Järeldoktori-, stardi- ja rühmagrantide taotlusvooru mõjutas esiteks asjaolu, et Eesti Teadusagentuur alustas järkjärgulist üleminekut grantide nn algoritmipõhisele jaotusele. Selle eesmärk on tagada uurimistoetustega rahastatava kõrgetasemelise teaduse isereguleeruv ja mitmekesisust arvestav valdkondlik tasakaal.
Algoritmipõhisele jaotusele ülemineku eeldusena tuli teha grantide taotlemises ja hindamises teatud muudatused, näiteks piirata taotluste arvu ning kehtestada nende hindamisel kvaliteedilävend.
Teiseks mõjutas uurimistoetuste taotlemist ja kasutamist 2020. aastal suurel määral COVID-19 kriis. Eestis kehtestati eriolukord 12. märtsil ehk keset taotlusvooru, mistõttu sattusid keerulisse olukorda nii taotlejad, teadusasutused kui ka uurimistoetuste koordinaatorid. Erakordselt suure osa meie tööst moodustas teadlaste päringutele ja eranditaotlustele vastamine ning koostöös teadlaste, hindamisnõukogu ja asutustega ilmnenud probleemidele sobivaimate lahenduste leidmine. Nii taotlejaid kui ka käimasolevate grandiprojektide juhte nõustasime individuaalselt, et leida koostöös sobivaid lahendusi uurimisprojektidega jätkamiseks või paindlike võimaluste leidmiseks taotluste ja aruannete koostamisel.
Muu hulgas pikendasime taotlusvooru ühe nädala võrra (teadusnõukoja tööga seotud teadlastele kauemaks ajaks). 416 taotlusest võtsime menetlusse 413 ja me suutsime neid kõigile raskustele vaatamata hinnata tavalise ajakava alusel. Nii tegi hindamisnõukogu 2020. aasta detsembris ettepaneku anda 92 uut granti aastases kogumahus 16 026 620 eurot.
Uute grantide puhul alustasime kolmele aastale kavandatud järkjärgulist üleminekut grantide algoritmipõhisele valdkondlikule jaotusele. 2020. aastal jätkasime 196 käimasoleva uurimisprojekti toetamist kogumahus 42,7 miljonit eurot.