Täna avalikustatud Balti teaduskoostöö programmi taotlusvooru tulemustega määrati toetus seitsmele teadusprojektile kogusummas kuus miljonit eurot. Taotlusi esitati väga erinevates teadusvaldkondades ja konkurents oli erakordselt tihe.
Rahastuse saanud projektid kestavad kolm kuni neli aastat ja neis tegeletakse teemadega, mis sageli nõuavad mitme valdkonna teadlaste koostööd. Näiteks ühendatakse ühes toetuse saanud projektidest meditsiini ja informaatika (tehisintellekti) võimalused, et kohandada emakakaelavähi sõeluuring individuaalsetele vajadustele. Mitu toetuse saanud projekti tegelevad keskkonnamõjude ja kliimamuutuste temaatikaga. Näiteks töötatakse välja metoodika, kuidas mulla mikrobioomi abil hinnata erineva maakasutuse keskkonnamõjusid kliimamuutuste tingimustes. Teises projektis püütakse leida keskkonnasõbralikke lahendusi ja tehnoloogiaid, mis arvestavad Läänemere rannikuala eripärasid ning mis aitaks hinnata ranna seisukorda ning rannikuehituste riske. Samuti uuritakse uute, biotoormel (puidul) põhinevate materjalide rakendusvõimalusi seal, kus seni on kasutatud pigem fossiilset päritolu plaste (nt autotööstuses, pinnakatete ja pakendite koostises). Väga aktuaalne valdkond on hetkel taastuvenergia – üks projektidest on suunatud muuhulgas kodumajapidamistes kasutatavate väikese võimsusega akupõhiste energiasalvestite arendamisele. Omaette projekt keskendub pärimuslike paikadega seotud protsessidele Eesti, Läti, Leedu ja Norra maapiirkondades. Kõik kolm Balti riiki ja Norra osalevad ka uuringus, milles analüüsitakse akadeemiliste tekstide kirjutamise kultuurilisi erinevusi.
“Balti teaduskoostöö programm loob Norra, Eesti, Läti ja Leedu teadlastele tingimused paremaks koostööks ning aitab kaasa uute koostööpartnerite leidmisele. Usume, et kaudselt on programmi mõju laiemgi ning see suurendab ka Balti teadlaste mõjukust üleeuroopalises koostöös, sh osalust Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis Euroopa Horisont,” sõnas Norra Teadusnõukogu vanemnõunik Birgit Jacobsen. “Ootused Balti teaduskoostöö programmile on kõrged. Nüüd, mil esimene taotlusvoor on lõppenud ja rahastuse saanud projektid välja valitud, jääme suure põnevusega ootama nende elluviimist,” lisas Jacobsen.
„Balti teaduskoostöö programm on eriline selle poolest, et tingimuseks on koostöö Balti riikide ja Põhjamaade vahel. Nagu taotluste suur hulk ja teemade mitmekesisus näitas, on meie teadlastel palju häid ideid, mida oma naabritega koostöös arendada. Rahastuse saanud projektid on erinevatest teadusvaldkondadest, kuid tegelevad kõik väga eluliste ja päevakavaliste teemadega. Eesti Teadusagentuuril oli au ja rõõm olla esimene korraldaja ning loodame, et Balti riikide teaduskoostöö kogub ainult hoogu juurde. Paljud väga head taotlused jäid suure konkurentsi tõttu sel korral toetustest ilma, kuid julgustame teadlasi esitama oma ideid järgmistesse, Läti ja Leedu taotlusvoorudesse,” ütles teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
Balti teaduskoostöö programm on Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatav programm Balti riikide ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) teaduskoostöö soodustamiseks. Programmi kogumaht on koos Eesti, Läti ja Leedu riigipoolse kaasrahastusega 22 miljonit eurot. Kokku on kolm taotlusvooru, millest esimese korraldas Eesti ning teine ja kolmas on avanemas järgmise aasta jaanuaris ja veebruaris vastavalt Lätis ja Leedus.
Äsja lõppenud taotlusvoorus laekus kokku 130 taotlust. Neist 46% esitasid teadlased Tartu ülikoolist, 32% Tallinna Tehnikaülikoolist, 6% Eesti Maaülikoolist, 6% Tallinna Ülikoolist ning ülejäänud 10% teistest teadusasutustest.
Kokku taotleti programmist toetust üle 114 miljoni euro. Eesti vooru kogueelarve on 6 miljonit eurot.
Kõige enam taotlusi esitati loodusteaduste valdkonnas (26%), järgnesid arsti- ja terviseteadused (23%), sotsiaalteadused (19%) ning tehnika ja tehnoloogia (19%). Kõige rohkem taotlusi oli suunatud ressursside säästlikumale kasutamisele (58 taotlust), järgnesid keskkonnasõbralikud lahendused (56 taotlust) ning terviseteemalised taotlused (55).
Taotlusi hindasid väliseksperdid ja rahvusvaheline, tunnustatud teadlastest koosnev programmi juhtkomisjon ning lõpliku rahastamisotsuse langetas programmioperaator Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo:
Täpsem info rahastuse saanud projektide kohta: https://www.etag.ee/rahastamine/partnerlus-ja-koostootoetused/emp-finantsmehhanism-2014-2021-balti-teaduskoostoo-programm/
Katrin Piller
Eesti Teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna koordinaator
731 7382, katrin.piller@etag.ee