Koostöös Põhjamaadega sünnivad kestlikud lahendused ja tippteadus – ühine teaduspäev tõi Tartusse kokku eksperdid

27. mail toimus Tartus Põhjamaade-Eesti teaduspäev, kus keskenduti sellele, kuidas luua tugevaid ja kestvaid partnerlusi.

Ürituse avaettekanded tegid NordForski direktor Arne Flåøyen ja Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma, kes mõlemad tõid välja, et praegustel heitlikel aegadel on ülimalt oluline edendada regionaalset koostööd teadlaste ja asutuste vahel, kes jagavad samu väärtusi. Kuigi maailma mõistes on ka Põhjamaad väikesed tegijad, on meil siiski võimalik teha teaduskoostööd, mis aitab lahendada meid kõiki puudutavaid üleilmseid väljakutseid.

Noorma toonitas, et Eesti jaoks on koostöö Põhjamaadega olnud tähtis nii ajalooliselt kui ka strateegiliselt, kuid just viimase viie aasta jooksul on partnerlus NordForskiga jõudsalt laienenud. „Me kuulume uhkusega Põhjamaade teaduskoostöö võrgustikku ning oleme seal ennast juba ka tõestanud heade ja usaldusväärsete partneritena. Loodan, et näeme lähitulevikus veelgi laialdasemat koostööd. Väikese riigina saame sageli olla kiiremad ja efektiivsemad, mis on kahtlemata suur väärtus ning mida koostööpartnerite valikul kõrgelt hinnatakse.“

Teaduspäeva võttis kokku Põhjala ja Balti riikide teaduskoostöö teemaline vestlusring. Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma tõstatas paneelis olulise küsimusena teaduskoostöö panuse meie toidujulgeoleku tagamisse rõhutades, et väikeste riikidena peame suutma oma elanikud ära toita ja energiaga varustada ka kriisiolukordades, samas mitte unustades keskkonna tervist. „Eesti ja Põhjamaade teadlasi seob pikaajaline, ühistele väärtustele ja põhimõtetele tuginev koostöö. Tunnetame meie koostööst kasvavat sünergiat ja laiemat mõju väga selgelt biomajanduse valdkonnas, kus kliimamuutused ja keskkonnaprobleemid ning majanduse käekäik nõuavad tarku otsuseid.  Otsuste taga on pikaajalised mõjud meie riikide toidu- ja energiajulgeolekule. Koostöös suudame paremini leida vastuseid näiteks sellistele küsimustele nagu puude ja põllukultuuride vastupidavus muutuvas kliimas, looduslike taimekaitsevahendite arendamine, puidu- ja toidutoorme kadudeta väärindamine, muldade tervis, elurikkuse säilitamine, ringbiomajanduslike põhimõtete rakendamine loodusressursside kasutamisel. Põhjamaad ja Eesti saavad siin palju ära teha, olles regioonina kestliku arengu suunanäitajaks teistele maailma riikidele.“

Ürituse eesmärk oli teha kokkuvõtteid ka senisest Eesti teaduskoostööst Põhjamaadega. TalTechi ja Eesti Maaülikooli teadlased jagasid oma kogemusi ühistest uurimisprojektidest, mida NordForsk koos Eesti teadusrahastajatega on toetanud. Kõik teadlased olid ühel meelel, et NordForski projektid on andnud neile võimaluse osaleda maailma parimates teadusvõrgustikes, kus tehakse tipptasemel teadust ning koostöö Põhjala kolleegidega on tänu sarnasele mõtteviisile ning ühistele uurimisprobleemidele sujunud väga hästi. Ürituse programmi ja ettekanded leiab siit.

Teaduspäeva korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, NordForsk ja Eesti Teadusagentuur.

Teaduspäeva modereeris NordForsk’i kommunikatsioonijuht Guttorm Aanes.


Vaata pilte üritusest:

 

Vaata siit täielikku ürituse galeriid.