Nelja eriala kvaliteediindikaatorite väärtuste mõõtmiseks vajaminevate andmete kaardistamine ja nende täiendamiseks arendusvajaduste hindamine (KVAL_INDIK)
Projekti kogumaksumus: 35 598 €, sellest toetus 33 818 €
Projekti kestus: 01.02.2015-30.06.2015 (5 kuud)
Juhtpartner: Eesti Haigekassa
Vastutav täitja: Eesti Haigekassa tervishoiuosakonna kvaliteeditalituse juht Maris Schryer
Projektis osales kaheksa Eesti Haigekassa töötajat, neli valdkondlikku eksperti (onkoloogia, intensiivravi, sünnitusabi ja neuroloogia) ning üks konsultant.
Eesmärk
Selgitada välja nelja arstliku eriala – insuldiravi, onkoloogia, sünnitusabi, intensiivravi – puhul esitatud ja ravikvaliteedi indikaatorite nõukoja kinnitatud indikaatorite arvutatavad väärtused nelja haigla (Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla) infosüsteemi põhjal ning saada ülevaade lisavõimalustest nende kasutamiseks kliiniliste indikaatorite üleriigiliseks mõõtmiseks.
Mida tehti?
Erialaseltside esitatud indikaatorite ettepanekud sisaldasid indikaatori üksikasjalikku kirjeldust, nende kasutuselevõtu vajaduse põhjendust ja viiteid (kirjanduslikud) indikaatori rakendamiseks antud eriala ravikvaliteedi hindamisel. Lisaks sisaldasid need infot selle kohta, kas indikaator on kasutatav riikidevahelises võrdluses, ja ettepanekuid indikaatorite andmeallikate kohta. Nõukoja esialgse heakskiidu saanud indikaatorite väljaarendamiseks nimetas iga erialaselts omalt poolt eksperdi, kes oli indikaatorite tehniliste protokollide väljatöötamise töörühma liige oma eriala piires. Eksperdiga koos arutati läbi kõik detailid, mis on iga indikaatori kogumiseks olulised, moodustus indikaatori tehniline kirjeldus, mille alusel vastaval erialal koguda andmeid haiglate infosüsteemides. Pärast indikaatorite tehniliste kirjelduste koostamist peeti plaanilised kohtumised raviasutustes (Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla), kus arutati indikaatorid ühiselt läbi ning koguti informatsiooni võimalike andmeallikate kohta raviasutuses. Külastatavate haiglate valikul lähtuti erialadest ja indikaatoritest, mida eri raviasutustes kasutatakse. Indikaatorite väljatöötamise töörühma liikmetest osalesid kõikidel kohtumistel projekti koordinaator, IT-juht ning indikaatorite väljatöötamisega seotud vastava eriala ekspert. Haiglates peetud kohtumiste käigus kogutud info põhjal valmis kokkuvõte, milles märgiti ära need indikaatorid, mille kohta on juba praegu olemas kogutavad andmed. Lisaks toodi kokkuvõttes välja arendustööd, mida on vaja teha selliste andmete kogumiseks, mis on küll indikaatorite väärtuste arvutamiseks vajalikud, ent mida praegu veel ei koguta. Haiglates saadud info põhjal hakati looma tehnilist lahendust, mille kaudu koguda andmeid kõikidest raviasutustest vastavalt kokkulepitud tehnilistele protokollidele.
Tulemus
• Koostati ravikvaliteedi indikaatorite nõukoja kinnitatud 20 indikaatori tehnilised portokollid. Valmis kaheksa intensiivravi, neli kolorektaalvähi, neli rinnavähi, viis sünnitusabi tehnilist kirjeldust ja üks insuldiravi tehniline kirjeldus.
• Neljas raviasutuses (Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla) selgitati välja andmeallikad ja andmete kogumise võimalused. Nimetatud raviasutustes on olemas teatud hulk sobivaid algandmeid, ent samas on indikaatorite keskseks arvutamiseks vajalike kõigi andmete kogumiseks tarvis kõikides haiglates juurutada ka uusi igapäevaseid protseduure.
• Saadi ülevaade sellest, millised indikaatorid on olemasolevate andmete najal juba praegu kättesaadavad ning missugused tehnilised arendustööd on vajalikud selleks, et kõiki kinnitatud 20 indikaatorit saaks hakata võrreldavalt jälgima kõigi tervishoiuteenuse osutajate puhul.
• Avaldati uuringu raport, mis on kättesaadav Eesti Haigekassa kodulehel:
https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Indikaatorid/raport_0.pdf.
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Projekti tulemusena valmisid 20 ravikvaliteedi indikaatori tehnilised kirjeldused (nn tehnilised portokollid) ning koguti neljas raviasutuses teavet sellest, mida on vaja teha, et neid indikaatoreid saaks hakata mõõtma kõikides Eesti raviasutustes. Tegemist oli ühe osaga suuremast Haigekassa projektist (järgneb tehniliste lahenduste loomine ning tehakse ettepanekud järgmistele erialadele indikaatorite esitamiseks), millega lähitulevikus plaanitakse eri erialadel välja arendada ravikvaliteedi indikaatoritele tuginev ravikvaliteedi hindamise süsteem. Loodava süsteemi aluseks on tõenduspõhised ja kohalike oludega arvestavad ühtsed põhimõtted ning metoodika ravikvaliteeti iseloomustavate indikaatorite valikuks ja kinnitamiseks. Ravikvaliteeti iseloomustavate indikaatorite süsteem võimaldab läbipaistvalt ja süsteemselt hinnata Eesti tervishoiusüsteemi ja ravikvaliteedi muutusi läbi aja ning võrrelda Eestit teiste arenenud riikidega.
Esimeste erialade indikaatorite protokollid on koostatud ning jätkub nende tutvustamine seotud pooltele. Jätkatakse juba alustatud tehniliste lahenduste loomist ja täiustamist, mille abil koondada eri indikaatorite algandmed. Edasiseks eesmärgiks on seatud erinevate erialade indikaatorite kogumiseks välja arendada regulaarselt uute andmetega täienev jätkusuutlik andmekogu, mis võimaldab ravikvaliteedi indikaatoreid üleriigiliselt monitoorida.