Eesti Teadusagentuur avalikustas täna toimunud pressikonverentsil institutsionaalse uurimistoetuse rahastamise ettepanekud. Rahastamisettepaneku kinnitab haridus- ja teadusminister.
Ettepanek on rahastada selle aasta institutsionaalse uurimistoetuse vooru tulemusel kokku 75 uut uurimisteemat üheksas teadusasutuses kogusummas 13 277 900.
Aktsiaseltsis Cybernetica rahastatakse ühte uut uurimisteemat, mahus 168 900 eurot, Eesti Biokeskuses ühte uurimisteemat (mahus 231 100 eurot), Eesti Kirjandusmuuseumis kolme uut teemat (468 100 eurot), Eesti Maaülikoolis kolme uut uurimisteemat (kogumahus 812 000 eurot), Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis seitset uut uurimisteemat (mahus 1265 500 eurot), Tallinna Tehnikaülikoolis 16 uut uurimisteemat (mahus 3 032 000 eurot), Tallinna Ülikoolis nelja uut uurimisteemat (413 900 eurot), Tartu Observatoorium ühte uurimisteemat (suuruses 288 000 eurot) Tartu Ülikoolis 38 uut teemat (kogumahus 6 450 200 eurot) ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses ühte uut uurimisteemat (suuruses 148 200 eurot).
Esmakordselt anti koos institutsionaalse uurimistoetusega välja ka toetus kaheksale tuumiktaristu objektile. Tuumiktaristu on teadusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu, mis on moodustatud avalikes huvides ja mida on võimalik kasutada teistel isikutel. Toetatavateks taristuteks on Eesti Genoomikakeskus, Eesti e-varamu ja kogude säilitamine, Eesti keeleressursside keskus, Eesti Keskkonnaobservatoorium, Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur, Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik, Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused, Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus. Tuumiktaristu toetuseks oli riigieelarves planeeritud 523 717 eurot.
Pressikonverentsil selgitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ka taotlusvooru käigus tekkinud peamisi küsimusi. „Üks palju kõneainet pakkunud teema on see, kui palju teadlaste töökohti institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused rahastavad. Minu poolt Sirbis välja toodud 650 teadlase täistööaja arvestuslikku kohta näitab seda, kui palju teadlasi saaks 12% riikliku teadusrahastusega (nii suure osa moodustavad Eesti Teadusagentuuri poolt menetletavad meetmed) toetada . Tuleb rõhutada, et ka nende meetmete puhul on see arv arvestuslik – asutused võivad uurimistoetuste raha vastavalt oma otsusele jagada ka palju enamate teadlaste vahel ,“ selgitas Koppel.
Institutsionaalse uurimistoetuse tuumiktaristutoetuse rahastamise ettepanekud