Teaduspoliitika konverents “Teadus kui Eesti arengumootor. Kas mõtleme veel või teeme ära?” toimus Riigikogu konverentsisaalis 23. septembril 2015.
Arutelu keskendus sellele, millisena nähakse Eesti teadussüsteemi arenguid lähiaastatel ja kas aasta tagasi saavutatud ühised arusaamad on jätkuvalt aktuaalsed. Möödumas oli aasta konverentsist „Eesti teadus meie riigi kestlikkuse hoidjana: väljakutsed ja võimalused?“, kus poliitikud, teadlased ning ettevõtjad jõudsid ühiselt seisukohale, et Vabariigi Valitsus peaks ellu viima Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 lubatud teaduse rahastamise kasvu ühe protsendini SKP-st. Samuti tegid aasta tagasi Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu, Rektorite nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia avaliku märgukirja „Eesti teadus vajab põhimõttelisi muudatusi“. Kolmveerand aastat oli möödunud sellest, kui haridus- ja teadusministri loodud töörühm esitas ettepanekud rahastamissüsteemi muutmiseks. Lisaks teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi uuringutele oli vahepeal avalikkuse ette jõudnud ka Teadus- ja Arendusnõukogu Gunnar Okki raport. Seega oli aasta jooksul tehtud palju analüütilist tööd. Mis saab edasi? Kas mõtleme veel või teeme ära?
Ettekannete slaidid
Igav lugu sellest, mida me kõik teame niigi – Kersti Kaljulaid, Euroopa Kontrollikoja liige ja Tartu Ülikooli nõukogu esimees
Gunnar Okki lõppraport. Punkt 12: Teadmiste-, teaduse- ja tehnoloogiasiire ühiskonda ja ettevõtlusesse – Mart Ustav, akadeemik ja ettevõtja