Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine (TH-mudel)
Projekti kogumaksumus: 128 914 €, sellest toetus 122 468 €
Projekti kestus: 01.06.2013-31.03.2015 (22 kuud)
Juhtpartner: Tartu Ülikool
Koostööpartnerid: Eesti Perearstide Selts, Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Eesti Haigekassa
Vastutav täitja: TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) projektijuht-analüütik Veiko Sepp
Projekti heaks töötas kokku kaheksa RAKE analüütikut. Peale selle oli kaasatud seitse peremeditsiini ja teiste esmatasandi terviseteenuste ning nendega seotud eriarstiabi eksperti.
Eesmärk
Töötada välja esmatasandi tervishoiukeskuse mudel, mida saaks rakendada Euroopa Liidu rahastamise perioodil 2014–2020. Mudelit luues arvestada Eesti demograafilise olukorraga (sh geograafiline ümberpaiknemine) ning hinnata esmatasandi tervishoiuteenuste vajadust ja kättesaadavust. Saadud informatsiooni alusel selgitada välja võimalikud esmatasandi tervisekeskuste asukohad, et pakutavad tervishoiuteenused oleksid maksimaalselt hästi kättesaadavad kõigile Eesti elanikele. Analüüsida, kuidas oleks otstarbekas jagada tervishoiuteenused üldhaiglate/eriarstiabi ja tervisekeskuste vahel ning milline oleks sellega kaasnev teenuste ressursivajadus. Lisaks, võttes arvesse rahvastiku tervislikku seisundit (diagnooside põhjal), analüüsida esmatasandi tervishoiuteenuste vajadust ning mahtu.
Mida tehti?
Projekti käigus koondati ühte kohta kokku erinevate analüüside ja uuringute andmed ning vajadusel tehti lisauuringuid. Seejuures kasutati Haigekassa, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti ja Sotsiaalkindlustusameti andmekogudes sisalduvaid andmeid. Info kogumiseks korraldati ka intervjuusid ja seminare vastavate erialade esindajatega. Rahvastikuprotsesside oluliste komponentide (ränne, loomulik iive rahvastikurühmades) suundumused selgitati välja andmebaaside ja teaduskirjanduse sekundaaranalüüsil.
Arstlike erialade arengukavades kirjeldatud üldised suunised kaardistati ning neid kasutati sisendina esmatasandi teenuste sisu, sihtrühma ja ajakulu täpsema kirjeldamise tööseminaridel ja intervjuudel. Esmatasandi terviseteenuste osutamise tüüpiliste juhtude (olulisemad diagnoosid ja nende rühmad) määratlemisel kasutati projektimeeskonda kaasatud valdkondlike ekspertide kompetentsi, samuti korraldati laiendatud ekspertarutelusid esmatasandi teenuste osutajatega. Võimalusel käsitleti ka neid juhte, mil esmatasandil osutatakse osaliselt eriarstiabi teenuseid.
Piirkondliku teenusvajaduse arvutamiseks (sh spetsialistide tööaeg) korraldati ekspertseminare perearstide ja -õdedega ning tehti intervjuusid teiste esmatasandi põhiteenuste erialaseltside esindajatega. Tulemused ühendati Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmetega teenuste kasutamise kohta.
Eriarstiabi ja esmatasandi arstiabi tööjaotuse muutuse suundumusi kirjeldades toetuti välisriikide praktikale (Põhjamaad, eeskätt Taani; Ühendkuningriik, Holland), analüüsides vastavateemalisi uuringuid ja raporteid. Väliskogemust kirjeldava kirjanduse sekundaaranalüüsi kasutati ka esmatasandi tervishoiuteenuste tüüpjuhtude ja nende osutamise optimaalse töömahu määratlemiseks.
Esmatasandi tervishoiuteenuste vajadust ja mahtu hinnati elanikkonna tervislikust seisundist lähtudes (diagnooside põhjal). Selleks analüüsiti perearstikeskuste praeguseid tegevusi diagnooside lõikes (Haigekassa andmete põhjal) ning koostati selle alusel patsientide profiil teatud teenuste vajaduse prognoosimiseks. Samuti hinnati demograafiliste muutuste ja inimeste geograafilise ümberpaiknemise analüüsi tulemustele toetudes tervishoiuteenuste vajadust ja kättesaadavust. Lisaks toimusid konsultatsioonid ning seminarid, et anda hinnang täiendavate teenuste vajadusele krooniliste haigete ravil ning määratleda esmatasandi füsioteraapiateenuse ja ämmaemandusabi ulatus ja piir seoses eriarstiabiga (taastusravi ja günekoloogiaga).
Tulemus
Kõige olulisemad tulemused võeti kokku koondraportis, mida täiendavad viis temaatilist osaraportit.
Link koondraportile: http://www.ec.ut.ee/sites/ default/files/ec/koondraport_terve_th_mudel.pdf
Osaraport 1. Territoriaalne rahvastikuprognoos KOV üksuste lõikes aastateks 2020 ja 2030. Demograafiliste muutuste ja inimeste geograafilise ümberpaiknemise analüüsi tulemuste põhjal välja selgitatud esmatasandi tervishoiuteenuste vajadus Eesti eri piirkondades. Rahvastikuprognoosi tulemused on aluseks ka piirkondliku teenusvajaduse arvutamisele.
Link raportile: http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/ ec/osaraport_1_terve_th_rahvastikuprognoos. pdf
Osaraport 2. Esmatasandi terviseteenuste vajaduse hindamise mudelid: töökohad ja tööruumid.
Esmatasandi terviseteenuste keskuste põhimudel, mis on aluseks teenusvajaduse määratlemisel esmatasandi tervisekeskuste piirkondades ning teenusvajadusega seotud töökohtade ja ruumivajaduse arvutamisel. Mudelis on ära toodud esmatasandi tervisekeskuses kohustuslikuna osutatavad teenused (esmatasandi põhiteenused), nende täpsem sisu, teenuste ja teenuseosade sihtrühmad, keskuse minimaalse töötajaskonna koosseis ning sellele vastav kliendibaasi minimaalne suurus.
Link raportile: http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/ec/osaraport_ 2_terve_th_teenusvajaduse_mudelid.pdf
Osaraport 3. Esmatasandi tervisekeskuste võrgustik Eestis.
Esmatasandi tervisekeskuste asukohtade ja teeninduspiirkondade aluseks on esmatasandi nelja põhiteenuse (perearstiteenus, koduõendusabi, füsioteraapia, ämmaemandusabi) töökohtade vajadus. Osaraporti üldosas on teave esmatasandi tervisekeskuste piirkondade kohta tervikuna, lisas on antud tulemused KOV üksuste kaupa. Seadmete vajadus tööruumides tuleneb otseselt spetsialistide töökohtadele kehtivatest nõuetest.
Link raportile: http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/ec/osaraport_3_terve_th_ettk_piirkonnad.pdf
Osaraport 4. Esmatasandi põhiteenuste personalivajaduse prognoos aastateks 2020 ja 2030. Esmatasandi terviseteenuste ökonoomse võrgustiku väljaarendamise oluliseks eelduseks on teadmine, kui suuri muudatusi on vaja teha personali arendamisel. Raportis esitatakse prognoos (asendusnõudlus, kasvunõudlus, kogunõudlus), kui palju on Eestis vaja aastatel 2020 ja 2030 perearste, pereõdesid, koduõdesid, ämmaemandaid ja füsioterapeute. Tööjõuprognoosi aluseks on praeguse töötajaskonna struktuur soo, vanuse, hariduse ja/või ametikohtade lõikes.
Link raportile: http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/ ec/osaraport_4_terve_th_ personaliprognoos. pdf
Osaraport 5. Esmatasandi tervisekeskuste organisatoorsed mudelid.
Raportis on kirjeldatud esmatasandi põhiteenuste kulumudelite komponendid ning esitatud ettepanekud nende käsitluse muutmiseks esmatasandi tervisekeskusi rahastades.
Link raportile: http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/ec/osaraport_ 5_terve_th_organisatoorne_mudel.pdf
Projekti andmete põhjal koostati ja kaitsti Tartu Ülikoolis üks magistritöö: Pille Saar. Perearstide ja pereõdede koolitusvajaduse prognoos aastani 2030. Tartu, 2015.
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Projekti käigus töötati välja muutunud oludega arvestav esmatasandi tervishoiukeskuse mudel, mille saab aluseks võtta Eesti tervishoiusüsteemis edasisi tegevusi planeerides. Samuti on projekti tulemused oluliseks sisendiks esmatasandi tervisekeskuste võrgustiku kujundamisel ja ressursside (inimesed, finants) planeerimisel. Tervishoiukeskuste paiknemise ettepanek (osaraport 3) on Euroopa Liidu investeeringutoetuste kava koostamisel aluseks sobilike asukohtade määratlemisel. Seejuures on esmatasandi tervisekeskuste asukohad kindlaks määratud kooskõlas asustussüsteemi hierarhiaga, vastavalt piirkondliku teenusvajaduse mahule. Lahendus kattub maakonnaplaneeringute uuendamisel kasutatud teenuskeskuste metoodika lahendusega, kus esmatasandi tervisekeskused on määratletud kui kohalik kvaliteetteenus, mida osutatakse kolmanda tasandi teenuskeskustes.
Esmatasandi tervishoiuteenuste vajaduse ja sellega seonduva ressursivajaduse hindamisel kesken-duti tervisekeskustes osutatavatele teenustele ning väljapakutud lahendus sisaldab teenuste ja siht-rühmade osalist «nihutamist» eriarstiabist esmatasandile. Loodetavasti on esmatasandi tervisekes-kuste organisatoorsete mudelite ettepanek oluliseks sisendiks ka esmatasandi tervisekeskuste õigusliku staatuse määratlemisel ning eri pooli motiveerivate rahastamisskeemide arendamisel. Projekti tulemused on olulised regionaalarengu edendamisel, kuna neid lahendusi ellu viies ühtlus-tatakse esmatasandi tervishoiuteenuste territoriaalne kättesaadavus Eestis ning tugevdatakse piirkonnakeskusi.