkonna koondhinnang avaliku sektori keskmisest kõrgem. Samuti on tulemused enamjaolt sarnased või veidi kõrgemad võrreldes ETAGi eelmise, 2020. aastal läbi viidud uuringuga.
Sihtrühmade tagasiside meie protsessidele ja teenustele on meile väga tähtis, kuna võimaldab paremini mõista sihtrühmade ootusi ning kujundada ETAGi tegevusi nende vajadustele ja ootustele paremini vastavaks. Küsisime tagasisidet kaheksa protsessi kohta, sealjuures RITA programmi ja teadusnõunike kohta hangiti tagasiside välise, RITA 4 mõju-uuringuga. Mitmed läbiviidud uuringud (nt SekMo, arendusnõunikud, Nutikas, muuhulgas osaliselt ka õpilaste teadustööde konkurssi juhendajate tagasiside) olid seotud programmide lõppemisega ja suunatud uute meetmete väljatöötamiseks ja sisendinfoks HTM-le. Läbiviidud küsitluste kokkuvõte on välja toodud alljärgnevas tabelis.
Küsitlusele vastanute protsent oli 21 - 65. Kuue palli süsteemis hinnati üldist rahulolu 3,8 kuni 5,8 punktiga. Kõige kõrgemalt hinnati EMP Balti teaduskoostöö programmi, madalaima hinde sai evalveerimise läbiviimise korraldus, eelkõige protsessi venimisega seotud asjaolude tõttu. Üldine rahulolu personaalsete uurimistoetuse taotlusvooru korraldusega kasvas pisut võrreldes eelmise aastaga (keskmine hinnang oli vastavalt 4,0 ja 4,3-), samas märgiti, et muutuste kohta käivat infot jagati liiga hilja. SekMo meetme puhul toodi välja, et see on väga oluline toetus, et ettevõtjaid julgustada TA asutustega pikemaajalisele koostööle. EMP Balti teaduskoostöö programmi vastajad kiitsid programmi korraldust, kuid leidsid, et finantsaruandlus on liiga detailne. Kokkuvõttes on sihtrühmad meie tegevusega rahul.
1. märtsil tähistasime ETAGi kümnendat sünnipäeva. Juubeliteemast olid kantud mitmed meie suuremad üritused: juunis toimunud rahvusvahelisel konverentsil arutati teadust rahastavate organisatsioonide rolli üle muutuvas maailmas , konverentsil osalesid teadust rahastavate organisatsioonide esindajad Eestist, Soomest, Norrast, Islandilt, Poolast ja Leedust, Lätist ja Luksemburgist. Avakõned pidasid Euroopa teadust rahastavate asutuste katusorganisatsiooni Science Europe esimees Marc Schiltz, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning ETAGi esimees Anu Noorma. Detsembrikuise teadusfoorumi TeadusEST keskmes oli Eesti teadlase roll muutuvas ajas. Juubeliaastaks sai värskenduskuuri ka ETAGi logo.
2022 oli ETAGi töökorralduses muudatuste aasta. Senise kuue osakonna baasil moodustasime põhiprotsessidest lähtudes neli osakonda. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise osakonda koondasime kõikide rahastusmeetmete tegevused (senise uurimistoetuste ja teadusprogrammide osakonna vastutusvaldkonnad). Strateegilise analüüsi osakond hõlmab analüüsi, Eesti Teadusinfosüsteemi, teadusnõustamise ning teaduskultuuriga seotud tegevusi. Teaduskommunikatsiooni osakond käsitleb nüüd teaduskommunikatsiooni laiemalt, toetades ka teadmussiiret. Välisteaduskoostöö osakonna tegevused laienesid eelkõige lähtuvalt Eesti vajadustest programmis „Euroopa horisont“.
Jätkasime aktiivselt oma tegevust soolõime valdkonnas. Aastatel 2019-2022 osales ETAG koos üheksa Euroopa partneriga projektis GEARING-Roles, mille raames koostati teadusagentuurile võrdõiguslikkuse kava. Kava välishindamisel toodi välja, et oleme panustanud soolise võrdõiguslikkuse andmete kogumisse ja nende andmete edastamine avalikkusele, parendanud soolist tasakaalu osaluskogudes ning koostöös Eesti ülikoolidega tõstnud teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse osas ja soodustanud kõrghariduse transformatsiooniprotsesse postkommunistlikus ühiskonnas. Viimast soovitatakse ETAGil ka jätkata. Märtsis korraldasime projekti raames edukalt rahvusvahelise konverentsi „Sooline võrdõiguslikkus teaduses ja kõrghariduses“, kus käsitlesime teemasid nagu sooline dimensioon teadustöös, soolise võrdõiguslikkuse kavade rakendamine teadusasutustes ning soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord Eesti teaduses ja kõrghariduses. Konverentsi saab järele vaadata ETAGi YouTube'i kanalis.
