CHANSE (Collaboration of Humanities and Social Sciences in Europe) programm on tugev humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaste uuringute toetamisel ning selle olulisust rõhutati 1. ja 2. juunil Tallinnas toimunud avakonverentsil: „Transformations – Social and Cultural Dynamics in the Digital Age“.
Konverentsi korraldasid Eesti Teadusagentuur koos CHANSE’i võrgustikku koordineeriva Poola Teadusagentuuriga.
Konverentsi kokkuvõte ja salvestiste lingid
Ühiskonnas toimuva mõistmine ja mõtestamine on praegusel segasel ajal ülioluline. Seetõttu on üha tähtsam tugi, mida pakuvad CHANSE’i-taolised programmid, mis toetavad just humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaseid uuringuid. Programmi avakonverentsil, mis toimus 1. ja 2. juunil Tallinnas, avaldasid kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, Jarkko Siren Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Rakendusametist, Poola riikliku teaduskeskuse asedirektor Marcin Liana ja CHANSE’i koordinaator Malwina Gębalska lootust, et alguse arutelud aitavad kaasa ka viljakale koostööle tulevikus.
Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits märkis avakõnes, et digiajastu väljakutsed kunsti, kultuuripärandi, meediapoliitika ja integratsiooni vallas on olnud ministeeriumi viimaste aastate prioriteetide hulgas. „Vajame mitmekülgset ja kvaliteetset teadustööd, mis käsitleks ühiskonna ja kultuuri arenguid, ning mõistame, kui palju on sellistest uuringutest puudu, eelkõige humanitaarvaldkonnas.” Poliitikakujundajad on olukorra parandamiseks jõudsalt tööd teinud ja konverentsil ütles Sits välja rõõmusõnumi, et tänavu septembris käivitatakse uus nelja-aastane ning 6,4 miljoni euro suurune teadus- ja arendusprogramm kunstide ja humanitaarteaduste valdkonnas. Selle fookuses on uued kultuurilised väljendused, juurdepääsetavus, leitavus, pärandi taasloomine ja innovatsioon.
Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin mõtiskles esimeses peaettekandes, kuidas automatiseeritud ühiskonnas inimeseks jääda. „Murrangulistel 90ndatel teadsime, kuhu läheme – vabasse ühiskonda. Kuid teel sinna avastasime, et see polegi nii lihtne,” tõdes Lauristin, kes oli toona sotsiaalminister. Tänapäeval oleme uhked oma e-teenuste üle, ent peame rääkima ka tehisintellektiga kaasnevatest riskidest. „Me elame suurimate muutuste ajastul. Humanitaar- ja sotsiaalteadused võivad meile vastuseid anda ning neid ei saa kõrvale jätta”. (salvestis: https://youtube.com/live/d5YLoqGIHrY)
Teine peaesineja Taras Fedirko Glasgow ülikoolist kõneles digitaalsest avalikkusest ja sõja poliitökonoomiast Ukrainast (salvestis 30:15: https://youtube.com/live/d5YLoqGIHrY). Sõda on ukrainlasi seninägematul moel mobiliseerinud – näiteks meelelahutaja Serhii Prytula fond üks kahest suurimast sõjalise abi organisatsioonist Ukrainas. Abistajate ja võrgustike kaardistamisel saab jälgida abi liikumist näiteks sotsiaalmeedia postituste kaudu. Saadud andmed on omakorda väärtuslikuks sisendiks antropoloogidele.
Victoria Murovana Ukraina Rahvusringhäälingust rääkis, et sõda on muutnud ukrainlased väga leidlikeks ning nad tegutsevad professionaalselt ka äärmuslikes tingimustes – näiteks raketirünnakute ajal. Kui riigis rünnati teletorne, loodi kiiresti kohalikud ringhäälingukeskused. Tänu AM-signaalile oli Ukraina raadio okupeeritud alade ukrainlaste jaoks pea ainus teabeallikas. Rahvusringhäälingu sotsiaalmeediakanalitel on 7,6 miljonit jälgijat, nende seas noortele suunatud uudistekanal TikTokis. Väikelastele selgitatakse sõja- ja leinateemat väga delikaatselt multifilmide abil. Tugev uuriva ajakirjanduse meeskond tegeleb peamiselt Venemaa sõjakuritegude uurimisega (salvestis: https://youtube.com/live/-ZlFyaX4S8U).
Esimeses paneelarutelus osalesid Aleksandra Przegalińska-Skierkowska Kozminski ülikoolist, Radboud Winkels Amsterdami ülikoolist, Mhairi Aitken Alan Turingi instituudist ja Ewa Karczmarczuk EFECTEst Soomest. Koos moderaator Marta Peranoga arutati tehisintellekti ja selle võimalike sotsiaalsete mõjude üle. Tõdeti, et 2022. aasta november oli oluline verstapost, kui generatiivne tehisintellekt muutus väga kättesaadavaks. Interneti pakutavad hüved jagunevad maailmas ebavõrdselt ning tehisintellekti arendades peame silmas pidama, et see mõjutaks ühiskonda positiivselt. Samas annab laialdane juurdepääs tehisintellektile meile tõuke ja võimaluse oma hariduslikud eesmärgid ümber mõelda (salvestis: https://youtube.com/live/-ZlFyaX4S8U).
Reedehommikuses paneelis juhtis Maciej Maryl (Poola Teaduste Akadeemia Kirjandusuuringute Instituut) arutelu digihumanitaariast koostöös erinevate erialade ja huvigruppidega. Agiatis Benardou (Athena RC /DARIAH-EU), Jamie Davies (Suurbritannia kunsti- ja humanitaarteaduste teadusnõukogu) ning Eveline Wandl-Vogt (Austria digitaalse humanitaarteaduste ja kultuuripärandi keskus) tõid näiteid senistest edukatest projektidest. Nii on meteoroloogiaandmete põhjal uuritud, miks ei õnnestunud Dublinis sajandi eest ennetada tüüfusepuhangut või digitehnoloogiate abil uuritud vihakõnet veebis tegutsevates jalgpalligruppides (salvestis: https://youtube.com/live/-ZlFyaX4S8U).
Viimases sessioonis jagas oma kogemusi HERA programmist rahastuse pälvinud projekti „Ühistransport kui avalik ruum Euroopa linnades: narratiivid, kogemused ja konfliktid” juht Tauri Tuvikene. Projektis vaadeldi ühistransporti – intensiivset ja vastuolulist avalike ruumide kogumit – väga interdistsiplinaarselt ja kaasates teadlaste kõrval ka kunstnikke. Kuigi ametlikult lõppes projekt eelmisel aastal, pole projektist alguse saanud tegevuste lõppu veel näha. Näiteks rändab ringi projekti käigus valminud näitus „Jänesed ja rööpad – Rabbits and Rails”, mida on eksponeeritud Brüsseli galeriis Halles Saint-Géry, Eesti Maanteemuuseumis ja Padova ülikoolis. Praegu saab näitust näha Müncheni Saksa muuseumis ning sellest on olemas ka veebiversioon. Erinevate uurimisgruppide töö tulemused sidus kuraatori ja disainerina näituseks kokku Tallinna Ülikooli ja Åbo Akademi nooremteadur ja kunstnik Aleksandra Ianchenko. Teise eduka näitena erinevate valdkondade kaasamisest tõi Tuvikene välja stipendiumiprogrammi, kus osales 25 stipendiaati 16 erinevast riigist. Nende seas oli nii erinevate teadusdistsipliinide esindajaid kui kunstnikke.
CHANSE’i koordinaator Malwina Gębalska andis osalejatele praktilise lühiülevaate aruandluse korraldusest projektide käigus, samuti küsiti osalejatelt ettepanekuid edasiste konverentside täiustamiseks. Muu hulgas tehti ettepanekuid, kuidas tõsta paremini esile ka mitteakadeemilisi partnereid ja muuta akadeemilised üritused neile huvitavamaks. Ka rahastusprogrammis endas võiks edaspidi arvestada, et koostööpartnerid osalevad tihti teadustöös, kuid neile ei saa tasu maksta.
Pidulikumad lõpusõnad ütlesid CHANSE’i programmikomitee liikmed prof Jurgita Staniškytė Leedust, Vytautas Suure Ülikoolist, ning üritust ka modereerinud professor Daniele Monticelli Tallinna Ülikoolist, kes on ühtlasi CHANSE’ programmikommitee liige. „Projektide teemad ja koostööpotentsiaal avaldasid mulle tõeliselt muljet, samuti projektide mitmekesisus. On suurepärane, et programmi keskmes on teadmussiire – see on tõeliselt kasulik nii teadlastele, partneritele kui ka publikule. Vähemalt minu jaoks olid need päevad väga põnevad ja huvitavad,” kiitis Staniškytė. Moderaatori rollist korraks välja astudes tõi Monticelli välja ajapuuduse aspekti, mis jäi talle kõrva teadlaste ja sidusrühmade vahelisele suhtlusele pühendatud sessioonis. „Me kõik teame, et ainus jätkusuutlik viis teaduse rahastamiseks on tegelikult baasfinantseerimine. Kahjuks peame siiski kulutama palju aega ja energiat taotluste kirjutamisele – ning kui saame raha ja tahame teha teadust, nõutakse meilt ka palju muid tegevusi, näiteks sidusrühmadega suhtlemist ja aruannete kirjutamist. Sellelt konverentsilt võtan ma endale edasistele CHANSE’i kohtumistele kaasa põhimõtte, et me ei peaks projektide lisategevusi hindama ülalt-alla määratud checklist‘i põhjal, vaid alt-üles viisil, kus teadlased ise mõtlevad, milliseid tegevusi nad soovivad lisaks uurimistööle ja selle tulemuste publitseerimisele arendada, ja CHANSE pakuks siis neile näiteks teadmusvahetuse ekspertide näol vajalikku tuge nende tegevuste mõtestamisel ja elluviimisel.”
***
CHANSE on kuulutanud välja koostöös HERA (The Humanities in the European Research Area) ja NORFACE (The New Opportunities for Research Funding Agency Cooperation in Europe) võrgustikega kaks rahvusvahelist uurimisprojektide konkurssi järgmistel teemadel:
- Crisis – Perspectives from the Humanities – organised jointly by CHANSE and HERA
- Enhancing well-being for the future – organised jointly by CHANSE and NORFACE
Taotlusvooru ajakava:
Ametlik taotlusvooru väljakuulutamine ja taotluste esitamise süsteemi käivitamine: 26. mai 2023
Eeltaotluste esitamise tähtaeg: 21. september 2023, kl 15.00 (Eesti aja järgi)
Täistaotluste esitamise tähtaeg: 26. märts 2024, kl 15.00 (Eesti aja järgi)
Taotlusvooru tulemused: oktoober/november 2024
Edukate projektide algus: detsember 2024/märts 2025
Veebinarid:
- Crisis – Perspectives from the Humanities (ingliskeelne) – 14. juuni 2023, kl 11.00–13.00. Täpsem info ja registreerumine siin.
- Enhancing well-being for the future (ingliskeelne) – 16. juuni 2023, kl 11.00–13.00. Täpsem info ja registreerumine siin.
- ETAGi korraldatav taotlusvoorude kombineeritud eestikeelne infoseminar – 19. juuni 2023, kl 11.00–12.45. Registreerumine.
CHANSE programmi konsultant Eesti Teadusagentuuris:
Carmen Kivistik
carmen.kivistik@etag.ee