2020. aastal osales Eesti Teadusagentuur (ETAg) kolmes uurimistoetusega seotud kohtuvaidluses. Ühel juhul esitas taotleja kaebuse 2016. aastal vastu võetud grandi mitteandmise otsuse peale ja kahel juhul vaidlustati 2019. aasta taotlusvooru otsused. Ühe otsuse tegi kohus ETAg-i kahjuks ja kaks ETAg-i kasuks.
Kohus hindas uurimistoetuste rahastamise kohtuliku kontrolli ulatust, hindamissüsteemi olemust, korralduse õiguspärasust ja otsuste põhjendamist. Grandi taotlemise süsteemis ei tuvastanud kohus põhimõttelisi puudusi. Teatud juhtudel võib probleemne olla otsuse põhjendamine. Selle kitsaskoha leevendamiseks oleme ETAg-is täiendanud hindamisjuhendeid ja ärakuulamismenetluse korraldust.
Kohtuliku kontrolli ulatus
Kõigil kolmel juhul ütleb kohus, et tuleb eristada teaduslikku ja õigusvaidlust. Rahuldamata granditaotluse saab kohtus vaidlustada, ent kohus kontrollib üksnes seda, kas menetlusreegleid on õigesti järgitud ja kuivõrd on otsuseid põhjendatud.
Sisulise hinnangu (taotlusele antud hinded ja hinnangud) saab kohtu selgitusel kahtluse alla seada juhul, kui otsus on tehtud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega (otsus haldusasjas nr 3-20-584, põhjenduspunkt (pp) 13). See on nii juhul, “kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus” (3-20-277, pp 13).
Hindamise eripära
ETAg-ile esitatud taotlused läbivad kolmeastmelise hindamise ja seejärel ärakuulamismenetluse, kus taotleja saab esitada hindamisele vastuväited. Alles pärast seda kinnitatakse lõpphinnang. Kohus leidis, et selline hindamissüsteem on piisavalt objektiivne ja vähendab üksikhindaja vaatenurga esilepääsu (3-20-277, pp 14).
Kohus märgib (3-20-277, pp 14): “Hindamisotsus on hinnanguline, personaalne ja üksikjuhtumile suunatud otsustus ning laia hindamisruumi tõttu võivadki hindajate, sh retsensentide hinded erineda. […] [E]i saa eeldada, et madalam hinne peegeldab taotluse taset vähem adekvaatselt kui kõrgem hinne.”
Kohus rõhutab ka, et hindamisnõukogul puudub kohustus lähtuda konkreetse retsensendi hinnangutest ja hinnetest (3-20-277, pp 19). Retsensioonid ja ekspertkomisjoni hinnang on hindamisnõukogu töömaterjalid, mille põhjal kujundab hindamisnõukogu oma hinnangu. Hindamisnõukogu ei pea eraldi põhjendama, miks ta töömaterjali üht osa arvestas, aga teist mitte, kuna arvestamine või mittearvestamine tugineb kaalutletud teaduslikule hinnangule selle kohta, kas teiste hindajate hinnangud on asjakohased või mitte (3-19-2435, pp 28).
Grandiotsus kui haldusakt ja selle põhjendamine
ETAg-i juhatuse käskkiri, millega grandi andmine otsustatakse, on haldusakt. Selle põhjenduseks on hindamisnõukogu kinnitatud lõpphinnang Eesti teadusinfosüsteemis. Põhjendusena arvestatakse ka näiteks vastust, mis on esitatud ärakuulamismenetluses taotleja vastuväidetele.
Retsensioonid ja ekspertkomisjoni koondhinnang ei ole osa põhjendusest, sest nendega ei ole hindamisnõukogu otsust langetades seotud. Nimetatud dokumendid on üks hindamismenetluse etapi tulemus ja retsensioonid ei mõjuta haldusakti õiguspärasust (3-20-277, pp 12). Kohus rõhutab põhjendamise tähtsust (3-20-277, pp 21): “Üldsõnaline põhjendus kaebaja ärakuulamismenetluses esitatud vastuväidetega tutvumise kohta […] ja samuti üldsõnalise põhjenduse esitamine, et hinnete muutmiseks puudus vajadus, ei võimalda kohtul veenduda, et vastustaja on […] kontrolli ka sisuliselt läbi viinud ja seda lõpphinnangus hinnete määramisel piisavalt arvestanud.”
Muud märkused
Kohus kinnitas haldusasjas nr 3-2-277 (pp 16) üle, et retsensentide anonüümsus ei mõjuta hindamise õiguspärasust (hindamiskriteeriumite ja menetlusreeglite järgimist). ETAg kui sihtasutus on vaidemenetluse kontekstis üks terviklik haldusorgan. Selle nõukogu ja juhatust ei saa käsitada eraldi haldusorganitena, kellest esimene teeb teise üle teenistuslikku järelevalvet (3-20-584, pp 15). See tähendab, et vaide lahendamine juhatuse käskkirjaga on kooskõlas haldusmenetluse seadusega.