Eesti naisrahvastiku seksuaalse ja reproduktiivse riskikäitumise mõjurid, suundumused, ennetus- ja sekkumisvõimalused (ESTRE)
Projekti kogumaksumus: 123 076 €, sellest toetus 116 922 €
Projekti kestus: 01.05.2013-30.06.2015 (26 kuud)
Juhtpartner: Tartu Ülikool
Vastutav täitja: Tartu Ülikooli naistekliiniku juhataja Helle Karro
Projekti töörühma kuulus kümme inimest, lisaks Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia õppetooli töötajatele ka arstiteaduskonna doktorant ja spetsialistid Tervise Arengu Instituudist.
Eesmärk
Hinnata Eesti viljakas eas naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise (SRT) ja -käitumise eri tahke, mis puudutavad lähisuhteid ja seksuaalsust, lastesaamisplaane, rasedusest hoidumist, viljatust, seksuaaltervise teenuseid ja vägivalda. Analüüsida viimase kümnendi jooksul toimunud muutusi, kasutades võrdlusandmestikuna 2004. aastal tehtud uuringu «Eesti naiste tervis» tulemusi. Teha ettepanekuid vastavate tõenduspõhiste ennetus- ja sekkumismeetmete väljatöötamiseks töötada juhised vägivalla ennetamiseks ning vägivalda kogenute süsteemseks abistamiseks.
2004. aasta uuringuga «Eesti naiste tervis» saadi ülevaade käsitletud olulistest probleemidest ning käesolev uuring võimaldab teada saada, mis on selle ajaga muutunud ning millised ennetus- ja sekkumismeetmed on hea SRT tagamiseks olulised.
Mida tehti?
Projekti eesmärkide saavutamiseks korraldati rahvastikupõhine läbilõikeline küsitlusuuring. Võimaldamaks võrdlust 2004. aasta «Naiste tervise uuringuga», kasutati valimit koostades sarnast metoodikat. Rahvastikuregistris moodustati naisrahvastiku hulgas kihitatud juhuvalim vanuserühmades 16-17, 18-24, 25-34 ja 35-44 aastat. Valimi üldsuurusena arvestati 5233 naist, kellele 2014. aasta märtsis postitati koos kaaskirjaga küsimustik (neist 3811 olid eesti- ja 1422 venekeelsed). Küsimustik koosnes 121 valikvastusega küsimusest ning oli jagatud seitsmeks osaks: taustaandmed, lähisuhted ja seksuaalsus, rasedused ja lapsed, tervishoiuteenused, rasestumisvastased meetodid, lastesaamisplaanid, tervis. Küsimustikku sai täita ka veebis LimeSurvey-keskkonnas. Küsimustikule vastamine nii posti teel kui ka elektroonselt oli anonüümne. Kuu aega hiljem saadeti teise postitusega välja 3882 meeldetuletust, nendest 2670 olid eesti ja 1212 vene keeles. Meeldetuletus ei sisaldanud küsimustikku, vaid meenutas uuringusse valitust ja palus ära täita märtsis saadetud küsimustik. Kolmas postitus tehti 2014. aasta mais (neli nädalat pärast meeldetuletust), mil saadeti välja veel 3367 küsimustikku, neist 2265 eesti- ja 1102 venekeelset. Vastuste analüüsimiseks loodi andmebaas, mis sisaldas küsimustikke, valikvastuseid ja vabateksti välju. Andmete töötlemiseks kasutati programmi STATA 12.1.
Tulemus
Küsimustikele vastas 5233 naisest 2413 ehk 47%. Tulemusena on nüüd olemas informatsioon 16-44-aastase naisrahvastiku SRT-indikaatorite ja näitajate kohta, mida riiklik tervishoiustatistika ei kogu (sh rasestumisvastaste vahendite kasutamine, viljatuse levimus, lähisuhtevägivalla levimus, ennetavate tervishoiumeetmete kasutamine jt). Allpool on välja toodud mõningad olulised tulemused.
Lähisuhted ja seksuaalsus
• Keskmine vanus esimese seksuaalvahekorra ajal (vastajate hulgas, kes olid alustanud seksuaalelu) oli võrreldes 2004. aastaga jäänud nooremates vanuserühmades samaks, kuid üle 25 aasta vanuste seas veidi vähenenud. 25–34-aastaste naiste hulgas (seksuaalelu alustanuid 98%) oli esimese seksuaalvahekorra keskmine vanus langenud 18 aastalt (2004) 17,4 aastale (2014), ja esimese seksuaalvahekorra mediaanvanus langenud 18-lt 17-le eluaastale. Seega alustatakse selles vanusegrupis seksuaaleluga nüüd pisut varem kui 2004. aasta valimis.
• Esimese seksuaalvahekorra partneri vanus oli vähenenud kõigis vanuserühmades (mediaanvanuse vähenemine 20-lt 19-le eluaastale), mistõttu oli vähenenud ka esimeses vahekorras olevate partnerite vanusevahe.
• Esimese seksuaalvahekorra toimumine partneriga esmakordsel kohtumisel oli 2004. aastaga võrreldes vähenenud (vastavalt 11,7% ja 7,2%).
• Kõigis vanuserühmades oli vähenenud nende vastajate hulk, kellel oli olnud samaaegseid seksuaalsuhteid teiste partneritega praeguse suhte ajal (sh nii juhuslikke kui ka püsivaid). Kui 2004. aastal ei olnud niisuguseid suhteid olnud 80,1% naistest, siis 2014. aastal oli sama näitaja 87,9%.
• Hoiakud seksuaalsuse suhtes olid muutunud iseteadvamaks ja võrdõiguslikumaks. Kui 2004. aastal leidis 90,2% vastajatest, et naine ei pea seksuaalvahekorras olema, kui ta seda ei soovi, siis 2014. aastaks oli see näitaja tõusnud 97,0%-ni. Suurim muutus oli toimunud üle 25 aasta vanuste vastajate seas.
Rasestumisvastased meetodid esmakordse seksuaalvahekorra ajal ja viimati toimunud seksuaalvahekorras
• Rasestumisvastaste vahendite kasutamine esimese seksuaalvahekorra ajal oli oluliselt tõusnud (2004. aastal 67,2% ja 2014. aastal 78,5%).
• Viimati toimunud seksuaalvahekorras kasutas enamik vastajaid rasestumisvastase meetodina kondoomi (43,7%). Võrreldes 2004. aastaga on kondoomi kasutamine suurenenud 10% võrra. Suurenenud oli hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine (vastavalt 28,0% ja 30,8%).
Tervishoiuteenused
• Rasedusest hoidumise nõuande või vahendi saamiseks pöördus 2014. aastal 51,5% vastajaist naistearsti vastuvõtule, võrreldes 2004. aastaga oli see näitaja langenud (62,9%). Märkimisväärselt suurenes noorte nõustamiskeskusesse pöördujate arv (vastavalt 7,9% ja 14,9%) ning seda kõige rohkem 18–24-aastaste vastajate seas.
• Aastal 2014 oli suurenenud küsitlusele eelnenud viie aasta jooksul tervishoiuteenuseid kasutanud isikute hulk. Oluliselt oli tõusnud emakakaela vähieelsete seisundite uuringutes (PAP-test) ning rinnanäärmeuuringutes (mammograafia, rinnanäärme ultraheli) osalenute arv.
• Viljatusravi saanud vastajate seas oli märkimisväärselt tõusnud kehavälist viljastamist ravina saanute osakaal (vastavalt 8,4% ja 42,7%).
Lapsed ja lapsesaamisplaanid
• Viljatuse levimus ei olnud 20–44-aastaste hulgas võrreldes 2004. aasta näitajaga muutunud (18%). 35–44-aastased naised vastasid võrreldes 2004. aastaga sagedamini, et neil on esinenud elu jooksul viljatuse perioode (vastavalt 22,8% ja 27%).
• Kolme ja enamat last pidas ideaalseks ja soovis oma perre 2014. aastal rohkem naisi kui 2004. aastal (vastavalt 53,9% ja 45,4% ning 41,9% ja 31,9%).
• Kolme ja enamat last pidasid ideaalseks eestlased, oma tervist väga heaks hinnanud ja need, kelle elukoht oli «muu linn või asula».
• Aastal 2014 leidsid vastanud, et enim mõjutab nende otsust lapsi saada kindlustunne, et töökoht jääb alles, majandusliku toimetuleku paranemine, hea ja usaldusväärse lapsehoiuvõimaluse tagamine kodu lähedal, piisavad võimalused lapsega kodus olla ning paindlik ja lühem tööaeg.
Tervis
• Vastajate hinnang oma tervisele oli paranenud. Väga heaks pidas oma tervist 2014. aasta uuringus osalenuist 19,3% (2004. aastal 13,9%) ja heaks 56% (2004. aastal 54,9%).
• Mõlemal uuringuaastal oli valdav osa vastajaist normaalkaalulisi (2004. aastal 68,3% ja 2014. aastal 67,6%). Ülekaaluliste või rasvunud vastajate osakaal suureneb üldiselt vanemates vanusrühmades, ent uuringuaastate võrdluses oli ülekaaluliste osakaal suurenenud 16–17- ja 18–24-aastaste vastajate hulgas (vastavalt 5,2% ja 10% ning 6,1% ja 12,4%).
• Mittesuitsetajate osakaal oli tõusnud (vastavalt 51,6 % ja 57,7%), samas oli aga suurenenud aeg-ajalt suitsetajate osakaal nooremates vanuserühmades.
• Alkoholi tarvitamine oli üldiselt vähenenud kõigis vanuserühmades, ent narkootikume oli elu jooksul (kas või üks kord) võrreldes 2004. aasta uuringuga tarbinud enam kui 10% võrra rohkem vastajaid (vastavalt 15,2% ja 26%).
• Aastal 2014 vastas vaid 24,62% naistest, et neil ei ole esinenud lootusetuse tunnet, masendust või depressiooni (eestlastest 28,2% ja venelastest 10,9%).
Vägivald
• Vägivalla kogemise hetkel oli enim vastajaid alla 18-aastased.
• Vastajatest 11,5% oli tundnud oma elu olevat vägivalla tõttu ohus.
• Vägistamist oli elu jooksul kogenud 7,5% vastajatest, sh 4,5% oli seda kogenud enne 18. eluaastat.
• Viimase aasta jooksul kogetud emotsionaalse, füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise toimepanijana nimetati enam kui veerandil juhtudest pereliiget või muud lähedast isikut.
• Viimasel aastal kogetud seksuaalvägivallast oli ligi 40% juhtudest toimepanijaks kas praegune või endine partner.
Uuringutulemuste kajastamiseks on koostatud uuringuaruanne, mis on kättesaadav projekti kodulehel https://sisu.ut.ee/naisteterviseuuring/uuringutulemused.
Projekti uuringutulemuste põhjal valmib üks doktoritöö ning üks doktoriväitekiri on juba kaitstud. Uuringutulemuste teaduslik analüüs jätkub, plaanis on avaldada artikleid rahvusvahelistes väljaannetes ning kasutada tulemusi nii doktori- kui ka magistritöödes.
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Eestis on viimase aastakümnega toimunud olulised muutused naiste seksuaal- ja reproduktiivtervises ning -käitumises. Positiivsed muutused hoiakutes, nagu esmakordses seksuaalvahekorras olevate partnerite vanusevahe vähenemine, näitavad üldist suundumist võrdõiguslikuma ühiskonna poole, mis on ka parema SRT tagatis. Turvalisemaks on muutunud üldine seksuaalkäitumine, millest annab tunnistust tõhusate rasestumisvastaste vahendite kasutamise märgatav tõus. Samas on eestlaste ja mitte-eestlaste erinevused seksuaaltervise näitajate puhul (samuti üldise tervise osas) märkimisväärsed, mis nõuab edasisi sekkumisi. Jätkuma peavad positiivsed suundumused, mida riik on toetanud: koolis kohustuslik seksuaalharidus, kättesaadavad kvaliteetsed seksuaaltervise teenused noortele ja nõustamine rasedusest hoidumise küsimustes. Eestlaste puhul peame rohkem tähelepanu pöörama riskirühmadele. Siinse venekeelse elanikkonna puhul tuli välja vajadus teavitada tõenduspõhistest meetmetest soovimatu raseduse ennetamisel. Selleks tasub kaaluda igasuguseid võimalusi, muu hulgas venekeelse televisiooni kaasamist. Vaimse tervisega seotud kaebuste suur osakaal nõuab samuti tähelepanu. Peale selle tuleb koolitada meedikuid paarisuhte vägivalla ilminguid ära tundma ning välja tuleb töötada juhised selle kohta, kuidas niisugusel puhul käituda. Sekkumistes ja ravijuhistes peab arvesse võtma ka paarisuhte vägivalla kui tervise riskiteguri mõju.
Töö uuringu andmetega jätkub. Saadud andmekogum on väärtuslik materjal Eesti naiste SRT kaardistamiseks, seda mõjutavate tegurite hindamiseks ning ettepanekute tegemiseks ennetus- ja sekkumismeetmete jaoks naiste SRT vallas. Projekti tulemusi saab kasutada kavandatavate riiklike ja valdkondike poliitikate või strateegiate koostamisel ja elluviimisel (nt HIViga seotud strateegiad, hariduspoliitika, sündimuskäitumisega seotud poliitikad, tervishoiuteenuste planeerimine, vägivallavastane tegevus jne). Selleks et jätkusuutlikult hinnata Eesti naisrahvastiku SRTs aja jooksul toimunud muutusi ja teha vastavaid tervishoiupoliitilisi otsuseid, on vaja sarnast uuringut regulaarselt teatud aja möödudes korrata.