TTH keskus

Tervisetehnoloogiate hindamise keskus (TTH keskus)

Projekti kogumaksumus: 751 811€, sellest toetus 714 220 €
Projekti kestus: 01.02.2012-30.08.2015 (43 kuud)
Juhtpartner: Tartu Ülikool
Vastutav täitja: Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet
Projektis töötas eri töökoormusega 23 koosseisulist töötajat. Peale selle olid kaasatud kliinilised eksperdid, residendid, kraadiõppurid, arstiteaduse üliõpilased ning tulemuste avaldamisega seotud isikud (toimetajad, kujundaja).

Eesmärk
Luua tervisetehnoloogia kestlikkuse tagamiseks kompetentsikeskus, mis kujundab välja süsteemse ja metoodiliselt valiidsel alusel seisva rakendusuuringute tegemise protsessi, mis on ühtaegu teaduspõhine ning läbipaistev, arusaadav osalistele ja avalikkusele, ning on võimeline iseseisvalt edasi tegutsema pärast programmi lõppu.

Mida tehti?
Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juurde loodi tervisetehnoloogiate hindamise töörühm (TTH-keskus) ning alustati töötajate koolitamisega ning rahvusvahelise TTH-praktika kohandamisega Eesti oludele. TTH-keskuse tegevuste jälgimiseks ja suunamiseks moodustati kaheksaliikmeline TTH-nõukogu, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Haiglate Liidu, MTÜ Eesti Perearstide Seltsi, Ravimiameti, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajad. Vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks osalesid TTH-keskuse töötajad projekti jooksul kokku 24 koolitusel, sh 14 väliskoolitusel Yorki Ülikoolis jt rahvusvaheliselt tunnustatud tervishoiuökonoomika valdkonna tippkeskustes. TTH-metoodika kasutamist toetas ka koostöö välispartneriga, Exeteri Ülikooli Pen- TAGi töörühmaga, kes koostab TTH-raporteid UK National Health System tellimusel.

Tervisetehnoloogiate hindamise protsess algab uurimisvajaduse selgitamisest. Hindamisele võetakse eelkõige tervisetehnoloogiad, millel on oodatavalt oluline positiivne mõju rahvastiku tervisele ja mille rakendamine mõjutab märkimisväärselt ravikindlustus- ja riigieelarvet. Probleemipüstitus koos tervishoiupoliitiliste otsuste jaoks oluliste uurimisküsimustega sõnastatakse TTH-raporti lähteülesandena. TTH-raport on TTH-protsessi tulemus – rakendusteaduslik analüüs, mille koostamise käigus sünteesitakse kliinilise efektiivsuse ja ohutuse andmed majandusliku tõhususe kriteeriumitega. TTH-raport sisaldab uurimisküsimustest lähtuvat tõenduspõhise teaduskirjanduse süstemaatilist analüüsi, Eesti senise ravipraktika ja ressursikulu analüüsi ning majanduslikku analüüsi koos kulutõhususe modelleerimise ja eelarve mõju analüüsiga. Tehnoloogia kasutamise sihipärasuse ja ulatuse kohta järeldusi tehes ja soovitusi andes lähtutakse Eestis tõenduspõhisest teadmisest ja parimatest kliinilistest tavadest, samuti Eesti tervishoiu võimalustest ja vajadustest.

TTH-raportite koostamise protsessis osalesid erinevad osapooled. Raporti sisulise valmimise eest vastutas raporti töörühm, kuhu kuulusid TTH-keskuse töötajad (analüütikud, statistikud) ning kliinilised ja tervishoiu valdkonna eksperdid. Seejuures kaasati raportite kirjutamisse tunnustatud kliinilised eksperdid, kes tagasid tulemi kvaliteedi kliinilisest vaatenurgast. Projektis kaasa teinud Tartu Ülikooli vanemteadurid osalesid terminoloogia väljatöötamisel, konsulteerisid projekti algfaasis TTH-raportite koostamist ja retsenseerisid töövariantide tekste. TTH-nõukogu valis välja TTH-raportite teemad, kinnitas lähteülesanded, andis soovitusi kliiniliste ekspertide kaasamiseks ning korraldas lõppraportite retsenseerimist.

Valminud raporteid esitleti meditsiiniavalikkusele ja teistele huvipooltele ligi 30 esitlusel ja arutelu koosolekul. Projekti teavitustegevustena korraldati alates 2012. aastast Tartus Dorpati konverentsikeskuses igasügisesi TTH-keskuse aastakonverentse. Peale selle esitleti TTH-raportite tulemusi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ning erialaseltside ja teiste huvirühmade korraldatud üritustel Eestis. Raportid avaldati ka trükis ning edastati olulistele koostööpartneritele, haiglatele ja erialaseltsidele. Ajakirjas Eesti Arst ilmus viis TTH-metodoloogiat tutvustavat ja raportites tehtud analüüsidele tuginevat teadusartiklit.

Tulemus
• Töötati välja TTH-raporti koostamise metodoloogia.
• Projekti perioodil valmis 16 TTH-raportit, mis on kättesaadavad Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi hallataval Rahvatervishoiu Raamatukogu RaTeRa kodulehel http://rahvatervis.ut.ee/tth.

Raport 1. Liiv K, Otsa K, Kiivet R-A. Reumatoidartriidi bioloogilise ravi efektiivsus ja kulutõhusus võrreldes sünteetiliste ravimitega. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2012.
Raport 2. Paat-Ahi G, Elmet M, Ruusalepp A, Kiivet R-A. Südametööd toetava seadme efektiivsus ja kulutõhusus kaugelearenenud südamepuudulikkuse korral. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2012.
Raport 3. Lutsar K, Heilman K, Simre K, Kiivet R-A. Insuliinipumpade kasutamine laste 1. tüüpi diabeedi ravis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2013.
Raport 4. Tonsiver T, Ehrenberg A, Ringmets I, Saare K, Lepik K, Kiivet R A. Kehavälise viljastamise efektiivsus ja kulud Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2013.
Raport 5. Võrno T, Kuusemäe K, Valvere V, Padrik P, Ulp S, Pisarev H, Zegulova A, Puusepp M, Lippus H, Kiivet R-A. Mammograafia rinnavähi sõeluuringus. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2013.
Raport 6. Männik A, Juus E, Jaal J, Kiivet R-A. Vemurafeniibi kulutõhusus metastaatilise melanoomi ravis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2013.
Raport 7. Männik A, Lutsar K, Kaare A, Kasak K, Kiivet R-A. Müeloomtõve ravistrateegiate efektiivsus ja kulutõhusus. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2013.
Raport 8. Reile R, Võrno T, Pindmaa M, Türnpuu P-M, Kiivet R-A. Polüsomnograafia ja pulssoksümeetrilise uuringu kasutamise näidustused ja kulud Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2013.
Raport 9. Juus E, Männik A, Volke V, Jakovlev Ü, Kiivet R-A. Diabeediravi sitagliptiini ja dapagliflosiiniga. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2014.
Raport 10. Reile R, Kõrv J, Voitk J, Uuetoa T, Allo- ja J, Võrno T, Lutsar K, Aleksandrova J, Tootsi K, Kiivet R-A. Antikoagulantide kulutõhusus virvendusarütmia tüsistuste ennetamisel Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2014.
Raport 11. Männik A, Suuroja T, Juus E, Võrno T, Uusküla A, Reile R, Orav K, Kiivet R-A. Kolorektaalvähi sõeluuringu kulutõhusus. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2014.
Raport 12. Võrno T, Maimets M, Lutsar K, Reile R, Stimmer K, Reim M, Kiivet R-A. Riskirühmade gripivastase vaktsineerimise kulutõhusus Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2014.
Raport 13. Jürisson M, Taba P, Võrno T, Abram M, Eiche I-E, Uusküla A. Puukentsefaliidivastase vaktsineerimise kulutõhusus Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2015.
Raport 14. Männisalu A, Nikitina N, Võrno T, Reile R. Naloksooniprogramm üledoosidest põhjustatud surmade ennetamiseks. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2015.
Raport 15. Nahkur O, Padrik P, Elme A, Võrno T, Reile R, Kiivet R-A. EGFR-inhibiitorite kulutõhusus kolorektaalvähi ravis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2015.
Raport 16. Kiivet R-A, Jaanson P, Janno S, Visk H, Paat-Ahi G. Depoo-antipsühhootikumide kulutõhusus. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2015.

• Tehti algust veel nelja TTH-raporti kirjutamisega, mis eeldatavasti valmivad 2015. aasta lõpuks.

Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Programmi TerVE lõppedes on loodud tervisetehnoloogiate hindamise süstemaatiliseks rakendamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur ja metodoloogiline võimekus. Töörühma baasil on Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juurde tekkinud Eestis ainulaadne TTH kompetentsuskeskus. Eesti tervishoiu jaoks olulistel teemadel koostati 16 TTH-raportit (neli raportit on valmimisel ja lõpetatakse 2015. aasta lõpuks). TTH-keskuse tegevusse kaasati nii otsese koostöö kui ka teavitustegevuse kaudu Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, haiglad ja erialaseltsid. TTH-keskus arendas tervisetehnoloogiate hindamiseks Eesti konteksti sobiva metoodilise raamistiku koos vajaliku dokumentatsiooni ning tegevuspraktikatega, mida on kavas kasutada ka edaspidi. Samuti on TTH-töögrupp Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi osana jätkuvalt aktiivne Euroopa TTH-agentuure koondavas EU- netHTA võrgustikus.

Programmi TerVE raames loodud TTH-keskuses koostatud rakenduslikud, kohalikke olusid arvestavad analüüsid on toetanud ratsionaalset ressursikasutust ning tõenduspõhist otsustamist arstiabi korraldamisel ja rahvatervishoiu juhtimisel. TTH-keskuse piisav kompetentsus, väliskoostöö kogemus ja Eesti tervishoiuüldsuse positiivne tagasiside keskuse senisele tegevusele on tagatiseks, et tervisetehnoloogiate hindamisest on Eestis saamas tervisepoliitiliste otsuste langetamise tavapärane osa.

TTH-keskuse tegevuse edasiseks rahastamiseks on alates 2014. aastast peetud läbirääkimisi nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Eesti Haigekassaga. Töös olevate raportite valmimist 2015. aasta lõpuks toetab Sotsiaalministeerium. Keskuse püsirahastuseks 2016. aastal ja edaspidi on Sotsiaalministeerium esitanud taotlused, mille tulemus sõltub riigieelarve läbirääkimistest.