Keskkonnatervise uuringute keskus (KTUK)
Projekti kogumaksumus: 311 810 €, sellest toetus 296 219 €
Projekti kestus: 01.11.2013-30.11.2015 (25 kuud)
Juhtpartner: Terviseamet
Vastutav täitja: Terviseameti keskkonnatervise uuringute keskuse juhataja Hedi Harzia
Projekti tegevusi viisid Terviseametis ellu keskkonnatervise uuringute keskuse kolm täiskohaga töötajat, raamatupidaja ja 25 spetsialisti. Peale selle kaasati uuringute ja analüüside tegemiseks Tartu Ülikoolist kaks teadustöötajat, kolm doktoranti ja üks magistrant ning teadustöötaja Umeå Ülikoolist. Koostööd tehti Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-ga. Keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnaraamatu väljaandmisse panustasid peale koostaja ja toimetaja Tartu Ülikoolist ka retsensendid Terviseametist, Eesti Teadusagentuurist, Sotsiaalministeeriumist, Keskkonnaministeeriumist ja Maaeluministeeriumist.
Eesmärk
Luua keskkonnatervise uuringute keskus, mille ülesandeks on koguda ning töödelda andmeid keskkonnategurite ja epidemioloogilise olukorra kohta; teha ja/või korraldada riskihindamist ja tervisemõjude analüüse ning koostada tõenduspõhiseid ettepanekuid eri valdkondade poliitika sidusgruppide strateegiliste eesmärkide kindlaksmääramiseks keskkonnatervise valdkonnas; teha keskkonnatervise valdkonna teadusuuringuid vastavalt esmatähtsatele probleemidele ja vajakajäämistele ning seeläbi aidata kaasa teaduse arendamisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele keskkonnatervise vallas.
Mida tehti?
Keskkonnatervise uuringute keskus (KTUK) loodi projektipõhiselt eraldi üksusena Terviseameti juurde, kuna Terviseametis oli olemas vastav erialane kompetentsus ja ressursid, sh keskkonna-tervise osakond koos riskihindamise bürooga, kemikaaliohutuse osakond, laborid jms. Projekti lõppedes pidi KTUKist saama Terviseameti struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarvest. Keskusesse võeti tööle kolm töötajat: keskuse juhataja, peaspetsialist ja andmebaasi spetsialist. KTUKi tegevuspõhimõtete paikapanekuks ja uuringute tööplaani kinnitamiseks kaasati eksperdid Sotsiaalministeeriumist, Tervise Arengu Instituudist, Keskkonnaministeeriumist, Keskkonnaametist, Maaeluministeeriumist, Tartu Ülikooli tervishoiu instituudist ja Eesti Teadusagentuurist. Ekspertrühm valis pingerea alusel välja kuus aktuaalset keskkonnatervise valdkonna uuringuteemat, millega projekti raames tegeleti. Sisend vajalike uuringuteemade kohta saadi enne erinevatelt keskkonnatervishoiuga seotud teadusasutustelt ja organisatsioonidelt.
Keskkonnatervist puudutava informatsiooni ühtse andmekogu loomiseks selgitati esmalt välja andmekogu jaoks vajalikud olemasolevad keskkonnaseire ja -tervise statistilised andmed. Töötati välja indikaatorid, mille andmed lisati andmebaasi, et saaks välja tuua kõige tähtsamad keskkonna- ja terviseriskid. Andmebaas loodi Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organisation – WHO) ENHISi andmebaasi (Environmental Health Information System) eeskujul. Uuringuteemade kindlakstegemise, WHO ja Soome National Institute for Health and Welfare’i (THL) külastamise käigus selgitati välja eksperdid, kellega uuringu käigus koostööd teha, parendades nii töö kvaliteeti, kiirust ja täpsust. KTUKi spetsialistid olid peamiselt interaktiivse koostöö vormi kaudu kontaktis eri teadusasutuste, teadlaste, riigiametnike ja ekspertidega ning aktiivse suhtluse teel kaardistati ja loodi keskkonnatervise ekspertide võrgustik.
Projekti elluviimise käigus töötati välja help-line’i funktsioon, millega osutati erialast ametiabi riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, teistele järelevalveasutustele ning era- ja juriidilistele isikutele keskkonnatervise valdkonda puudutavates küsimustes. Keskuse tegevuseks vajaliku kvalifikatsiooni saamiseks koolitati keskuse töötajaid nii riigisiseselt kui ka Karolinska Instituudis ja Utrechti Ülikoolis. Koolituste raames saadi praktilist oskusteavet rakenduslikuks ja fundamentaalseks uurimistööks keskkonnariskide hindamisel, andmete kogumise meetodite ja ülevaadete koostamise alal. Projekti raames korraldasid KTUKi töötajad ühe koolituse ka Terviseameti töötajatele, kus nad jagasid oma koolitustelt saadud teadmisi. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks koostati keskkonnatervise valdkonda käsitlevaid aktuaalseid ja huvipakkuvaid teavikuid.
Koostöös Tartu Ülikooli emeriitprofessor Astrid Saavaga anti välja keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnastik, mille retsenseerimisel osalesid eksperdid Terviseametist, Eesti Teadusagentuurist, Sotsiaalministeeriumist, Keskkonnaministeeriumist ja Maaeluministeeriumist. Nimetatud seletussõnaraamat, milles on ära toodud üle pooleteise tuhande termini ehk oskussõna, on esimene katse esitada keskkonnatervishoiu kui suhteliselt uue ja kiiresti areneva interdistsiplinaarse teadus- ja tegevusvaldkonna terminoloogiat eraldi väljaandena. Raamat on suunatud kõigile neile, kes oma õpingutes, töös ja tegevuses puutuvad kokku keskkonna ja/või tervise küsimustega. Sõnaraamat aitab mõista terminite tähendust ja neid kasutada keskkonnatervishoiu kontekstis. Terminite selgitused on lihtsasti arusaadavad ka tavakasutajale ega nõua mingeid täpsemaid erialateadmisi.
Tulemus
Projekti jooksul korraldati kuus uuringut.
1. Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides
Uuringu viis läbi Terviseamet. Peamiseks eesmärgiks oli hinnata Virumaal erakasutuses olevate salv- ja puurkaevude joogivee kvaliteeti ja teha kindlaks seda enim mõjutavad tegurid (nt kaevu vanus ja seisukord, torustik, inimtegevuse mõju, piirkonna eripära, reostusallikad). Uuritavad kaevud jagunesid geokodeeringu alusel kolme kategooriasse: nitraaditundliku ala kaevud, põlevkivi-tööstuse mõju piirkonna kaevud, kontrollalade kaevud. Veeproovid võeti vabatahtlikkuse alusel 229 erakaevu omaniku kaevust. Analüüsiti vee mikrobioloogilisi ja keemilisi näitajaid, mis iseloomustavad nii joogivee kvaliteeti kui ka asukohast tulenevat põhjavee seisukorda. Kõikidele uuringus osalenud kaevuomanikele anti tulemuste ja vajalike abinõude rakendamise kohta individuaalne tagasiside koos terviseohutuse hinnanguga. Kõikide kaevude joogivee kvaliteedi hinnanguks loodi aruande koostamise käigus (terviseriski) hindamiskriteeriumid, mille rakendamisel selgus, et vaid 18 kaevu vett võis hinnata hea kvaliteediga joogiveeks. Keskmise kvaliteediga joogivett said 38 kaevust vee tarbijad. Ligi 75% uuritud kaevude vesi oli halva kvaliteediga ja võetud analüüside tulemuste põhjal ei tohiks nende vett enne sobilikku lisatöötlust joogiks tarbida. Uuringu tulemuste põhjal anti soovitusi ka Virumaa kohalikele omavalitsustele ja poliitikakujundajatele. Uuringust selgus, et peamine probleem joogivee halva kvaliteediga erakaevude puhul on normist kõrvalekalded mikrobioloogilistes näitajates, mis suures osas on seotud inimtegevusega kaevu ümber (nt sõnnikuhoidlate ja välikäimlate vahetu lähedus). Teadlikkus erakaevu korrashoiust ja terviseriskidest on madal. Uuring on kättesaadav internetiaadressil
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/ktuk/Virumaa_kaevude_joogivee_kvaliteedi_uuring.pdf.
2. Soojustatud ja soojustamata koolimajade siseõhu kvaliteedi uuring Tallinnas.
Uuringu tegid koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ja KTUK. See on esimene Eestis tehtud uuring, mis kirjeldab erineva liiklustihedusega piirkonnas paiknevate soojustatud ja soojustamata koolimajade klassiruumide süsinikdioksiidi (CO2), süsinik(mono)oksiidi (CO), peente ja eriti peente osakeste (PM10 ja PM2.5) sisaldust, temperatuuri ning suhtelise niiskuse taset. Uuring korraldati kaheksas Tallinna üldhariduskoolis. Tulemustest selgus, et soojustatud ja soojustamata koolides mõõdetud CO2 keskmiste kontsentratsioonid erinesid ning enamikus koolides (olenemata soojustuse olemasolust) oli koolitundide keskmine CO2 kontsentratsioon üle lubatud piiri. CO2 lubatust kõrgem tase mõjutab oluliselt keskendumisvõimet. Soojustatud ja soojustamata koolide siseõhus PM10 kontsentratsioonides olulisi erinevusi ei olnud. Kuna Eestis puuduvad siseõhu kohta PM10 ja PM2.5 piirnormid, võeti aluseks Soome normid, mille puhul piirväärtused on samad, mis Eestis on kehtestatud välisõhule. Üheski koolis ei ületanud peente osakeste kontsentratsioon ööpäevast keskmist välisõhu piirnormi, kuid normi ületamisi esines koolitundide keskmistes PM10 kontsentratsioonides (periood, mil lapsed reaalselt klassiruumis viibisid). Uuring on kättesaadav internetiaadressil:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/ktuk/Soojustatud_ja_soojustamata_koolimajade_siseohu_kvaliteedi_uuring_Tallinnas.pdf.
3. Müra ja õhusaaste ekspositsioonitasemed asulaväliste maanteede sanitaarkaitse vööndis ja testaladel
Uuringu tegi Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Eesmärgiks oli valida erineva liikluskoormusega testalad, kus modelleerida müra ja õhusaastet. Samuti oli sihiks anda hinnang sanitaarkaitsevööndite kaotamisega seotud seadusemuudatuse võimalikust mõjust elanikele ning hinnata antud vööndi parameetrites (50, 150 ja 300 m suurtest teedest) elanike võimalikke ekspositsioonitasemeid mürale ja saasteainetele. Uuring tehti kolmes Eesti asulas: Luigel, Paldiskis ja Tabasalus. Uuringus mõõdeti veebruarist aprillini 2015. aastal välisõhu kvaliteeti liikuva õhulaboriga, millega välisõhust määrati mitmesuguste saastekomponentide (lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, süsinikoksiid, eriti peened tahked osakesed) kontsentratsioone ja meteoroloogilisi parameetreid (välisõhu temperatuur, suhteline õhuniiskus, tuule suund ja kiirus). Mürataseme mõõtmised tehti igas mõõtepunktis nii päevasel, õhtusel kui ka öisel ajal ning registreeriti 30-minutise intervalliga maksimaalne ja ekvivalentne helirõhutase.
Mõõteperioodil ei mõõdetud üheski punktis ühtegi õhusaaste piirväärtust ületavat kontsentratsiooni. Ka modelleerimistulemuste põhjal jäid liiklusest pärinevate saastekomponentide tasemed kehtivatest piirväärtustest oluliselt madalamaks kõikides mõõtepunktides. Müra mõõtmistest selgus aga, et kõikides mõõtepunktides ületatakse kehtestatud piirnorme nii päevasel kui ka öisel ajal. Nii sellest kui ka varasematest uuringutest tulenevalt anti asjassepuutuvatele ametkondadele soovitus vältida elamute ehitamist sõiduteede lähedusse (s.o vähem kui 150 m sõiduteest) seoses südamehaiguste riskiga, et minimeerida elanike eksponeeritust mürale ning õhusaastele. Uuring on kättesaadav internetiaadressil:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/ktuk/Maanteede_uuring.pdf.
4. Keskkonnast tulenevate tervisemõjude tunnetus ja valmisolek nende ärahoidmiseks
Uuringu töögruppi kuulusid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Rootsi Umeå Ülikooli töötajad. Küsitlused korraldas Saar Poll OÜ. Rahvusvahelise teaduskirjanduse, tervise- ja keskkonnakäitumist ning riskitunnetust puudutavate Eestis seni tehtud uuringute tulemuste ja Euroopa Sotsiaaluuringu andmete põhjal koostati ülevaade teguritest, mis mõjutavad inimeste arusaama keskkonna terviklikkusest, keskkonnariskide tunnetust ja suhtumist tegutsemisse keskkonna tervislikumaks muutmise nimel. Saadud ülevaate põhjal töötati välja ankeetküsitlus, mida kasutati uuringu järgmises faasis, mil uuriti keskkonnatervise riskide tunnetust ning suhtumist käitumise muutustesse Eesti inimeste seas. Veebruaris ja märtsis 2015 üle Eesti tehtud küsitlusuuringus osales 1000 inimest vanuses 17–74 aastat. Viit riskeerivat keskkonna- ja tervisekäitumist mõjutavate tegurite ülevaatele:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/ktuk/Keskkonnatervis_arusaamine.pdf.
Viit uuringu aruandele:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/ktuk/KesTeRisk_aruanne.pdf.
5. Siseõhu saasteainete piirnormid Euroopa maades
Uuringu tegi Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi doktorant Mihkel Pindus. Uuringus anti ülevaade peamistest siseõhus levivatest saasteainetest, piirnormidest ja saasteainetega kokkupuute mõjust tervisele; samuti siseõhu kvaliteedi regulatsioonist Eestis ja Euroopa Liidus. Ära toodi ka Euroopa eri riikide siseõhu saasteainete piirnormid ja soovitused Eestile. Uuring on kättesaadav internetiaadressil:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/ktuk/Siseohu_saasteainete_piirnormid_erinevates_Euroopa_maades.pdf.
6. Eesti elanikkonna mikrotoitainete saadavuse biomonitooringu eeluuring
Uuringu tegi Tartu Ülikooli magistrant Tiina Puusepp. Eeluuringus kirjeldati Eestis viimase viie aasta jooksul tehtud 21 biomonitooringut, mis on tehtud hindamaks elanikkonna varustatust teatud mikrotoitainetega (Se, Ca, I, Na, D-vitamiin) ning lisauuringute ja riikliku sekkumise vajadust. Tehti ettepanekuid lisauuringute vajaduse kohta. Ülevaateuuringu tulemused on aluseks Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatavale toitumise rohelisele raamatule ja edasistele uuringutele Maaeluministeeriumis. Uuring on kättesaadav internetiaadressil:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/ktuk/Mikrotoitainete_saadavuse_edasise_uuringuvajaduse_analuus.pdf.
Loodi keskkonnatervise andmekogu, mis võimaldab otsida seoseid tervisehäirete, haiguste ja elukeskkonna tegurite vahel, kasutades eri institutsioonide poolt seire ja järelevalve käigus kogutud ning muid olemasolevate andmebaaside andmeid. Ühtlasi võimaldab see välja selgitada kõige tähtsamad keskkonna- ja terviseriskid. Keskkonnatervise andmekogus on kavas registreerida tõenduspõhiselt aastate kaupa kõige olulisemad keskkonnatervise indikaatorid. Praegu on Keskkonnatervise andmekogu ametkondlikuks kasutamiseks ega ole vabalt ligipääsetav. Keskkonnatervise kohta teabe kogumiseks, kogemuste vahetamiseks ja koostöö süvendamiseks loodi keskkonnatervise ekspertide võrgustik, mis võimaldab teha koostööd ekspertide ja teadusasutustega nii Eestis kui ka välismaal. Peamised keskkonnatervise valdkonda esindavad ja KTUKi töösse oma panuse andnud eksperdid, ühendused ja asutused on toodud Terviseameti kodulehel
http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/keskkonnatervise-uuringute-keskus/vorgustikud.html
Projekti raames koostati keskkonnatervise valdkonnas aktuaalseid probleeme ja huvitavaid teemasid käsitlevaid teavikuid, mida kajastatakse ka Terviseameti veebilehel. Terviseameti kodulehel on avaldatud WHO Parma deklaratsiooni käsitlev ja keskkonnatervise mõistet seletav infomaterjal ning järgmised projekti raames koostatud voldikud: «Terve keskkond = Terve inimene», «Joogivesi», «Siseõhk», «Kuum ilm», «Basseinivesi», «Kloor basseinivees», «Erakaevuvesi».
Anti välja Eesti esimene keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnastik.
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Keskkonnatervise uuringute keskus lõpetas projekti lõppedes oma tegevuse, kuna vaatamata Sotsiaalministeeriumi esialgsele kavale keskuse rahastamine alates 2015. aasta teisest poolaastast üle võtta, ei jätkunud selleks riigieelarvelisi vahendeid. KTUKi kolmest töötajast kaks – keskuse juhataja ja andmebaasi spetsialist – jätkavad siiski töötamist Terviseameti koosseisus, riskihindamise büroos.
Keskkonnatervise valdkonna edasiseks arendamiseks Eestis oleks vaja eri huvigruppe kaasates välja töötada keskkonnatervishoiu terviklik strateegia, milles muu hulgas arvestatakse nii keskkonnatervise valdkonna teadus ja arendustegevuse kui ka selleks vajalike eelarveeraldis jätkusuutlikkust.