Soolõime

Sooline võrdõiguslikkus (gender equality) tähendab Eesti Vabariigi soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohtustusi, võimalusi ja vastutust tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel1. Rahvusvaheliselt puudub soolise võrdõiguslikkuse mõistel ühtne selgitus: nii erinevate riikide kui ka Euroopa Liidu poliitikadokumentides on see mõiste erinevalt selgitatud ja kuigi suurem osa definitsioonidest püüab olla sooneutraalne, on üldine tendents naistele keskendumine (võrdsus valikute tegemisel ja õigustes, sooline tasakaal tööturul, töö ja pereelu parem ühildamine jne).

Meeste ja naiste võrdsus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest, mis on selgesti sõnastatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja eesmärgina artikli 3 lõikes 32. Soolises võrdsuses näeb Euroopa Liit üht majanduskasvu turgutamise viisi3. Viimast on välja toonud ka OECD (rahvastiku vananedes tuleb talente sõltumata soost paremini ära kasutada)4.

Soolõime (gender mainstreaming) – soolise tasakaalu saavutamine ja soolise aspekti regulaarne arvestamine poliitikate planeerimisel ja rakendamisel. See tähendab, et arvestatakse mõlema soo vajaduste, huvide ja kogemustega, hinnates eelnevalt poliitiliste otsuste võimalikke tagajärgi meeste ja naiste vahelisele võrdsusele ja tehes kindlaks, et nii mehi kui naisi ei asetataks ebasoodsamasse olukorda.

Soolõime teaduses on oluline, kuna mitmekesisemad teadusgrupid on edukamad ning arvestades mõlema sugupoole vajadustega võimelised looma ühiskonnale paremaid lahendusi (näiteks toodete ja teenuste innovatsioonis, poliitikate loomisel jne). Samuti on naiste panus teadusesse oluline ressurss, mis on siiani paljuski alakasutatud. Doktorikraadini jõudnutest oli Euroopa Liidus 2016. aastal naisi 47,9%. Sellest hoolimata ei leia kõrge kvalifikatsiooniga naisspetsialistid võrdselt meestega kohta akadeemilises maailmas. Aastal 2016 oli Euroopa Liidus kõrgharidussektori A-taseme akadeemilistest positsioonidest (professoritest) 24% naiste käes (Eesti näitaja samuti 24%)5. Kõrgharidussektori TA asutuste juhtidest oli naisi 2017. aasta seisuga 22% (Eestis 30%)6. Naiste potentsiaali paremaks ära kasutamiseks teaduses seati Horisont 2020-s eesmärgiks sooline tasakaal teadusgruppides, naiste osakaalu suurendamine teadusalastes otsustuskogudes ja paneelides vastavalt 40-50%-ni ning soodimensiooni suurem arvestamine teadustöödes7. Euroopa Teadusruumi (European Reserach Area, ERA) neljas prioriteet näeb ette riiklike soolist võrdsust tagavate seaduste efektiivset rakendamist eesmärgiga vähendada soolist ebatasakaalu TA asutustes ja nende otsustusüksustes ning sooaspektiga senisest enam arvestamist TA poliitikates, programmides ja projektides. ERA-s hinnatakse arenguid soolõimes kolme indikaatoriga: naiste osakaaluga doktorikraadi saanute ja professorite hulgas ning sooaspekti arvestavate teadustööde osakaaluga.8

Kuna Eesti ka teadusmaastikul täheldati märkimisväärseid erinevusi nii palganumbrites kui ka naiste ja meeste esindatuses kõrgeimatel akadeemilistel ametikohtadel ja teaduspoliitika otsustavates kogudes, tellis Eesti Teadusagentuur Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuselt (RAKE) uuringu „Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses“9.

Eesti Teadusagentuur on osalenud erinevates Euroopa Liidu naisteadlaste olukorra hindamisega tegelevates ja liikmesriikide valitsustele poliitilisi ettepanekuid koostavates soolõime töögruppides. Samuti on korraldatud soolõime üritusi (nt seminar soolise aspekti arvestamisest teadusuuringutest, konverents soolisest võrdõiguslikkuses teaduses ja kõrghariduses). Aastatel 2019-2023 osales Eesti Teadusagentuur  projektis GEARING-Roles ning 2022. aastast osaleb kolme-aastases projektis GENDERACTION Plus.

Eesti Teadusagentuuril on oma soolise võrdõiguslikkuse kava*, mis on koostatud aastateks 2020-2027 ja sisaldab endas kuut peamist eesmärki:

  1. Sooteadlikkuse tõstmine teadusagentuuri töötajate ning kogude ja komisjonide liikmete seas
  2. Võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine
  3. Soolise tasakaalu suurendamine kogudes ja komisjonides jt kaasatud ekspertide seas
  4. Soolise tasakaalu suurendamine grantide, auhindade ja toetuste taotlejate ja saajate seas
  5. Sooteadlikkus kommunikatsioonitegevustes
  6. Võrdsete võimaluste ja toetava töökeskkonna tagamine teadusagentuuri töötajatele

Kava rakendavad kõik teadusagentuuri osakonnad. Kava koostamise aluseks olid intervjuud teadusagentuuri juhtide ja osakonnajuhatajatega, andmeanalüüs teadusagentuuri tegevustest ning töötajate arutelud. Septembris 2020 kiitis teadusagentuuri juhtkond kava heaks. Kava on viimati üle vaadatud ja täiendatud detsembris 2021 ning ka edaspidine ülevaatamine kui ka täiendamine toimub kord aastas.

 

*Euroopa horisondi taotlusvoorudes osalemiseks on kõigil avaliku sektori asutustel (sh kasumit taotlevatel, public-for-profit organisatsioonidel) ning nii avalik-õiguslikel kui ka erasektori kõrgharidus- ja teadusasutustel kohustus omada soolise võrdõiguslikkuse kava.

 

Vaata ka soolõime statistikat!

Kontakt

Marten Juurik
Teaduseetika valdkonna juht
marten.juurik@etag.ee

___________________________________________

Viidatud allikad:

1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. § 3. Riigi Teataja.
2 Consolidated version of the treaty on European Union. Official Journal of the European Union.
3 Strategic engagement for gender equality 2016-2019. Euroopa Komisjon.
4 Closing the gender gap: act now. OECD.
5,6 SheFigures 2018. Euroopa Komisjon.
7 Promoting Gender Equality in Research and Innovation. Horizon 2020.
8 ERA Progress Report. Euroopa Komisjon.
9 Sooline võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses. Tartu Ülikool.

Lisamaterjalid:

Soouuringute uurimisrühm (Tallinna Ülikool)
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Võrdõigusvolinik
Gender Statistics (Eurostat)
GenPORT
ERA portal Austria
OECD Gender Data Portal
European Institute for Gender Equality (EIGE) & Estonia
Gender Equality in Academia and Research – GEAR tool
Juhendmaterjal Improving Gender Equality in Research Organisations
Juhendmaterjal How to put Gender Equality into practice
Juhendmaterjal Horizon Europe guidance on gender equality plans
Juhendmaterjal Inclusive communication. Gender-Sensitive, Inclusive and Accessible Language
EL-i iga-aastased raportid soolisest võrdõiguslikkusest (2006-2017)
Raport Gendered Innovations (2013)