„Euroopa horisont“ on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027, järjekorras üheksas omasugune. See koondab hulka erinevaid Euroopa Komisjoni rahastusmeetmeid, mis on kohandatud teaduse ja innovatsiooni kui seesmiselt väga mitmekesiste valdkondade vajadustele ning mida rakendatakse peamiselt avatud taotlusvoorude – projektikonkursside – kaudu.
Olenevalt taotlusvoorust saavad “Euroopa horisondi” taotlusvoorudes ja projektikonkurssidel osaleda teadusasutustest teadlased, teadusasutused, ettevõtted, riigiasutused, KOV-d, kodanikuühendused ja erialaliidud. Lähemat infot “Euroopa horisondi” meetmete, rahastusskeemide, taotlusvoorude kohta, abi teemade või partnerite otsimisel, selgitusi tehnilistes küsimustes või nõuandeid taotluse koostamisel saab oma valdkonna või rahastusmeetme konsultandilt „Euroopa horisondi“ kontaktid ETAGis.
- “Euroopa horisondi” rahastusvõimaluste ja avatud ning avanemas taotlusvoorude kohta leiab infot SIIT.
- “Euroopa horisondi” rahastusmeetmeid ja 2024. a. taotlusvoore tutvustav infopäev (1.11.2023) – ettekanded
- “Euroopa horisondi” rahastusmeetmeid ja 2023. a. taotlusvoore tutvustav infopäev (29. ja 30.11.2022) – ettekanded
- “Euroopa horisondi” rahastusmeetmeid ja 2022. a. taotlusvoore tutvustav infopäev (1.03.2022) – ettekanded ja videod
EUROOPA HORISONDI STRUKTUUR
I sammasTipptasemel teadus |
II sammasÜleilmsed väljakutsed ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime |
III sammasInnovatiivne Euroopa |
||||||||
|
Teemavaldkonnad (klastrid):
|
|
||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|
||||||||
Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine |
||||||||||
|
||||||||||
Valminud on kokkuvõte Eesti osalusest eelmises raamprogrammis Horisont 2020. Loe kokkuvõtet siit
Jätkates raamprogrammide eelarve kasvutendentsi on ka „Euroopa horisondi“ kavandatav eelarve oma eelkäijast märksa suurem: praeguse kava järgi 95,5 miljardit eurot. See teeb uuest raamprogrammist järjekordselt ambitsioonikaima teadusprogrammi, mida Euroopa Liit on kunagi ette võtnud.
„Euroopa horisondi“ taustal ja keskmes on kliimamuutused ja digipööre üldisemate suurte ühiskonnamuutuste kontekstis. Tähtsaimad lähtekohad on ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Euroopa roheline kokkulepe. Ühtlasi on kesksel kohal küsimus, kuidas tugevdada demokraatia vastupidavust suurte kriiside nagu pandeemia, loodusõnnetuse või küberrünnaku korral. Selliste proovikividega toimetulemise sammud ja meetmed kooskõlastati strateegilises kavandamisprotsessis, mille käigus kaasati koosloomesse laialdaselt nii Euroopa Komisjoni üksusi ja liikmesriike kui ka eksperte, huvigruppe ja üksikisikuid.
„Euroopa horisondi“ komponendid ja ülesehitus põhinevad eelmistel teaduse ja innovatsiooni raamprogrammidel, eriti eelmisel raamprogrammil „Horisont 2020” (2014–2020). Üldjoontes säilitab „Euroopa horisont” oma eelkäijast tuttava kolmesambalise mudeli – kuid uus mudel sisaldab siiski ka märkimisväärseid muudatusi.
I sammas: Tipptasemel teadus
Varasemaga võrreldes on pea samaks jäänud raamprogrammi esimese, tipptasemel teadusele pühendatud samba sisu. Nagu ka eelmises raamprogrammis, sisaldab see Euroopa Teadusnõukogu, Marie Skłodowska-Curie tegevusi ning Euroopa teadustaristu ressursse ja teenuseid. Esimese samba meetmed edendavad uute teadmiste ja lahenduste loomist ja levitamist, teadlaste mobiilsust ning juurdepääsu maailmatasemel teadustaristutele.
Esimesest sambast on osalt teise ja peamiselt kolmandasse sambasse liikunud vaid kujunemisjärgus tehnoloogiate (FET) komponent.
II sammas: Üleilmsed väljakutsed ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime (teemavaldkonnad)
Eelmise raamprogrammi teises sambas paiknenud tööstustehnoloogiad ja kolmanda samba ühiskondlikud väljakutsed on „Euroopa horisondi“ teises sambas ühendatud kuueks teemavaldkonnaks (ingl Clusters), mille temaatika ja pealkirjad meenutavad siiski varasemat „ühiskondlike väljakutsete” (ingl Societal Challenges) jaotust. Uue, senisest koondatuma väljakutsete-samba eesmärk on toetada veelgi valdkonnaülesemat lähenemist suurtele väljakutsetele, sh teaduse ja ettevõtluse veelgi tihedamat koostööd.
Teise samba teemavaldkondade raames on põhimeetmeiks ühelt poolt temaatilised taotlusvoorud (võrdlemisi kitsalt etteantud teemadega projektikonkursid) ning teiselt poolt partnerlused, mille üheks funktsiooniks jääb samuti projektikonkursside korraldamine, kuid mille arvu on komisjoni ja liikmesriikide strateegiline kooskõlastusprotsess vähendanud ning sisu ja toimimisviise konsolideerinud.
Täiesti uudse kavandamisvahendina on uue raamprogrammi teise sambaga seotud missioonid – mahukad, ambitsioonikad ja inspireerivad, kuid samas konkreetsed ja mõõdetavad sihid, milleni on võimalik jõuda etteantud ajaühiku raames. Terviklikuma lähenemise nimel on kõik missioonid seotud korraga mitme teemavaldkonnaga. Iga missioonivaldkond peaks toimima meetmete portfellina, sisaldades näiteks uurimisprojekte ning poliitikameetmeid ja vajadusel seadusemuudatusi, saavutamaks eesmärke, mida eraldiseisvad meetmed ei võimaldaks.
2021. a. septembris käivitas Euroopa Komisjon viis ambitsioonikate eesmärkidega ELi missiooni, mis peaksid tulemusi andma aastaks 2030:
• Ookeani ja vete hea seisundi taastamine
• Euroopa mullakokkulepe
• Kliimamuutustega kohanemine
• Kliimaneutraalsed ja targad linnad
• Vähktõbi
Lisaks kuulub uue raamprogrammi teise sambasse varem eraldi seisnud Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC), mis toetab Euroopa Liidu poliitika kujundamist tõenduspõhise nõu ja teadusuuringute kaudu.
III sammas: Innovatiivne Euroopa
„Euroopa horisondi” kolmas sammas keskendub Euroopa innovatsioonimaastiku toetamisele osalt varasemast tuttavate, osalt uute vahenditega. Kolmanda samba tähtsaim uuendus on Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), mis loodi juba eelmise raamprogrammi ajal, kuid mis peaks laiendatud kujul ning osalt uute meetmete abil tegema Euroopa Liidust loova ning teedrajava innovatsiooni turuliidri. Teiseks toetatakse kolmanda samba kaudu innovatsiooni ökosüsteeme (EIE) ehk võrgustikke, mis toetavad ettevõtete innovatsiooni- ja kasvupotentsiaali realiseerumist. Kolmanda sambaga on liitunud ka eelmises raamprogrammis sammasteväline Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT), mis teadmis- ja innovatsioonikogukondade (KICide) kaudu edendab kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja ettevõtete koostööd.
Osaluse laiendamine ja Euroopa T&I süsteemi reformimine ja tõhustamine
Nagu pealkirjast näha, on selles programmiosas kokku pandud kaks komponenti, mille ühises keskmes on teaduse- ja innovatsioonialaste koostöösidemete toetamine. Sihiks on edendada teadlaste ja teadusasutuste vahelist koostööd ja toetada võrgustikke, et leevendada teadus- ja innovatsioonivõimekuse ebaühtlast jaotumist Euroopa Liidus.
Nende liikmesriikide asutuste jaoks, kel seni teaduses ja innovatsioonitegevustes madalamad tulemused, on ette nähtud hulk rahastusmeetmeid „Osaluse laiendamise“ programmiosas.
„Euroopa T&I süsteemi reformimise ja tõhustamise“ programmiosast rahastatakse tegevusi läbivate teemade integreerimiseks Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitikasse. Toetatavad aspektid puudutavad näiteks avatud teadust, kodanikuteadust, soolist võrdõiguslikkust, eetikat ja rahvusvahelist koostööd. Visioon taaselustatud Euroopa teadus- ja innovatsioonipiirkonnast – Euroopa uuest teadusruumist – läbib kõiki „Euroopa horisondi” meetmeid. Selles programmiosas toetatakse paremate tulemuste saavutamiseks ka sünergiate loomist teiste Euroopa Liidu ja riiklike vahenditega.
Vt „Euroopa horisondi“ kohta lähemalt Euroopa Komisjoni kodulehelt ning rahastuse taotlemise teave ja juhendid leiab Euroopa Liidu rahastusvõimaluste portaalist (Funding & Tender Portal) (varem tuntud kui „osalejaportaal“).