Vigastuste ja riskeeriva käitumise ennetamiseks teaduspõhiste meetmete väljatöötamine ning rakendamine (TerVE VIGA)
Projekti kogumaksumus: 105 572 €, sellest toetus 100 293 €
Projekti kestus: 01.09.2013-30.06.2015 (22 kuud)
Juhtpartner: Tartu Ülikool
Koostööpartner: Tallinna Ülikool
Vastutav täitja: Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro
Projekti elluviimisse panustas kokku 22 inimest. Peale Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadustöötajate ja tugipersonali oli kaasatud kolm doktoranti.
Eesmärk
Liiklusõnnetuste ja muude vigastuste ennetuse tõenduspõhiste meetmete väljatöötamisel tugevdada eri sektorite ja asutuste (Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Tallinna Ülikool ja Maanteeamet) teadlaste, arstide ja ametnike koostööd, samuti rahvusvahelist koostööd. Saavutada nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil kõrge konkurentsivõime riskikäitumise vähendamiseks tehtavas vigastuste ennetamise töös.
Välja selgitada, kas varem tõhusaks osutunud psühholoogilist sekkumist algajate sõidukijuhtide hulgas riskikäitumise vähendamiseks saab edukalt rakendada autokooli lektorite abiga, luues selleks uudse veebikeskkonna teemal «Impulsiivne käitumine liikluses» koos vastava täiendusõppe-programmiga ning koolitades autokoolide lektoreid ja liiklusohutuse spetsialiste uue metoodika omandamiseks.
Täiendada Eesti Psühhobioloogilise Liikluskäitumise Uuringu (EPBLU) andmebaasi ning analüüsida vigastuste riskitegureid: selgitada uuritavate enda raporteeritud vigastuste ning autojuhtide riskikäitumise küsimustike põhjal ilmnenud subjektiivsete riskide ja riskeeriva liikluskäitumise seoseid geenivariantide, vereliistakute monoamiinide oksüdaasi (v-MAO) aktiivsuse, isiksuseomaduste, kognitiivsete näitajate, hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäirete sümptomite vahel. Anda soovitusi teaduspõhiste sekkumismeetmete väljatöötamiseks vigastuste ennetamisel.
Mida tehti?
Autokoolide õpetajatele koostati täiendusõppeprogramm «Impulsiivsuse ja riskikalduvuse teadvustamine autokoolis» mahus 2 EAPd. Õppetöö viidi läbi kahe kontaktõppepäevaga, mida toetas e-õpe Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnas. Täienduskoolituses osalesid Tartu, Tallinna ja Pärnu autokoolide õpetajad. Korraldati 7 koolitust, millel kokku osales 87 inimest. Peale lektorite koolitamise sekkumisuuringu korraldamise oli täienduskoolituse eesmärgiks selgitada sekkumise vajalikkust autokooli juhtkonnale ning autokooli lektoritele ja sõiduõpetajatele laiemalt. 2015. aasta alguses toimunud koolitustel Tartus ja Tallinnas osalesid ka Maanteeameti töötajad. Autokoolide õppurite ja liiklusohutusest huvitatud isikute jaoks loodi veebikeskkonnas teema «Impulsiivsuse ja riskikalduvuse teadvustamine liikluses» õppimise toetuseks sisupakett, kus õppematerjalide kasutamise kõrval sai testida oma impulsiivsuse eri tahkusid.
Sekkumisuuringu tarvis selgitati välja võimalikud autokoolid ning moodustati nendest valim. Uuringusse kaasati 22 autokooli, mille sekkumisrühmades rakendasid sekkumistegevusi 20, kontrollrühmades 22 autokoolide lektorit. Kokku osales uuringus 1418 autokoolide õppurit. Uuritavate kohta esitati päringud Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi (õigusrikkumised liikluses), Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi (liiklusõnnetustes osalemine) ja Maanteeameti juhilubade registrisse (juhilubade omamine). Päringutele saadi vastuseid 1288 uuritava kohta. Kuna vaatlusperiood oli liiga lühike, pole esmaste andmete põhjal võimalik hinnata sekkumise tõhusust (juhiloa oli saanud alles 42% sekkumisuuringus osalenutest).
Samal ajal sekkumismeetme väljatöötamise ja läbiviimisega Eestis valmistas uurimisrühm ette sarnase meetme Mercedes-Benz Driving Academy (MBDA) autokoolide õpetajatele USA-s Los Angeleses ja Kanadas Vancouveris. 2014. aasta suvel viibis doktorant Kariina Laas MBDA Los Angeleses ja Vancouveris, kus koolitas MBDA autokoolide lektoreid teemal, kuidas viia läbi psühholoogilist sekkumist «Impulsiivne käitumine liikluses» ning aitas sekkumist kohandada MBDA autokoolide lektorite vajadustele vastavaks.
Autokoolide õpilastelt koguti jooksvalt bioloogilist materjali (süljeproov) ning tegeleti nii uute proovide kui ka EPBLU andmebaasis oleva materjali genotüpiseerimisega. Uuriti, kuidas on omavahel seotud õigusrikkumine liikluses (sõiduki juhtimine alkoholijoobes ja kiirusepiirangute eiramine), liiklusõnnetustesse sattumine, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomid, sõidukijuhi ärrituvus, isiksuseomadus impulsiivsus, neuropeptiid S retseptori (NPSR1) geeni polümorfism ning serotoniinisüsteemi talituse markerid – vereliistakute monoamiinide oksüdaasi (v-MAO) aktiivsus ja serotoniini transportergeeni polümorfism (5-HTTLPR).
Tulemus
• Koostöös Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžiga töötati välja Tartu Ülikooli täienduskoolitusprogramm «Impulsiivsuse ja riskikalduvuse teadvustamine autokoolis» mahuga 2 EAPd.
• Psühholoogilises sekkumises õppematerjalide kasutamiseks ning isiksuseomaduste ja impulsiivse käitumise testide tegemiseks loodi veebipõhine õppematerjal «Impulsiivsuse ja riskikalduvuse teadvustamine liikluses» (https:// sisu.ut.ee/liikluskaitumine).
• Uuringu bioloogilise materjali andmebaasi analüüsil selgus, et sõidukijuhi ärrituvus oli seotud serotoniinisüsteemi aktiivsusega. Samuti oli sõidukijuhi ärrituvuse ja impulsiivsuse kõrgemate näitajate korral suurem risk õigusrikkumiseks liikluses.
• Liiklusõnnetustesse sattunud uuritavad olid enesehindamise põhjal oluliselt kõrgemate ATH-näitajate skooridega kui liiklusõnnetustesse mittesattunud.
• EPBLU andmebaasi põhjal NPSR1 A/T polümorfismiga ilmnevaid seoseid uurides selgus, et eriti meestel, kellel on T-alleeli kandlus, olid kõrgemad skoorid nii impulsiivsuse kui ka ATH-ga seotud näitajates.
• Uuringuandmete põhjal on eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud kolm publikatsiooni ja kaks käsikirja on valmimisel.
• Projekti tutvustati Maanteeametis ja Päästeametis, kus arutati ka edasise koostöö võimalusi.
• Peale Eesti on uurimisrühma loodud sekkumismeetod tulemuslikult kasutusele võetud ka Mercedes-Benz Driving Academy’s Põhja-Ameerika autokoolides.
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Projekti ajalise piirangu tõttu ei saa esmaste andmete põhjal hinnata sekkumismeetodi tõhusust (juhiloa olid projekti lõpuks saanud alles 42% sekkumisuuringus osalenutest). Seepärast on kavas omavahendeid kasutades teha mõne aja möödudes Politsei- ja Piirivalveameti, Liikluskindlustuse Fondi ja Maanteeameti andmebaasidesse uued päringud sekkumismeetodi efektiivsuse hindamiseks.
Küll aga saab anda soovituse teadvustada vigastuste ennetuseks tehtavas töös, sh sõidukijuhtide õpetamisel autokoolides, suuremat riski õnnetusteks ja vigastusteks võimalike psühhiaatriliste probleemide ja isiksuslike eripärade tõttu. Bioloogilise eelsoodumuse määramist võiks kaaluda ennetustöö meetmena nendel, kes on (liiklus) õnnetusse sattunud, et aidata ennetada uusi, halvemate tagajärgedega õnnetusi.
Uuringu käigus kogutud andmete analüüs ning nende põhjal järelduste tegemine jätkub pärast projekti lõppu muude Tartu Ülikooli vahendite toel. Autokoolide õpetajate jaoks välja töötatud täienduskoolitusega on plaanis edaspidi jätkata. Samuti on kavas projekti käigus loodud veebikeskkonna sisupaketti teemal «Impulsiivsuse ja riskikalduvuse teadvustamine liikluses» tulevikus regulaarselt üle vaadata ja ajakohastada.
Rahvusvaheline koostöö nii teadus- kui ennetustöö vallas jätkub ka pärast projekti lõppu. Projekti käigus korrastatud ja täiendatud EPBLU andmebaasi on kavas kasutada ka järgmistes projektides, tehes seejuures koostööd välispartneritega.