Märtsi lõpus toimus Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduses juba teine teaduse inspiratsiooniõhtu, et tuua kokku Euroopa Liidu institutsioonides ja Belgia ülikoolides töötavad eestlased ning Belgias õppivad tudengid. Seekordne inspiratsiooniõhtu, alapealkirjaga „Teadus – Vabadus – Demokraatia”, oli pühendatud Eesti Vabariigi 107. aastapäevale. Sellest lähtuvalt oli ka ürituse eesmärgiks arutleda eelkõige teaduse, vabaduse ja ühiskonna seoste üle.
Ürituse avas Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindaja Kristel Oitmaa, kelle sõnul valmistab suurt heameelt, et Brüsselis elavate ja töötavate eestlaste huvi kokkusaamiste vastu on nõnda suur olnud. „Seekordsele üritusele oli tulnud kohale teadusteemadel kaasa mõtlema osalejaid nii ülikoolidest, ettevõtetest kui ka väga erinevatest Euroopa Liidu institutsioonidest nagu Joint Research Centre, DG TRADE, DG RTD, REA ja CINEA. Korraldajana saame vaid rõõmustada, et nii paljud inimesed on meie ideega kaasa tulnud ning kindlasti soovime selliste üritustega jätkata, et Brüsselis ja ka laiemalt Belgias ning selle lähiriikides töötades või õppides säiliks teadusvaldkonnaga seotud eestlastel tihedam kontakt kodumaaga“, täpsustas Oitmaa.
Tervituskõnedega astusid ülesse Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma ning Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Teema avamiseks esines Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli kaasprofessor Erki Tammiksaar ettekandega „Teadus ei ole vaid teadmiste kogum, vaid ka vaba ja turvalise ühiskonna nurgakivi!“.
Õhtu oodatuim osa oli paneeldiskussioon „Milline on teaduse roll vabaduse saavutamisel ja hoidmisel?“ teadusdiplomaat Heidi Paju juhtimisel. Paneelis osalesid Anu Noorma, Toomas Asser, Erki Tammiksaar ja Veiko Lember (Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi innovatsiooniuuringute tenuuriprofessor; Leuveni Katoliikliku Ülikooli külalisprofessor).
Inspiratsiooniõhtul kõlanud ettekannetes ja nendele järgnenud aruteludes tõsteti esile teaduse olulist rolli kriiside lahendamisel ja innovatsiooni edendamisel ning samuti vajadust kaitsta akadeemilist vabadust. Üheskoos tõdeti, et usaldus teaduse vastu ei ole iseenesest mõistetav ning seda tuleb pidevalt hoida ja arendada. Samas tunti puudust selgest riiklikust visioonist, kus teadus, haridus ja kaitsevõime oleksid omavahel strateegiliselt seotud ning toetaksid käsikäes Eesti kestlikkust ja julgeolekut.
Anu Noorma tõi vestlusringis välja olulise nüansi – teaduse ja teadlaste usaldusväärsuse kujundamine on võtmetähtsusega küsimus, mida kiputakse unustama, kui asjad on hästi. Usaldust tuleb aga pidevalt hoida ja arendada ning seetõttu on eriti oluline, et usalduse kasvatamine oleks ka riiklikult teadlikult suunatud ja toetatud. Rääkides akadeemilise vabaduse kaitsmise ja säilitamise olulisusest rõhutas Noorma aga, et akadeemilise vabadusega peab alati kaasnema akadeemiline vastutus.
Oma sõnavõtus rõhutas Toomas Asser, et ülikoolide roll ühiskonnas ei ole nõrgenenud, kuid selle säilimiseks on tingimata vaja akadeemilist vabadust. Samuti osutas ta tõsiasjale, et ühiskond peab ise väärtustama ja toetama ülikoole, et need saaksid toimida tugeva ja kestliku alusena kogu ühiskonnale. Sealhulgas väljendas ta seisukohta, et ülikoolide roll on haritud inimese kujundamine ja tema ühiskonda suunamine, kuid nentis, et oleme jõudnud olukorda, kus professionaalsed oskused antakse ülikoolist hästi kaasa, kuid sageli jääb vajaka sügavama mõistmise ja laiemate väärtuste edasiandmisest. Ülikoolide ja ettevõtete tõhusama koostöö teemal tõi Asser aga välja, et ettevõtlussektor ootab teadlaselt eeskätt innovatsioonivõimekust ja oskust mõelda loovalt ning tulevikku suunatult. Ta lisas, et just kriiside ajal on eriti oluline eri valdkondade vaheline koostöö ja kompetentside jagamine, sealhulgas ja eriti sotsiaalteaduste kaasamine.
Erki Tammiksaar rõhutas hariduse rolli teaduse ja ühiskonna seostest rääkides – just haridus annab inimestele võimekuse, teadmised ja kriitilise mõtlemise oskuse, mis on ühiskonna kujundamisel hädavajalikud. Samas tõi ta teemasse uue tahu lisades, et teadlase roll ühiskonnas on palju muutunud ning kuhu see täpselt teel on, on veel vara kindlalt öelda.
Veiko Lember selgitas aga, et polükriisid loovad teadussüsteemidele huvitava olukorra, mis on ühtaegu väljakutse, samas võimalus kohanemiseks, sest kui ühiskond satub kriisi, peab teadussüsteem suutma pakkuda kiiresti asjakohaseid teadmisi. Sealjuures ei ole teadusel nn institutsionaalset legitiimsust, vaid seda tuleb pidevalt uuesti põhjendada ja kujundada. Lember lisas, et käimasolevad ühiskondlikud ja poliitilised kataklüsmid toovad kaasa vajaduse teaduse rolli ümbermõtestamiseks ning tõdes, et ajalugu näitab, et suured küsimused kipuvad korduma ja nüüd olemegi taas nende ees.
Suur tänu esinejatele Anu Noorma, Toomas Asser, Erki Tammiksaar, Veiko Lember ja Heidi Paju, korraldajatele Carmen Kivistik ja Kristel Oitmaa ning kõigile osalejatele, kes oma mõtetega panustasid!
Kohtume taas järgmistel aruteludel!