Eesti teadustaristu teekaart

Eesti teadustaristu teekaardile taotluse esitamisega seotud küsimused saada meile:

Sigrid Soomer 

Priit Tamm

Küsimused ja vastused paneme siia üles. Vaadake enne küsimuse saatmist, kas sama küsimus on juba esinenud ja vastatud. Kui mõnele küsimusele on jätkuküsimus, kirjutage number, millisele küsimusele täpsustust soovite. Kindlasti vaadake enne läbi teekaardi taotlusvooru tutvustav ja nõudeid kirjeldav infotunni videosalvestus!

_______________________________________________________________________________________________

Küsimused ja vastused

1. Mitu teadustaristut teekaardile nimetatakse?

Arvu, mitu teadustaristut teekaardile nimetatakse, ette antud ei ole. Teadustaristu komisjon teeb ETAGile ettepaneku nimetada teadustaristu teekaardi nimekirja lähtudes taotlustele antud hinnetest ja lõplikust punktisummast, Eestis viljeldavate teadus- ja arendustegevuse valdkondade tasakaalustatusest ning olulisusest Eesti riigile.

2. Kas saab ja kuidas saab mitmekesi taotlusvormi täita?

ETISes saab taotlust mitmekesi korraga täita. Avades taotlusvorm on üleval menüüs eelviimane valik "Juurdepääs", mille alt saab näha nii isikuid, kellel juba on juurdepääs vastavale vormile ning lisada isikuid juurde määrates neile muutmise õigused. Muudatused saavad teistele nähtavaks pärast salvestamist.

3. Kuidas saab küsimuse väljale lisada täiendava faili või tabeli?

Küsimuse väljale endale faili lisada ei saa, kuid üleval menüüriba lõpus on jaotus "Lisainfo", kus teine lahter on lisafailide võimalus. Kindlasti ärge kunagi kopeerige tabeli sisu vaba tekstina küsimuse lahtrisse - nii muutub see raskesti loetavaks või täiesti loetamatuks. Küsimuse lahtris ainult viidake lõppu lisatud failile, mis seda teksti täiendab. Teksti lahtris tooge välja ka faili nimi. Lihtne nipp, et mitte liiga palju tähemärke faili nimele kulutada, on nummerdage oma failid. Siis saab teksti lahtris vastava lause juurde lihtsalt kirjutada fail 1, või lisa 1 vms. Oluline on, et komisjon leiaks üles mille kohta failid käivad – vastasel juhul ei võeta failide infot arvesse. Faile saab lisada mitmeid.

4. Kas üks aparatuur, labor, teenus vms. võib olla seotud mitme erineva teadustaristu osaks?

Juba mingi teadustaristu osana nimetatud seadmeid või teenust (laborit, analüüsi teenus, andmekogu) ei saa mitmes erinevas teadustaristus oma taristu osaks lugeda. Loodava teadustaristu ülesehituse osaks tuleb pidada ikka ainult unikaalseid laboreid, seadmeid ja teenuseid. Teistega koostöö ning sama aparatuuri kasutamine mitmetes taristutes näiteks teenusena (ei pea olema rahaline) on aga vägagi soositud. Kindlasti ei ole otstarbekas igal teadustaristul oma seadmeparki luua ega teenuseid dubleerida, kui neile sobiv ja kasutatav on Eestis juba olemas. Taotluses tooge välja milliste teiste laborite ja teadustaristutega tehakse koostööd, kelle kompetentsi kaasatakse ja milliseid teenuseid kasutatakse, milline lisandväärtus sellest koostööst tekib. Samad inimesed võivad teadust teha mitmetes teadustaristus.

5. Kas Teekaardile nimetamisega kaasneb rahastusotsus?

Ei. Toimuv taotlusvoor tähtajaga 20.juuni on ainult Teadustaristu Teekaardi nimekirja saamise taotlusvoor. Teekaardile nimetamine ei tähenda automaatset rahastusotsust. Teekaardi rahastustaotluste konkurss kuulutatakse välja kohe pärast Vabariigi Valitsuse poolset teekaardi koosseisu kinnitamist (umbes 2024. sügisel) ja toetust saavad taotlema tulla ainult teekaardile nimetatud teadustaristud. Kuid kindlasti tasub juba hakata planeerima, mille jaoks toetust taotleda. Hakkame täpsemat toetuse taotlemise infot jagama Septembris-Oktoobris.

6. Kas teadustaristul peab olema mõne ministeeriumi kaasatus ja selle kohta kinnituskiri?

Ei pea. Ühiskondliku mõjukuse all küsitud ministeeriumite kaasatuse alla kirjeldage kaasatuse vormi ja panust ainult juhul kui see juba on olemas või kui on teada, et ees oleva viie aasta jooksul selline kokkulepe saavutatakse. Sama kehtib võimaluse kohta lisada kinnituskiri - kui teil on olemas mõne ministeeriumi poolt mingi finantsilise tegevuse kokkulepe, mis aitab taristul toimida siis küsida ja lisada sellekohane kirjalik kinnitus ehk kinnituskiri. Kui sellist kokkulepet ega reaalse panuse kinnitust ei ole, ei ole tarvis ministeeriumilt lihtsalt heakskiidu toetuskirja küsida (vt. ka punkt 7).

7. Kas on vaja lisada ettevõtete/muude huvitatud asutuste toetuskirjad?

Toetuskirju, mis kiidavad taristu heaks, kuid ei seo kuidagi taristu arenguga me taotluses ei hinda. Ettevõtete ja muude asutuste huvi ja kaasatust saab kirjeldada Ühiskondliku mõjukuse all Kaasatuse ja Kasutatavuse all. Kui teil on mingid lepingud teenuste edastamiseks või ettevõtte poolse tegevuse kinnitamiseks (Tegudega või rahaliselt) siis neid võib lisada vormi Lisainfo juures lisafailidena. Failide lisamise jaoks vaata küsimust 3.

8. Millal toimub taotlejate ärakuulamine ja mida see endas hõlmab?

Taotlejate ärakuulamine ei ole kindel asi, mida kõik peavad läbi tegema. On kaks võimalust, millal komisjon ja taotleja saavad kontakteeruda. Esiteks, taotluse hindamise käigus, kui ilmneb et ettepaneku tegemiseks ei ole info piisav (hindamisjuhend punkt 2.4.4). Eelistatavalt on info küsimine on kirjalikult või videokoosolekuna, arvestame, et tegu on suvise ja potentsiaalselt puhkuste ajaga.
Peale seda, kui komisjon on oma koondhinnangud ja esialgse teekaardile nimetamise soovituse koostanud, saadame selle ka taotlejatele tutvumiseks (hindamisjuhendi punkt 2.5). Loodame esialgsed koondhinnangud taotlejatele saata varemalt augusti teises pooles. Siis on taotlejal võimalus ja õigus, aga mitte kohustus, esitada oma vastuväited komisjoni ettepanekule. Taotleja saab vastuväiteid esitada ainult menetlusreeglite osas ja nõuda hinde põhjendamist, kui see on tegemata, või tuua välja hinnangus esinevad faktivead. Seejärel vaatab komisjon need üle, kui on küsimused – vastab, kui on tähelepanu juhtimine – võtab teadmiseks. Komisjoni sisulist hinnangut üle ei hinnata.

9. Kas komisjoni ettepanekut on võimalik vaidlustada?

Komisjoni ettepanekut ei saa vaidlustada, sest tegu pole siduva eelotsusega. Enne komisjoni ettepanekut on ärakuulamine, mille käigus on võimalik esitada hinnangule vastuväiteid, mis tulenevad faktiliste vigade tegemisest hinnangus või menetlusreeglite rikkumisest. Teekaart kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, kes tugineb lisaks komisjoni ettepanekule ka teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjoni teekaardi hinnangutele. Vaidlustada saab Vabariigi Valitsuse korraldust, esitades selle peale vaide või pöördudes kaebusega halduskohtusse. Koos Vabariigi Valitsuse korraldusega saab vaidlustada ka komisjoni antud hinnangut.

10. Mil moel ja määral võetakse taotluste hindamisel arvesse 2019. a kinnitatud teekaardi teadustaristute tegevusaruandeid ning teadustaristute analüüsi?

Määruse kohaselt tuleb komisjonil hinnata ka teadustaristute möödunud tegevust. Ka teekaardi perioodi lõppedes tuleb kõigil teadustaristutel esitada oma tegevusaruanded, et näidata kuidas on eelmistes taotlustes lubatu täide viidud. Tegevusaruanded ei ole otseselt hindamiskriteeriumiks, kuid need on komisjonile infoks taristute senise tegevuse edukuse kohta ja seega sisendiks uue teekaardi aruteludes. Sama on analüüsiga. Teadustaristu analüüs on nii ETAG’ile kui Riigile infoks selle meetme mõju ulatuse kohta ning kasutatavuse ja panuse uurimiseks Eesti ühiskonnas. Kuid kuna see nii või naa teostatakse siis saab ka komisjon tulemusi oma hinnangute kujundamisel kasutada.

11. Kuidas saab esitada oma teadustaristu kodulehte? 

Väga tervitatav on kui teadustaristul on juba oma hästi väljakujunenud ja informatiivne koduleht. Teadustaristu kodulehe link tuleb kindlasti lisada ETISes teadustaristu moodulisse/kirjesse. Mooduli täitmine on kohustuslik kõigile teekardile nimetatud teadustaristutele. Teadustaristud, kes ei ole varem teekaardil olnud võivad esialgu taotluses kodulehe lingi kopeerida näiteks taristu lühitutvustuse või põhjenduse lahtrisse või lisainfo tekstiväljale.

12. Kas Teekaardi taotluses tuleb näidata teadustaristuga seotud aparatuuri?

Teadustaristuga seotud aparatuuri loetlemist taotluses ei nõuta. Esiteks, kuna proovime anda võrdsed võimalused teekaardile kandideerida nii alustavatele kui väljakujunenud teadustaristutele siis me ei saa eeldada, et kõigil juba on seadmepark. Teiseks, on teadustaristuid, kes pigem andmetega opereerivaid ja seadmeid ei olegi. Soovi korral aga võib taristu funktsioneerimiseks olulised seadmed välja tuua näiteks Teadusliku kvaliteedi jaotuses Ülesehituse juures ning vajadusel lisada nimekiri vormi lõpus lisafailina (vt. ka 3. ja 4. küsimus). Teekaardi teadustaristuks nimetamise korral tuleb täita teadustaristu moodul ja siis juba saab siduda ETISe Teadusaparatuuri kirjed Teadustaristu kirjega.

13. Mis keeles tuleb teekaardi taotlus esitada?

Teadustaristu teekaardi taotlus tuleb kirjutada eesti keeles. Vaid üldandmete all on taristu lühikokkuvõte, mis tuleb lisaks eestikeelsele ka inglise keelde tõlkida. Taotlust mitte segi ajada teadustaristu mooduliga, mis algselt palusime täita inglise keeles. Nüüd on ka seal võimalik ja soovitatav täita mõlemas keeles.

2024. aasta teadustaristu teekaardi komisjoni esimees prof. Tarmo Soomere juhatab protsessi sisse sõnadega:

„Kui võrrelda teaduse ökosüsteemi organismiga, siis rahastamine on selle energiaallikas, koostöö selle vereringe, ülikoolid selle lihased ja teadlased selle rakud, kuid skeleti rolli täidab teadustaristu. Luud ei liiguta meid, kuid ilma luudeta pole liikumist. Hõrenev või habras teadustaristu on eksistentsiaalne oht teaduse normaalsele toimimisele.

Hulk aastaid on lõviosa teadustaristu arendamise vahenditest tulnud Euroopa Liidu fondidest. Olukord on muutunud. Teadustaristut luuakse, arendatakse ja toetatakse nüüd Eesti eelarvest. Hulk aastaid on taristu rahastamiseks pakutud erineva mastaabiga võimalusi. Nüüd on kavas koondada kõik need alternatiivid ühte kanalisse. See peab toimima mõistlikult nii rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kui ka Eesti-siseste ülesannete lahendamisel.

Muutunud olukorrast tulenevalt koostatakse teekaardi täiesti uus versioon. Senised teekaardil olnud taristud on teretulnud uuesti taotlema teekaardile kandmist, kuid nende taotlusi vaadeldakse samadel alustel nii täiesti uute taotlustega kui ka sellistega, kus praegu teekaardil olevad taristud on otsustanud konsolideeruda, laieneda või osaleda koos uute osapooltega.“

Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri juhatuse käskkirja ning käskkirja muudatustega (esimene, teine) moodustatud teadustaristu komisjoni ülesanneteks on:

1) nõustada Sihtasutust Eesti Teadusagentuur (edaspidi Sihtasutus) teadustaristu-alastes küsimustes;
2) kinnitada Eesti teadustaristu teekaardi tegevusaruandeid;
3) hinnata Eesti teadustaristu teekaardi uuendamistaotlusi ning teha Sihtasutusele ettepanekud teekaardi uuendamiseks;
4) kinnitada iga teadustaristu spetsiifilise tegevuse tulemuslikkuse võtmenäitajad;
5) hinnata taristutoetuse taotlusi ja aruandeid ning teha Sihtasutusele ettepanekuid rahastamisotsuste asjus.

Loetelu on kinnitatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti““ rakendusplaani aastateks 2016-2020 uuendatud lisana Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 43.

Trükis "Eesti teadustaristu teekaart 2019" eesti keeles ja inglise keeles

Eesti teadustaristud

1. Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI)
2. Eesti Genoomikakeskus (EGK)
3. Eesti keeleressursside keskus (EKRK)
4. ELIXIR - Eluteaduste andmete teadustaristu
5. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS)
6. Eesti osalemine Euroopa Sotsiaaluuringus
7. Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium (IMO)
8. Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+)
9. Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC)
10. Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus (RSKTK)
11. Taimebioloogia infrastruktuur (TAIM)
12. Eesti pere- ja sündimusuuring 2020 (GGS2020-EE)
13. Meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu (SCC)
14. Nutika tootmise tuumiktaristu (SmartIC)
15. Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (e-Varamu)
16. Eesti Keskkonnaobservatoorium (KKobs)
17. Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk

Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes

1. BBMRI ERIC: Biopankade ja biomolekulaarressursside infrastruktuur (Biobanking and Biomolecular Resources Research Infrastructure)
2. CLARIN ERIC: Ühiseid keeleressursse ja -tehnoloogiaid hõlmav infrastruktuur (Common Language Resources and Technology Infrastructure)
3. ELIXIR: Eluteaduste andmete teadustaristu (A Distributed Infrastructure for Life-Science Information)
4. NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure Collaboration)
5. ESS ERIC: Euroopa Sotsiaaluuring (European Social Survey)
6. ICOS ERIC: Integreeritud süsinikuseire süsteem (Integrated Carbon Observation System)
7. AnaEE: Ökosüsteemide analüüs ja eksperimentaaluuringud (Analysis and Experimentation on Ecosystems)
8. DiSSCo: Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik (Distributed Systems of Scientific Collections)
9. GGP2020: Pere- ja sündimusuuringu programm (Generations and Gender Programme)
10. Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS)
11. Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC)
12. Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency (ESA))
13. Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for Nuclear Research (CERN))
14. Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (European Molecular Biology Laboratory (EMBL))

Teekaart 2019 koostamisega seotud informatsioon ja materjalid

Eesti on liitunud või liitmas ka erinevate rahvusvaheliste teadustaristutega, mille kohta on veel infot väliskoostöö rubriigis.