2020. aasta oli Eesti Teadusagentuuri (ETAg) esimese arengukava (2014–2020) viimane aasta. Suures osas oleme endale seatud eesmärgid saavutanud.
- Oleme arendanud välja toimiva uurimistoetuste süsteemi, milles pöörame senisest suuremat tähelepanu rahastatavate projektide ühiskondlikule mõjule.
- Oleme toetanud teadlasi nõu ja rahaga, koolitanud neid ning loonud neile uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks.
- Meie töö tulemusena on Eesti teaduse nähtavus kasvanud kogu maailmas. Oleme algatanud teadus- ja innovatsioonipoliitika arutelusid ning meie nõu on küsitud ja kuulda võetud. Oleme toonud teaduse eestimaalastele lähemale ja pannud sellest vaimustuma noori.
- Oleme saanud asutusena professionaalsemaks ja tõhusamaks ning meie sihtrühmad on üldiselt meie tööga rahul.
Nõukogu hindas meie tegevuse arengukava täitmisel väga edukaks.
Uue arengukava koostamine langes kokku riigi teadus- ja arendustegevuse planeerimise tsükliga. Kuna valitsus tegeles aktiivselt uue teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga (TAIE 2035), oli õige aeg seada uusi sihte ka ETAg-is.
Uut arengukava koostasime 2020. aasta veebruarist septembrini ja selles osalesid kõik töötajad. Arutelude tulemused koondas arengukava juhtrühm, kuhu kuulusid kõik osakonnajuhatajad ja tegevusvaldkondade juhid.
Seejärel kaasasime aruteludesse nõukogu liikmed ja strateegilised partnerid: teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad ning Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna. Nii sai selgemaks meie roll Eesti teadussüsteemis ja ootused meile.
Nõukogu kinnitas valminud arengukava. Selles on loetletud tegevussuunad ja tegevused, mis on aastail 2021–2027 kas uued või vajavad tavalisest suuremat arenguhüpet. Tahame olla Eesti teaduse tugisammas ning teadusrikka Eesti parim tugi, partner ja pädevuskeskus.
Peale arengukava võtsime 2020. aastal ETAg-is vastu teisegi olulise dokumendi: soolise võrdõiguslikkuse kava.
Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused on olnud meile juba varasemast kaalukas põhimõte ning seepärast oleme liitunud mitme valdkonna projekti ja algatusega (GEARING-Roles, Academia-Net, Gender-Net-Plus jt). Samuti oleme sihtinud soolise tasakaalu poole otsustuskogudes ja arvestanud sugu oma õigusnõuetes.
Kuna soovime pöörata teemale tähelepanu süsteemsemalt ja tagada, et soolise võrdsuse põhimõtted oleksid arvesse võetud kõikides meie tegevustes, koostasime 2020. aastal oma eesmärke ning rakendatavaid meetmeid koondava kava. Sellesse oli kaasatud terve asutus. Alustasime oma tegevuse andmete analüüsist, aruteludest osakondadega ja tutvumisest teiste riikide heade praktikatega.
ETAg-i soolise võrdõiguslikkuse kavas on sõnastatud viis peamist eesmärki.
- Suurendada sooteadlikkust meie töötajate ning kogude ja komisjonide liikmete seas.
- Järgida võrdse kohtlemise põhimõtteid.
- Suurendada soolist tasakaalu kogudes ja komisjonides ning retsensentide seas.
- Suurendada soolist tasakaalu grantide, auhindade ja toetuste taotlejate ja saajate seas.
- Suurendada sooteadlikkust meie kommunikatsioonitegevustes.
Erinevalt Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidest ei ole soolise võrdõiguslikkuse kavad Eestis veel suurt populaarsust kogunud. Alates 2022. aastast on selline kava siiski kohustuslik igale avalikule asutusele, kes taotleb toetust raamprogrammist “Euroopa horisont”. See on maailma suurim teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd rahastav programm, mille eelkäijatest (“Horisont 2020”, seitsmes raamprogramm jt) on toetust taotlenud nii Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid kui ka kümned teised avalikud organisatsioonid. Seepärast on lähiajal oodata soolise võrdõiguslikkuse kava loomist ka paljudes teistes Eesti asutustes.