Sooline mõõde teaduses (gender dimension in research) tähendab bioloogilise ja sotsiaalse soo arvestamist teadustöös. See on oluline kõikides uurimistöö faasides alates idee genereerimisest kuni tulemuste levitamiseni. Soolise mõõtme teadustöösse lõimimise eesmärk on tõsta uurimuse kvaliteeti. Sooline mõõde võimaldab põhjalikult mõista eri sugude vajadusi, käitumist ja suhtumisi ning tagab parema asjakohasuse uute teadmiste, tehnoloogiate ja toodete välja töötamisel.
Paljude teadust rahastavate organisatsioonide (nt Euroopa Komisjon raamprogrammide Horisont 2020, „Euroopa horisont“ raames) taotlusvormide kohustuslikuks omada soolise võrdõiguslikkuse kava ja selgitada, kuidas teadustöös sugu arvesse võetakse ning sellele pööratakse tähelepanu ka taotluste hindamisel. Samuti on see paljude riikide teadusagentuuride üheks nõudeks. Eesti Teadusagentuurist riiklike grantide taotlemisel spetsiifiliselt välja tooma ei pea, kas ja kuidas soolisi aspekte teadustöös arvesse võetakse, kuid uurimisteemade puhul, kus sugu on relevantne, on soo arvestamine uurimistöö kvaliteedi seisukohast väga oluline. Seetõttu tasub alati läbi mõelda, kas ja kuidas sugu uurimistöö puhul mõju omab ning kuidas seda uurimisprojekti jooksul arvesse võtta.
Oluline on mõista, et sooline mõõde teadustöö sisus ei võrdu soolise tasakaaluga uurimisrühmas: uurimisprojekt võib üheaegselt olla suurepärase soolise tasakaaluga, kuid töö sisus soolisi erinevusi ignoreerida. Eri soost teadlaste osalemine uurimisprojektis ei garanteeri sooliste aspektide arvesse võtmist, küll aga tähendab uurimisrühma mitmekesisus, et tõenäolisemalt on kaasatud erineva tausta ja perspektiiviga uurijad, kes oskavad tähelepanu juhtida erinevatele asjaoludele.
Soolise mõõtme ignoreerimine teadustöös ei mõjuta ainult teadustöö kvaliteeti. Eriti teravalt tuleb probleem esile meditsiiniteadustes: mitmed välja töötatud ravimid on jätkuvalt naistele ohtlikumad; sajandivahetusel USA turult eemaldatud ravimitest olid lausa kaheksa kümnest ravimist naistele ohtlikumad, kuna ravimite välja töötamisel ei oldud arvestatud sooliste eripäradega. Soo mõju on oluline ka väga paljudes teistes valdkondades. Näiteks on mootorsõidukite arenduses järjepidevalt lähtutud keskmise mehe kehast kui normist. Autoõnnetuse korral, kus osaleb nii naine kui ka mees, on naisel 47% suurem tõenäosus saada tõsiselt viga. Need on vaid mõned näited, miks soo arvesse võtmine on vajalik, kuid sugu peaks silmas pidama ka teistes valdkondades ning sõltuvalt uurimisteemast lisaks bioloogilistele erinevustele analüüsima ka sotsiaalse soo mõju. Alljärgnevad materjalid sisaldavad endas nii juhtnööre soo arvestamiseks uurimistöös kui ka praktilisi näiteid soo relevantsuse kohta erinevates valdkondades.
Lisamaterjalid:
Euroopa Komisjon, Horisont 2020:
Prof. Dr. Londa Schiebinger (Stanfordi ülikool):
Vaata ka projekti Gender Action esitlust “Gender in Horizon Europe” (sooline mõõde teaduses lk 28-41).