Kolmapäeval, 16. aprillil toimus Riigikogus kõrghariduse toetusrühma korraldatud teaduspoliitika seminar, kus käsitleti Eesti teaduse elujõu tagatisi.
Ürituse eesmärgiks oli tuua kokku teadlased, poliitikakujundajad ja ametnikud, et üheskoos arutada kuidas tagada Eesti teaduse ja teadlaste elujõud ning kuidas hüva teadusnõu jõuaks poliitikuteni. Lähemalt vaadeldi kuidas saaks Eesti riigil olla kõikide erialade jaoks tagatud parim teadusekspertiis, kuidas poliitikakujundajad seda teadlaste loodud teadmist saaks paremini ära kasutada ning kuidas siis tagada Eesti teadlastele kindlustunne ja teadusele elujõud.
Seminari avas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kes rõhutas, et Eesti teadus on hetkel vaieldamatult maailma tipus ja me mängime edukalt maailma kõrgeimas liigas. Kallas lisas, et meie teaduse rahastus on kõigi aegade kõrgeim, kuid me peame otsima lahendusi, et muuta meie teadusrahastuse lühiajalist iseloomu, sest teadus vajab aega.
Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees ja Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor Margit Sutrop tõi aga seminari sissejuhatuses välja, et vajadusest teaduspõhise poliitika järele on räägitud aastaid, kui mitte aastakümneid, kuid nüüd on Eestil olemas ka analüüsidel põhinevad soovitused, mis toovad välja, et ilma süsteemse koordineerimiseta jäävad isegi parimad teadusnõuanded sageli kasutamata. Teaduspõhise poliitika olulisust ilmestab ka teiste riikide kogemus, kus aina enam näeme teadusnõunike kaasamist otsustamisprotsesside juurde.
Eesti teaduse ja kõrghariduse jätkusuutlikkuse ploki avas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma, kes rääkis lähemalt teaduse rahastusmehhanismidest ja tänase mudeli peamistest riskidest. Noorma tõi välja, et teaduse rahastamine Eestis on kasvanud, kuid samal ajal on toimud ümberjagamine eesmärgiga kasvatada ettevõtete ja avaliku sektori teadusmahukust. „Meie ülikoolidel on selles olukorras kanda topelt koormus, sest lisaks tuleb tagada ka pikaajaliselt alus- ja rakendusliku potentsiaaliga uuringute võimekus ning sellel põhinev kõrgharidus ja teadlaskonna järelkasv,“ lisas Noorma. „Muutuste planeerimisel ja läbiviimisel peame olema hoolsad, et kaitstud oleks nii akadeemiline vabadus kui ka asutuste autonoomia. Sest ainult nii saab tagada Eestile teadust, millest on kasu ühiskonnal ja majandusel, nagu peamister rõhutas oma 11. märtsil 2025 Riigikogus peetud kõnes.“
Lisaks esinesid ettekandega Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Jaak Aaviksoo; Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteadur ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Toomas Vaimann; Tallinna Ülikooli andragoogika dotsent Larissa Jõgi ja Tallinna Ülikooli nooremteadur ning õppimis- ja õpetamiskeskuse juhataja Kaire Povilaitis ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit. Teemaploki lõpetas paneeldiskussioon „Kuidas tagada Eesti teaduse ja teadlaste elujõud?“.
Konverentsi teine pool keskendus lähemalt teadmispõhisele poliitikanõustamisele. Üheskoos otsiti vastuseid küsimustele kuidas väärt teadusnõu jõuaks poliitikuteni, mis toimib teadmispõhise poliitikakujundamise juures ja mis mitte ning millist süsteemi Eesti vajaks. Ettekannetega avasid teemat Eesti Teadusagentuuri strateegilise analüüsi osakonna juhataja Marko Piirsoo; Eesti Teaduste Akadeemia president, akadeemik Mart Saarma; Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Laura Kirss ja Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. Teise teemaploki lõpetas paneeldiskussioon „Kuidas parandada dialoogi teadlaste, poliitikute ja ametnike vahel?“.
Seminari mõtte algatas Tartu Ülikooli Ametiühing, et tõsta fookusesse akadeemiliste töötajate vähest töökohakindlust, mis muserdab inimesi, toob kaasa suure tööstressi ja läbipõlemise ohu.
Seminarist võtsid osa Riigikogu, Riigikantselei, Eesti Teadusagentuuri, Arenguseire Keskuse, ministeeriumide, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, kõrgkoolide ja akadeemiliste ametiühingute esindajad.
Seminari modereeris Tartu Ülikooli rakubioloogia professor ja Eesti Teadusagentuuri nõukogu liige Toivo Maimets.
Kõrgetasemelist teaduspoliitika seminari saab järele vaadata Riigikogu YouTube’i kanalist. Siit leiab seminari ettekanded ja täpsema kava.