Rahvastiku faktilise toitumise uuring 2014-2015 (RFTU2014)
Projekti kogumaksumus: 186 880 €, sellest toetus 177 536 €
Projekti kestus: 01.11.2012-31.05.2015 (31 kuud)
Juhtpartner: Tervise Arengu Instituut
Koostööpartner: Tallinna Tehnikaülikool
Vastutav täitja: Tervise Arengu Instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk
Projekti töörühma kuulus 11 Tervise Arengu Instituudi töötajat. Peale nende kaasati neli Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilast ̶ kaks magistranti ja kaks bakalaureuseõppe tudengit. Hankepartneritena osalesid SIA GfK Costum Research Baltic Eesti (küsitlejad) ja AS Emor (toidutarbimise paberkandjal küsimustikelt andmete sisestamine).
Eesmärk
Korraldada Eesti rahvastiku faktilise toitumise uuring ja luua rahvastiku tasemel esinduslik faktilise toitumise andmebaas, mille põhjal saab hiljem välja töötada erinevaid vajadusi katvad sekkumismeetmed. Samuti uurida, kuivõrd on inimeste tegelik toitumine kooskõlas toidu- ja toitumissoovitustega, et selle põhjal kujundada riiklikku toidupoliitikat.
Mida tehti?
Üleriigiline rahvastiku toitumise küsitlusuuring tehti aastatel 2013–2015. Kõik osalejad valiti uuringusse juhuvaliku meetodil rahvastikuregistris olevatest, ajavahemikus 1. jaanuar 1940 kuni 30. september 2014 sündinud Eesti elanikest (vanusvahemik 4 kuud kuni 74 aastat), võttes arvesse nende vanust, sugu, rahvust ja elupaika. Andmeid koguti nii laste kui ka täiskasvanute toitumisharjumuste ja tervisekäitumise kohta. Küsitlused olid toitumise variatiivsuse arvestamiseks jaotatud ühtlaselt neljale aastaajale ning kõigile nädalapäevadele. Uuringusse planeeriti kaasata ligikaudu 9000 inimest.
Küsitlustööd tegi Tervise Arengu Instituudi hankepartnerina uuringufirma Gf K Custom Research Baltic Eesti. Enne seda läbisid küsitlejad kolmeetapilise koolituse: üldise ja toitumiskoolituse, mis mõlemad kestsid ühe päeva, ning kahepäevase praktilise individuaalkoolituse ühe- kuni seitsmeliikmelistes rühmades. Vastavalt vajadusele korraldati küsitlusperioodil ka lisakoolitusi. Uuringu käigus koguti vastajatelt andmed sotsiaaldemograafiliste näitajate (sh leibkonna andmed), tervise, tervisekäitumise ja -hoiakute kohta ning tehti antropomeetrilised mõõtmised. Kodukülastuste käigus küsitleti uuringus osalejaid üksikasjalikult kahel korral nende 24 tunni toitumise kohta (tarbitud toidud, nende kogused, töötlemine, valmistus- ja säilitusviis, päritolu, pakkematerjalid jne). Lisaks täitsid osalejad iseseisvalt (väikelaste puhul lapsevanem) toidu tarbimise sagedusküsimustikud rohkem kui 200 toiduaine kohta, mõeldes tagasi äramärgitud toiduainete keskmisele tarbimissagedusele ja kogusele möödunud aasta lõikes. Toitumise andmeid kogudes ja sisestades kasutati Tervise Arengu Instituudi poolt selleks otstarbeks loodud töövahendit, NutriData pro tarkvara, mis võimaldab koguda ja elektroonselt salvestada faktilise toitumise ja toitude tarbimissageduse andmeid.
Uuring tehti kahes vanusrühmas: lapsed (neljakuused kuni kümneaastased) ning noored ja täiskasvanud (vanuses 11–74 aastat). Laste uuringus planeeriti kaks kuni kolm kodukülastust või kokkusaamist muus sobivas kohas. Esimesel kodukülastusel tutvustati küsimustikke ja toidupäevikut ning esitati küsimusi uuritava liikumisharjumuste ja eluolu kohta. Kõiki uuringus osalejaid kaaluti ja samuti mõõdeti nende pikkust; alates kahe aasta vanustest lastest mõõdeti ka puusa- ja vööümbermõõtu. Teisel ja kolmandal kodukülastusel küsitleti toitumise kohta. Külastusele eelneval päeval pidi lapsevanem täitma lapse toidupäeviku, pannes kirja kõik söögid ja joogid, mida laps uurimisperioodil tarbis. Toidupäeviku alusel toimus järgmisel päeval täpsustav küsitlus. Esimese ja teise küsitluse (ehk teise ja kolmanda kodukülastuse) vahe oli ligikaudu kaks nädalat. Üle kaheaastaste laste vanemad pidid peale toidupäeviku oma lapse puhul täitma toidu tarbimise sagedus-küsimustiku (teave toitumisharjumuste kohta ehk missugused need lapsel tavaliselt on). Rinnapiima saavate alla üheaastaste laste korral uuriti nii lapse kui ka ema toitumisharjumusi.
Noorte ja täiskasvanute uuringus kavandati kaks kodukülastust umbes kahenädalase vahega. Kokkusaamine võis toimuda sobivuse korral ka mujal. Esimese kodukülastuse ajal tutvustati sarnaselt laste uuringuga küsimustikke, esitati küsimusi uuringus osaleja eluolu, liikumisharjumuste ja toitumise kohta ning viidi läbi esimene 24 tunni jooksul tarbitud toitude küsitlus meenutusmeetodil. Peale selle tehti antropomeetrilised mõõtmised (kaaluti, mõõdeti pikkust, puusa- ja vööümbermõõtu). Teisel kodukülastusel küsiti taas möödunud ööpäeva toitumise kohta. Kahe kodukülastuse vahepeal tuli uuringus osalejatel iseseisvalt täita toidu tarbimise sagedusküsimustik.
Uuring oli väga mahukas ja tavapärasest küsitlusuuringust oluliselt keerukam, mistõttu tekkis selle käigus erinevaid probleeme: valimisse sattunud inimestel oli uuringus osalemise vastu vähene huvi, küsitlejad loobusid esialgu kokku lepitud tööd tegemast, uute küsitlejate leidmine võttis aega, samuti esines tõrkeid küsitluste sünkroniseerimisega küsitleja ja uuringukeskuse arvutivõrkude vahel. Ka tuvastati kvaliteedikontrolli käigus mitmeid võltsitud ja metoodikale mittevastavaid küsitlusi, mistõttu osa küsitlusi tuli lugeda kehtetuks. Seoses nimetatud probleemidega ei õnnestunud projektil ajakavas püsida ning planeeritud küsitlemistööde lõpptähtaeg lükkus korduvalt edasi. Paberkandjal olevatest toidutarbimise sagedusküsimustikest sisestas hankevõitja AS Emor kõik andmed elektroonilisele andmekandjale õigel ajal. Sisestatud andmete kvaliteeti kontrollisid Tervise Arengu Instituudi töötajad. Täiskasvanud uuritavate küsitlemine kestis 2013. aasta septembrist kuni 2015. aasta aprillini, kokku 20 kuud. Laste uuringu osaga jätkasid Tervise Arengu Instituudi töötajad ka pärast projekti lõppu kuni 2015. aasta jaanipäevani.
Tulemus
Kokku küsitleti 3400 inimest noorte ja täiskasvanute sihtrühmas. Pärast küsitluste kvaliteedi kontrolli jäi 11–74-aastaste hulgas lõplikuks uuringus osalenute arvuks 3035 isikut, mis on 46% esialgu kavandatust. Kuni kümneaastaste laste hulgas koguti andmed 1721 lapse ja 419 imetava ema kohta, millest pärast kvaliteedi kontrolli ja andmete puhastamist osutusid nõuetele vastavaks küsitlused 1638 lapse (70% plaanitud arvust) ja 406 imetava ema kohta. Uuringu tutvustamiseks ja osalejatele lisateabe jagamiseks koostati eraldi veebileht www.tai.ee/toitumisuuring.
Seoses küsitlustöö kavandatust ligikaudu poole aasta võrra hilisema lõpetamisega viibis ka andmefailide ettevalmistamine tulemuste analüüsiks. Uuringutulemuste analüüsi ja standardtabelite koostamist alustati pärast projekti lõppu, 2015. aasta sügisel. Uuringu esialgsed tulemused avaldati Tervise Arengu Instituudi korraldatud toitumisteemalisel konverentsil 5. novembril 2015. aastal. Lõpliku uuringuraporti avaldamine on plaanitud 2016. aastasse. Alates 2016. aastast on asutustel võimalik taotleda uuringuandmete kasutamist. Uuringuandmete põhjal on kavas jooksvalt avaldada publikatsioone. Ka metoodilise ja riskihinnangute raporti valmimine on planeeritud 2016. aastasse. Sama aasta kevadel saavad valmis esimesed uuringu tulemustel põhinevad magistritööd.
Uuringus osalejad, kes läbisid kõik uuringu etapid, said personaalset tagasisidet vastavalt soovile kas tava- või e-postiga. Inimese individuaalseid uuringutulemusi võrreldi nii Põhjamaade toitumissoovitustega, mis on aluseks uuendamisel olevatele Eesti toitumissoovitustele, kui ka füüsiliste näitajate normidega lähtuvalt WHO soovitustest. Neil inimestel, kes uuringusse ei sattunud, kuid sooviksid saada hinnangut oma toitumisele, on võimalus kasutada küsitlusplatvormile sarnast NutriData toitumisprogrammi, mis võimaldab analüüsida oma menüü energia- ja toitainesisalduse vastavust riiklikele ea- ja soopõhistele toitumissoovitustele. NutriData toitumisprogramm on kõigile tasuta ja asub aadressil http://tap.nutridata.ee/. Tasakaalustatud toitumist puudutavat teavet ja vastuseid oma toitumisküsimustele leiab aadressilt www.toitumine.ee.
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Uuringuprojekti tulemiks on nüüdisaegne, rahvastiku tasemel esinduslik, puhastatud ja kirjeldatud elektroonne faktilise toitumise andmebaas, mille alusel saab jätkata järgmiste tegevustega.
• Rahvastiku toitumisest tulenevate terviseriskide hindamine, riskirühmade tuvastamine ja seonduva haiguskoormuse ülevaade. Riskirühmadena käsitatakse statistiliselt modelleeritud tavapärase toitumise alusel kindlaks tehtud kõrg- ja madaltarbijate rühmi, kes on ohustatud toitumisest tulenevatest akuutsetest või kroonilistest terviseriskidest. Riskirühmade täpseks tuvastamiseks kasutatakse uuritavate sotsiaal-demograafilisi kirjeldusi (vanus, sugu, rahvus, elukoht) ja uuritava perioodi ajalist määratlust (hooaeg).
• Toiduohutusega seotud riskihinnangute koostamine.
• Rahvastiku toitumise ja sellest tulenevate terviseriskide seire, hindamise ning ohje süsteemi parendamiseks vajaliku tegevuskava koostamine, mis aitab täita rahvastiku tervise arengukava eesmärke ja vähendada rahvastiku haiguskoormust. Seejuures aitab uuringuandmete kasutamine kaasa ka Sotsiaalministeeriumi ja Maaeluministeeriumi koostööle kõnealuses valdkonnas ning selle koostöö rahastamisele.
• Riikliku teavitussüsteemi väljatöötamine toitumisest tulenevate terviseriskide vähendamiseks Eesti rahvastiku seas.
• Erinevaid vajadusi katvate sekkumismeetodite väljatöötamine toitumise valdkonnas.
• Uuringu tulemustel põhinevate bakalaureuse-, magistri- ja võimalusel ka doktoritööde kirjutamine.
• Uuringu tulemustel põhinevate teadusartiklite kirjutamine ja nende publitseerimine Eesti ja rahvusvahelises erialakirjanduses.