Personaalmeditsiini pilootprojekti teostatavusanalüüs ning lähteülesande koostamine (TeostaPM)
Projekti kogumaksumus: 565 553 €, sellest toetus 537 275 €
Projekti kestus: 01.02.2015-31.10.2015 (9 kuud)
Juhtpartner: Sotsiaalministeerium
Vastutav täitja: Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske
Projekti juhtorganiks oli tervise- ja tööministri käskkirjaga moodustatud üheksaliikmeline juhtrühm, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi, E-tervise SA, Tartu Biotehnoloogia Pargi, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, Tallinna Tehnikaülikooli E-Meditsiini Labori, Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi, Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esindajad. Projekti tööd korraldasid projektijuht ja assistent.
Hangete kaudu osales projekti elluviimises märkimisväärne hulk (hinnanguliselt ligi sada) arstiteaduse, tervishoiu ja tehnoloogia eksperte Eesti ülikoolidest, tehnoloogia arenduskeskustest, innovatsiooni tugistruktuuridest jm.
Eesmärk
Teha tervishoius personaalmeditsiini rakendamise pilootprojekti (2015–2018) eeluuring.
Mida tehti?
Projekti tegevused jagati kolme rühma:
• arendusuuringud,
• koordineerimine ja kommunikatsioon,
• kontaktreiside tegemine.
Kavandatud tegevusi ellu viies kasutati valdavalt riigihankeid, kuna niimoodi sai projekti kaasata Eestis olemasolevat parimat ekspertiisi personaalmeditsiini arendamise jaoks olulistes valdkondades. Arvestades, et Eestis on personaalmeditsiin alles tärkamas, seati hangetes tingimuseks välisekspertide kaasamine.
Pilootprojekti lähtetingimuste ning aastate 2016–2018 jaoks tegevuskava koostamiseks tehti neli arendusuuringut.
1. «Personaalmeditsiini põhimõtetest lähtuva kliinilise käsitluse ning oskusteabe arendusuuring», mille käigus Tartu Ülikooli arstiteaduskonna eestvedamisel analüüsiti personaalmeditsiinilise nõustamise kliinilise käsitluse põhimõtete rakendamist – teenuseprotsesse ja huvipoolte hetkeolukorda. Seejuures vaadeldi kolme kliinilist rakendusvaldkonda (südame-veresoonkonna haigused, diabeet, pahaloomulised kasvajad) ja pakuti välja viis võimalikku teenuse prototüüpi. Samuti analüüsiti, missugune on personaalmeditsiinilise nõustamisteenuse teoreetiline efektiivsus ja milline oleks tervisemõju selle Eestis rakendamise korral. Koostati ka personaalmeditsiinilise nõustamise kliinilise käsitluse koolitusprogramm ning strateegia kliinilise võimekuse tõstmise tarvis.
2. «Üleriigilise personaalmeditsiini infoarhitektuuri ja andmehalduse lahenduste arendusuuring». Uuringu tegid Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ, Tartu Ülikool ja Quretec OÜ. Uuringu raportis kirjeldati olulisemaid komponente ja probleeme personaalmeditsiini infoarhitektuuri ja andmehalduse kontekstis: eri andmekogudest andmete ühendamine nii teadus- ja rakendusuuringute kui ka otsusetoe tarbeks, informeeritud nõusolekute haldamine, turvalisus ja privaatsus. Personaalmeditsiini tervikprotsess jagati olemuslikult viieks alamtegevuseks: kliiniline tegevus ja vahetu suhtlus patsiendiga, isikustatud suurandmete haldus, otsusetoe rakendused, andmete pseudonümiseerimine ja teadus- ning arendustegevus. Toodi välja funktsionaalsed nõuded nende tegevuste jaoks koos võimalike lahendusalternatiividega. Samuti kirjeldati nelja konkreetset kasutuslugu, mis neid alamprotsesse katavad. Välja pakuti neljasammuline strateegia vajaliku infoarhitektuuri loomiseks, kus süsteemi üldist võimekust laiendatakse iga sammuga. Mis tahes etapis saab läbida kogu personaalmeditsiini protsessi tsükli. Personaalmeditsiini printsiipide rakendamist soovitatakse alustada Eesti Geenivaramu doonorite peal ja seejärel laiendada lähenemist samm-sammult kogu Eesti elanikkonnale.
3. «Personaalmeditsiini rakendamiseks digitaalsete otsustustoe lahenduste eelanalüüs», mille tegi Tallinna Tehnikaülikool. Töögrupp töötas hüpoteetilise isiku jaoks välja kogu elukaare vaates kaks stsenaariumi: 1) südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeedi, 2) rinnavähi jaoks. Eesmärgiks oli leida need kohad, kus digitaalse otsustustoe rakendamine on võimalik ja põhjendatud. Stsenaariumid koostati nii, et need sisaldaksid realistlikke terviseandmeid ja haiguste ajalugu ning haaratud oleksid inimese erinevad tervise ja tervishoiuga seotud tegevused kogu eluea jooksul. Nende tegevuste hulka kuuluvad tervisedendus ning haiguste ennetus, diagnostika, ravi ja jälgimine. Kliinilised eksperdid tõid välja kõik andmed, mida nad oma igapäevatöös erinevate haigusseisundite ja -staadiumite puhul otsuste tegemiseks vajavad, sõltumata konkreetsest situatsioonist või asutusest. Mõlemad stsenaariumid analüüsiti läbi eesmärgiga leida sobivad kohad digitaalse otsustustoe rakendamiseks. Selleks et leida teiste riikide näiteid digitaalse otsustustoe rakendamise kohta personaalmeditsiinis, mille juures on arvesse võetud ka genoomi andmeid, ja et kasutada olemasolevaid kogemusi personaalmeditsiini põhimõtetest lähtuvate digitaalsete otsustustugede väljatöötamiseks Eestis, uuriti USA ja Soome kliinilisi ravijuhiseid ning digitaalse otsustustoe tarkvaralahendusi.
Ülaltoodud analüüsi ja materjalide põhjal kirjeldati detailselt neid andmeid, mida on igas konkreetses stsenaariumi kohas vaja digitaalse otsustustoe jaoks. Selgitati välja Eesti kliinilised andmebaasid või -hoidlad, kus kirjeldatud andmeid saab digitaalselt pärida, ja toodi välja nendes andmekogudes kasutatavad andmestandardid ja -koosseisud. Mõlema stsenaariumi jaoks tehti nii tavakodaniku kui ka tervishoiutöötaja prototüübi näidis vastavalt kas terviseportaali või elektroonse haigusloo vaates, mis sisaldab ka otsustustoe soovitusi.
4. «Personaalmeditsiini pilootprojekti juhtimisorganisatsiooni ja hindamismetoodika väljatöötamine». Uuringu tegid ühiselt AS Tartu Biotehnoloogia Park ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS SA. Uuringu tulemusena selgus, et personaalmeditsiini laiemaks rakendamiseks on vajalik hästi koordineeritud ja juhitud pilootprojekt, mis hõlmaks vähemalt järgmisi komponente: (1) personaalmeditsiini rakendamise optimaalne õigusraam, sh ligipääs andmetele ja andmekaitse, kliinilise tegevuse ja teadusuuringutega kaasnevad poolte õigused ja kohustused; (2) haigusriskide määramise ja haiguste diagnostika, nõustamise ning ennetava ravi valdkonna väärtusahel (ja süsteem); (3) personaalmeditsiini teenuste rahastamine; (4) osalevate spetsialistide koolitus ja kompetentsid; (5) laiaulatuslik meediakajastus ja inimeste harimine enne projekti käivitamist ja selle ajal; (6) süstemaatiline eetikaküsimuste käsitlemine; (7) läbipaistvus lisaressursside vajaduse põhjendamisel ja rahastajate kaasamisel ning selle kasu selgitamine, mida personaalmeditsiini rakendamine võimaldab võrreldes praeguse lähenemisega. Personaalmeditsiiniga seonduvaid majanduse arendamise võimalusi kaaludes nimetati kolm põhilist valdkonda, kus Eesti võiks üleilmses väärtusahelas edu saavutada: (1) ravimiarendus ja kliinilised uuringud; (2) diagnostikasektor koos riist- ja tarkvaaraarendusega; (3) digitaalsed otsusetoe rakendused (IKT-lahendused, suuremahulised andmeanalüüsid, kasutajaliidesed, turvaline andmevahetus jne).
Tuginedes välismaisele ja Eesti kogemusele personaalmeditsiini ning tervishoiu teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide hindamisel, valmis hindamismetoodika kujundamise ja sisendite kirjeldus. Sõnastati olulised küsimused sekkumisloogika loomiseks ja hindamise jaoks, samuti pilootprojekti alamprojektide sisendite-väljundite ühitamiseks pilootprojekti kui terviku ning laiemalt tervishoiu ja sotsiaalmajaduslike eesmärkidega.
Kommunikatsioonitegevuste ühe osana selgitati välja Eesti elanikkonna ja tervishoiutöötajate personaalmeditsiiniga seotud hoiakud, teadmised, kogemused ja ootused. Selleks tegi hanked võitnud AS Emor järgmised küsitlusuuringud.
1. «Elanike teadmised, hoiakud, kartused ja ootused personaalmeditsiini osas».
2. «Tervishoiutöötajate ootused ja valmisolek tervise- ja pärilikkuseinfo kasutamiseks patsiendi personaalseks riskipõhiseks nõustamiseks». Peale selle algatati kommunikatsioonitegevuste käigus personaalmeditsiiniteemaline arutelu meditsiiniväljaannetes, korraldati personaalmeditsiini praktilist kasu avav konverents arstidele (11.06.2015) ja projekti tulemusi otsustajatele tutvustav «Eesti terviseinnovatsiooni foorum 2015: fookuses on personaalmeditsiin» (26.10.2015) (partneriks hanked võitnud OÜ Celsius Healthcare). Koostöös Eesti Geenivaramuga korraldati avalikkusele infopäev «Geenivaramust personaalmeditsiinini» (16.10.15), kus muu hulgas tutvustati ka Emori uuringu tulemusi.
Personaalmeditsiini arengutest tulenevate innovatsioonivõimaluste teadvustamiseks ja rakendusideede väljasõelumiseks korraldati Idea Garage (hanke võitnud Buildit Accelerator OÜ koostöös Garage48-ga). Rakendusideede konkursi fookuses olid innovaatilised tehnoloogilised rakendused ning äri- ja teenusemudelid. Konkursi lõpuüritus peeti Tartus 13.06.15. Selle ürituse lõpus esitatud 14 ideest valis rahvusvaheline žürii välja ja autasustas kolme paremat, mis pakkusid suurimat väärtust ja olid hea äripotentsiaaliga. Ideekonkursi korraldamisega saadud kogemused olid aluseks pilootprojekti tegevuskavas ettevõtlust edendavate tegevuste osale.
Pilootprojekti elluviimiseks vajaliku väliskogemuse saamiseks, aga ka teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas koostöö arendamiseks korraldati kontakt- ja õppereise eesrindlikesse personaalmeditsiini rakenduspiirkondadesse ning arenduskeskustesse Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Ühendkuningriigis. Kõik projekti materjalid on avaldatud Sotsiaalministeeriumi personaalmeditsiini-teemalisel alalehel sm.ee/et/eeluuring.
Tulemus
• Projekt andis kvaliteetse põhja personaalmeditsiini pilootprojekti 2015–2018 käivitamiseks.
• Projekt lõi valmisoleku teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni valdkonna koostööks nii Eestis kui ka maailma juhtivate personaalmeditsiini keskustega.
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Projekti tulemusena arendati tegevus, mis on üheks Vabariigi Valitsuse tervishoiupoliitika prioriteediks ja Eesti tervisesüsteemi T&A&I strateegia 2015–2020 võtmetegevuseks, ideest konkreetse tegevuskavani. Projekti mõjul tõusis sihtrühmade (klinitsistid, teadlased, poliitikakujundajad jt) teadlikkus ja kasvasid teadmised personaalmeditsiinist ning sellega koos valmisolek tegutseda. Arutelude ja uuringute kaudu said vastuse küsimused, mis asi on personaalmeditsiin, kuidas see klinitsistide tööd mõjutab, mida on personaalmeditsiini Eestis rakendamiseks tarvis teha (nt muutused kliinilises otsustusprotsessis, IKT- ja e-tervise arendused, arstide ja teiste tervishoiuspetsialistide koolitamine, rahvastiku teavitamine) jms. Paranes üksteisemõistmine eri valdkondade/kompetentside vahel: tervishoid, IKT, teadus, haridus, ettevõtlus, kommunikatsioon, mis on personaalmeditsiini eduka rakendamise üheks eelduseks. Kaasatud poolte hinnangul arenes personaalmeditsiini teema Eestis tänu projektile edasi rohkem kui kogu sellele eelnenud aja jooksul kokku.
Projekti tulemuste kasutamine.
• Personaalmeditsiini pilootprojekti 2015–2018 käivitamiseks.
• E-tervise edasiarendamiseks (nii personaalmeditsiiniga seotud terviseinfosüsteemi arendused kui ka andmeaida loomine T&A&I-ks).
• Geenivaramule kliinilises praktikas väljundi loomiseks.
• Teadusesse, sealhulgas taristusse tehtavate investeeringute fookustamiseks tervishoiu-, informaatika- ja biomeditsiiniteadustes ning geneetikas.
• Siirdemeditsiini arendamiseks.
• Nutika spetsialiseerumise tervisetehnoloogiate valdkonnas konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste arenduseks.
• Väliskapitali (nt globaalsed ravimi- ja tehnoloogiafirmad) Eestisse meelitamiseks.
Projekti tulemused on praktikas kohe rakendatavad, samas ei ole projekti kestlikkus eeluuringuprojekti lõpu seisuga 2015. aasta detsembris tagatud. Projekti elluviimiseks puuduvad 2016. aasta riigieelarves sihtotstarbelised vahendid ja tegevuse jätkumine sõltub otsustest, mille Vabariigi Valitsus personaalmeditsiini pilootprojekti, sealhulgas selle korralduse ja eraldatavate vahendite kohta teeb.