Eesti HIV-positiivsete patsientide andmekogu (E-HIV)
Projekti kogumaksumus: 408 373 €, sellest toetus 387 954 €
Projekti kestus: 01.07.2013-30.06.2015 (24 kuud)
Juhtpartner: Tartu Ülikool
Vastutav täitja: Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi kliiniliste uuringute koordinaator Heli Rajasaar
Projekti tegevustesse oli eri asutustest kaasatud 64 inimest – teadustöötajad ja kolm doktoranti Tartu Ülikoolist, infektsionistid ja meditsiiniõed Lääne-Tallinna Keskhaiglast, Narva Haiglast, Ida-Viru Keskhaiglast, Tartu Ülikooli Kliinikumist, Tallinna, Viru, Murru ja Tartu vanglast.
Eesmärk
HIV-positiivsete patsientide struktureeritud andmete longitudinaalseks (nii retrospektiivseks kui ka prospektiivseks) kogumiseks arendada verifitseerimiskoodil põhinevast Eesti HIV-positiivsete patsientide andmekogust välja isikukoodil põhinev, riiklike registrite ning raviasutuste ja vanglate laborite andmebaasidega sidumist võimaldav Eesti HIV-positiivsete patsientide andmekogu, mis peale infektsionistide igapäevase töövahendi on ka aluseks HIV-teemalises teadustöös.
Mida tehti?
Detailanalüüsi käigus analüüsiti iga andmevälja lõikes, millised andmeallikad on primaarsed ning millised on täiendavad ehk neil on kvaliteeti tõstev kontrollieesmärk või siis nad aitavad täita lünki andmetes, mida mujalt ei ole laekunud. Ka selgitati detailanalüüsiga välja kõige optimaalsem andmete kogumise viis, mis vähendab dubleerimist ja käsitsi sisestamist, arvestades eri andmeallikate ning -koosseisudega. Andmekogus tehti arendustööd, mis võimaldavad teha päringuid riiklikesse registritesse (rahvastikuregister, surma põhjuste register, vähiregister, tuberkuloosiregister), raviasutustesse (Lääne-Tallinna Keskhaigla, Narva Haigla, Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja vanglate laborid) ning infosüsteemidesse (nt Stanfordi resistentsuste andmebaas). Nüüd on võimalik päringutulemused (resistentsustestide vastused, sh mutatsioonid) infotehnoloogiliste lahenduste abil üle kanda, vältides seega nende korduvat sisestamist. Lisaks vähendab see inimtööle kuluvat aega ja minimeerib sisestusvigu. Patsiendid, kes ei nõustu oma andmete kajastamisega koos isikukoodiga, jäävad andmekogusse verifitseerimiskoodi alusel.
Uuenduste juurutamise järel ja tagasiside saamiseks korraldati andmesisestajatele koostöös haiglate ja vanglatega koolitused. Kaasatud olid vastavate asutuste IT-spetsialistid.
HIVi andmekogu põhineb OÜ Quretec loodud tarkvaral QureDataManagement. Seda välja töötades lähtuti infektsionistide ja Sotsiaalministeeriumi praktilistest vajadustest ning teaduslikul eesmärgil kogutavate andmete struktuurist, võttes aluseks CASCADE’i (Concentrated Action on SeroConversion to AIDS and Death in Europe) konsortsiumi andmemudeli. Uusi andmevälju lisada või andmeid eemaldada saab HIV-positiivsete patsientide andmekogu nõukogu otsusega. Andmekogu juurde loodi biopank, kus säilitatakse juba töödeldud bioloogilist materjali (plasma, DNA ja perifeerse vere mononukleaarsed rakud eraldatakse ning arhiveeritakse kohe pärast kogumist). Efektiivseks tööks biopangaga koostati HIV-positiivsete patsientide andmekogu jaoks biomaterjali kogumise, transportimise, eraldamise ja säilitamise protokoll ning arendati välja biopanga administreerimise moodul. Lisaks töötati välja ravimresistentsuse moodul, mis hõlmab HIVi ravimresistentsuse sekventside hoiustamis- ja töötlemisvõimekust, sealhulgas nende analüüsimist rahvusvaheliste HIVi ravimresistentsuse algoritmidega interneti vahendusel.
Biopanka kogutakse HIV-positiivsete isikute veri ja verekomponendid vähemalt üks kord aastas (ideaalne oleks aasta jooksul kaks korda), et jälgida HI-viiruse muutumist, patsiendi reageerimist ravile, ravimresistentsuse ja mutatsioonide teket.
Tulemus
• Verifitseerimiskoodil põhinevast Eesti HIV-positiivsete patsientide andmekogust arendati välja isikukoodil põhinev, riiklike registrite ning raviasutuste ja vanglate laboritega sidumist võimaldav Eesti HIV-positiivsete patsientide andmekogu (E-HIV).
• Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juurde loodi biopank koos biopangamooduliga E-HIVis.
• Projekti tulemusena lisati andmekogusse 1101 HIV-positiivse patsiendi andmed ja koguti biomaterjal 2140 korral. Varem 3159 patsiendi kohta sisestatud andmeid täiendati 2619 patsiendi puhul. Kvaliteedikontrolli tehti 448 korral.
• Projekti andmete põhjal kirjutati ja avaldati 16 teadusartiklit.
• Projekti andmeid kasutati viie doktoritöö koostamisel, millest üks on kaitstud ja neli valmimas.
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Projekti käigus arendati verifiseerimiskoodil põhinevast andmekogust struktureeritud isikukoodipõhine andmekogu koos biopangaga. Loodi andmete sisestamist, süstematiseerimist ja haldamist hõlbustavad resistentsus- ja biopanga moodulid ning võimalused andmete ülekandmiseks riiklikest registritest ja raviasutuste laboritest. Oma isikukoodi kasutamisest keeldunud patsiendid jäävad andmekogusse verifitseerimiskoodi alusel.
Eesti HIV-positiivsete patsientide biopanka hõlmav struktureeritud andmekogu on hõlpsasti käsitletav patsiendi efektiivsel ravimisel, võimaldab HIV-olukorra seiret Eestis ja on teadustöö tegemisel suure väärtusega. E-HIVis kirjas olevate patsientide õigeaegne ravile suunamine, järjepidev ravi jälgimine ning õigeaegsete ravimuudatuste tegemine pidurdab HIVi levikut. Teadmiste jagamine HI-viiruse kohta vähendab negatiivset hoiakut HIV-positiivsete isikute suhtes, HIV-positiivsed isikud on kergemini haaratud kolmanda sektori tegevustesse ning nad ei tunne end diagnoosi pärast kõrvalejäetuna.
Samuti on E-HIVi koondatud andmetel oluline roll HIVi olukorra hindamisel Eestis, preventiivse tegevuse ja selleks vajaliku raha planeerimisel, Eesti HIVi ja AIDSi strateegia koostamisel aastateks 2016–2020. Andmekogu tegevus on jätkusuutlik.
• Andmekoguga töötavate kliiniliste uuringute koordinaatori ja laborispetsialisti tööjõukulud katab edaspidi Tartu Ülikool.
• Sotsiaalministeerium toetab andmekogu litsentsi- ja hooldustasude maksmisel, käivad läbirääkimised rahalise toetuse suurendamise üle.
• Ravimifirmad on panustanud ja valmis ka edaspidi panustama andmekogu töö jätkamisse.
• E-HIVi kogutud andmed on pidevalt kasutuses infektsionistide igapäevatöös patsientide ravimisel ja vajadusel aruannete koostamisel.
• Terviseamet ja Sotsiaalministeerium kasutavad andmete väljavõtteid HIVi olukorra hindamisel.
• Teadustöös on kasutuses nii andmekogu andmed kui ka biopanka kogutud materjalid.
• On algatatud andmekogu üleminek riiklikuks registriks, mis vähendab osaliselt kulutusi tööjõule, kaotab vajaduse patsiendi informeeritud nõusoleku allkirjastamiseks ning hõlmab kõik HIV-positiivsed isikud Eestis.