Sooline tasakaal ja palgalõhe teaduses

Jooniste ja andmete kasutamisel palume viidata allikatele (sh Eesti Teadusagentuurile).

Andmed tabelite kujul: SIIN

6.1. Sooline palgalõhe kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas

Joonisel välja toodud sooline palgalõhe iseloomustab keskmise tunnipalga erinevust meeste ja naiste palkades (mitu protsenti on naiste tunnipalk väiksem meeste tunnipalgast). Näitaja ei arvesta meeste ja naiste osakaalu erinevatel ametikohtadel (nn unadjusted gender pay gap). Seega ei selgita antud näitaja, kui suures osas oli palgalõhe tingitud meeste suuremast osakaalust kõrgemini tasustatud töökohtadel ja palju mõjutas seda meestele makstav suurem tasu naistega samaväärse töö eest.

Valdkondade klassifikaatorina kasutatakse NACE klassifikaatorit (täpsemalt NACE Rev.2), mis on ühtne Euroopa Liidu majanduse tegevusalade klassifikaator.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikas: Eurostat (Tabelid: sooline palgalõhe valdkonniti ja sooline palgalõhe riigis* 2020. aastal). Andmed seisuga 26.02.2022.

 

6.2. Sooline palgalõhe kuues Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ametikohtade lõikes

Alljärgnevas tabelis on keskmiste kuupalkade erinevus täistöökohale (TTE) taandatult 2021. aasta seisuga. Protsent väljendab seda, kui palju on naiste keskmine põhipalk täiskoormusel meeste omast väiksem.

Allikas: Rektorite Nõukogu, Eesti Teadusagentuuri arvutused. Andmed seisuga 31.12.2021.
**Töökohad puudusid või olid vähemalt ühe soo puhul alla kolme.

Suured erinevused koondtulemuste ja asutuste siseste tulemuste vahel tekivad naiste suurest osakaalust madalamapalgalistel ametikohtadel. See mõjutab üldkeskmisi palgalõhesid nii asutuste kui ka ametikohtade lõikes.

 

6.3 Naiste osakaal kuues Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ametikohtade lõikes

Alljärgnevas tabelis on välja toodud naiste osakaal akadeemilistel ametikohtadel 2021. aasta seisuga. Protsent väljendab naiste osakaalu töötajate seas.

Allikas: Rektorite Nõukogu, Eesti Teadusagentuuri arvutused. Andmed seisuga 31.12.2021.

**Töökohad puudusid

 

6.4. Naiste osakaal professorite hulgas Eestis ja võrdlusriikides

Naiste osakaal A-taseme akadeemilistel töökohtadel (professorid) on ERA 4. prioriteedi üks kolmest peamisest indikaatorist, aidates hinnata naiste osakaalu kõrgharidussektori kõige kõrgematel ametipostidel (top-level academics)8. Eesti ja võrdlusriikide andmed on seisuga 2015 ja 2018.

Allikad: Rektorite Nõukogu, She Figures raport (2021). Andmed seisuga 24.11.2021.

* Eesti andmete puudumise tõttu She Figures raportist on Eesti puhul kasutatud Rektorite Nõukogu andmeid, mille metoodika mõnevõrra erineb. Eesti andmed sisaldavad vaid avalik-õiguslik ülikoolide infot.

 

6.5 Avaliku sektori teadlaste ja inseneride sooline jaotus teadusvaldkondade lõikes

Joonisel on välja toodud naiste ja meeste osakaalud Eesti avaliku sektori teadlaste ja inseneride (täistöökohad) seas 2020. aastal.

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikas: Statistikaamet (tabel TD074), Eesti Teadusagentuuri arvutused. Andmed seisuga 28.06.2022.

 

6.6. Avaliku- ja erasektori teadlaste ja inseneride sooline jaotus

Joonisel on välja toodud naiste ja meeste osakaal avaliku- ja erasektori teadlaste ja inseneride (täistöökohad) seas 2020. aastal.

Allikas: Statistikaamet (tabel TD01), Eesti Teadusagentuuri arvutused. Andmed seisuga 02.12.2021.

 

6.7. Sooline tasakaal Eesti teaduspoliitika kogudes

 

Teaduses soolise tasakaalu saavutamise üheks eeltingimuseks on mõlema soo esindajate võrdne hääl otsuste langetamisel. Euroopa Liidu teaduse ja tehnoloogia raamprogrammis “Euroopa horisont” rõhutatakse soolise tasakaalu eesmärki läbi kolme alameesmärgi, millest üks näeb ette soolise tasakaalu saavutamist otsustuskogudes (eesmärkideks on vähemesindatud soo osakaalud hindamispaneelides 40% ja nõuandvates kogudes 50%). Eesti kolmes olulisemas teaduspoliitilisi otsuseid tegevas ja nõustavas kogus, Teaduspoliitika Komisjonis (TPK), Teadus- ja Arendusnõukogus (TAN) ja ETAg-i Hindamisnõukogus on naiste osakaal läbi aastate olnud tagasihoidlik, kuid võrreldes kümne aasta taguse ajaga oluliselt kasvanud. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga on naisi Teadus- ja Arendusnõukogus 25%, Teaduspoliitika Komisjonis 32% ja Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogus 40%. Järgnevalt on välja toodud soolise koosseisu ülevaade kõigis kolmes otsustuskogus viimaste aastate lõikes.

Teaduspoliitika komisjoni (TPK) sooline koosseis 2010-2022, 1. jaanuari seisuga. Allikas: Riigi Teataja, ETAg-i arvutused. Andmed seisuga 01.01.2022.

 

Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) sooline koosseis 2010-2022, 1. jaanuari seisuga. Allikas: Riigi Teataja, ETAg-i arvutused. Andmed seisuga 01.01.2022.

 

Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu sooline koosseis 2012-2022. Allikas: Eesti Teadusagentuur. Andmed seisuga o1.01.2022.

 

Lehekülge viimati uuendatud  19.05.2022.

Kontakt

Merili Tamson
Analüütik
Tel 730 0377
merili.tamson@etag.ee

______________________________

Lisamaterjale leiab siit.