Täna selgusid Põhjamaade teadusnõukogu NordForsk avaliku sektori digitaliseerimise programmi konkursi tulemused, millega määrati rahastus kuuele projektile kogusummas ligi 6 miljonit eurot.
Neist kolme on kaasatud ka Eesti teadlased, kelle osalemist toetab Eesti Teadusagentuur ligi 400 000 euroga.
Rahastuse saanud projektid jagunevad kõigi osalevate riikide vahel ja kestavad kuni kolm aastat. Enamik neist eeldab koostööd mitme teadusvaldkonna ja eri sektorite vahel, samuti sidusrühmade kaasamist.
Suurima toetuse saanud Eesti osalusega projekt „E-tervis Põhjamaade patsientidele: võrdlev analüüs ja edasiarendus“(Nordic eHealth for Patients: Benchmaking and Developing for the Future) käsitleb tervishoiuteenuste digitaliseerimise eri aspekte – uurib praeguste e-lahenduste kasutamist, toob välja parimad praktikad ning pakub soovitusi personaalsete e-tervishoiuteenuste edasiseks arendamiseks lähtudes nende mugavusest, efektiivsusest ja üldisest kättesaadavusest. Projekti koordinaator on Uppsala Ülikool ja partnerid Örebro Ülikool, Skövde Ülikool ja Karlstadi Ülikool Rootsist, Aalto Ülikool Soomest, Norra E-tervise Uuringute Keskus, OpenNotes Ameerika Ühendriikidest ning Tallinna Tehnikaülikool. Eesti töörühm eesotsas professor Peeter Rossiga jagab teadmisi Eesti e-tervise infosüsteemist ning arendab ja piloteerib uute rakenduste prototüüpe.
Teine Eesti osalusega projekt „Ennustava politseitöö kriitiline mõtestamine“ (Critical Understanding of Predictive Policing) uurib kuues riigis kasutusel olevate uute tehnoloogiate, ennekõike andmeanalüütika kasutamist ennustavas politseitöös ning selle sotsiaalseid, juriidilisi ja eetilisi aspekte. Projekti koordinaator on Kopenhaageni IT Ülikool ja partnerid Loughborough Ülikool Ühendkuningriigist, Läti Ülikool ja Balti Uuringute Keskus Lätist, Oslo Ülikool Norrast, PROSA Taanist ning Tallinna Tehnikaülikool. Eesti töörühm eesotsas professor Anu Massoga käsitleb digitaalset rändekontrolli, automaatse piirikontrolli lahendusi ja näotuvastusalgoritmide kasutamist ning geeniandmetele toetuvat profileerimist ennustavas politseitöös. Tegu on esimese projektiga, mis kasutab loodava kognitiivuuringute labori varustust ja hindab andmetehnoloogiatega seotud masineelarvamusi.
Samuti on Eesti osalusega „Põllumajandusloomade andmete digitaliseerimine veterinaarse rahvatervise edendamiseks“ (Digitalisation of livestock data to improve veterinary public health), mille eesmärk on uurida ja arendada loomakasvatusandmete kasutamist veterinaarse rahvatervise valdkonnas, keskendudes toidu kaudu levivate haiguste, antimikroobsete ravimite ning nakkushaigustega seotud andmete digitaalsele haldamisele. Projekti koordinaator on Glasgow Ülikool ning partnerid Edinburghi Ülikool ja James Huttoni Instituut Ühendkuningriigist, Kopenhaageni Ülikool Taanist, Riiklik Veterinaaria Instituut Rootsist (SVA), Norra Veterinaaria Instituut (NVI), Taani Veterinaar- ja Toiduamet ning Eesti Maaülikool. Maaülikoolist osaleb projektis professor Arvo Viltrop, kelle peamine ülesanne on võrrelda erinevate partnerriikide kogemusi ja andmevajadusi Aafrika seakatku näitel.
NordForski direktori Arne Flåøyen’i sõnul on Eestil põhjust rahul olla. „Konkursi tulemused näitavad selgelt, et Eesti teadlased on tipptasemel ja huvi koostööks Põhjamaadega on suur. Mul on hea meel, et saime oma teadlastele pakkuda selle koostöötamise võimaluse ning loodan, et meie koostöö Eesti Teadusagentuuriga jätkub ka edaspidi,“ lisas Flåøyen.
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles, et teaduskoostöö Põhjamaadega on olnud meile nii ajalooliselt kui ka strateegiliselt väga tähtis ning seepärast on hea meel tõdeda, et koostöö NordForskiga edeneb hästi. „Ootame lisaks sellele edukalt kulgenud konkursile peatselt uusi häid uudiseid. Äsja lõppes taotluste vastuvõtmine NordForski veekultuuride ja vesiviljeluse programmis. Lisaks avanes mai keskel COVID-19-teemaline konkurss, mille ettevalmistamisse andsid oma panuse ka meie töötajad,“ rääkis Koppel.
Taustinfo
Avaliku sektori digitaliseerimise teadus- ja innovatsiooniprogrammi viib ellu Põhjamaade teadusnõukogu NordForsk koos teiste rahastavate organisatsioonidega: Norra Teadusnõukogu, Soome Akadeemia, Rootsi Tervise-, Tööelu- ja Heaolu-nõukogu (Forte), Taani Innovatsioonifond, Ühendkuningriigi Majandus- ja Sotsiaaluuringute Nõukogu (ESRC), Läti Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur.
Konkursile laekus 79 taotlust, millest hindamisele jõudis 75. Eesti partnerid olid kaasatud 25 projekti (ligi 33% üldarvust), neist ühes oli Eesti ka koordinaatoriks (Tallinna Ülikool). Arvuliselt oli Eesti erinevate ülikoolide ja asutuste taotlustes partnerina kaasatud: Tartu Ülikool 11, Tallinna Tehnikaülikool 8, Tallinna Ülikool 3, Eesti Maaülikool 3 ning Maa-amet, Muinsuskaitseamet ja Tallinna Energiaagentuur 1.
Hindamise korraldas NordForsk. Rahvusvahelistest ekspertidest koosnev hindamispaneel võttis arvesse nii taotluse teaduslikku taset kui ka innovatsioonipotentsiaali, samuti vastavust programmi eesmärkidele, projekti kavandatud elluviimist ning selle võimalikku mõju piirkonna riikidele ning laiemalt rahvusvahelisel areenil.
Rahastatud projektide nimekiri:
– Nordic eHealth for Patients: Benchmaking and Developing for the Future (NORDeHEALTH)
– Critical Understanding of Predictive Policing (CUPP)
– Digitalisation of livestock data to improve veterinary public health (DigiVet)
– Civic Agency in Public E-service innovation (CAPE)
– Infrastructures for partially digital citizens: Supporting informal welfare work in the digitized state (SOS)
– Collective Intelligence through Digital Tools (COLDIGIT)
Lisainfo:
Katrin Piller, Eesti Teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna koordinaator, tel 731 7382, katrin.piller@etag.ee