Avatud teadus hõlmab mitmeid algatusi ja liikumisi, mille ühine eesmärk on muuta teaduslik teadmus (scientific knowledge) avalikult kõigile kättesaadavaks ja kasutatavaks, soodustada teaduslikku koostööd ning teabe jagamist teaduse ja ühiskonna hüvanguks ning avada teadusliku teadmise loomine, hindamine ja kommunikatsioon teadlaskonna välistele ühiskonnaliikmetele. Avatud teadus hõlmab kogu teaduslikku tegevust kõigis distsipliinides. UNESCO (2021) avatud teaduse soovitustes on määratletud neli avatud teaduse alustala:
- Avatud teaduslik teadmus: hõlmab avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele, avatud teadusandmeid, avatud lähtekoodi, tark- ja riistvara ning avatud õppematerjale.
- Avatud teaduse infrastruktuur: tähendab teadustöö jaoks vajalike vahendite jagamist ning avatud teaduse jaoks vajalike lahenduste loomist, näiteks teadusandmete repositooriumid või teadustöö tulemustele püsiidentifikaatorite määramise lahendused.
- Avatud kaasamine: teaduse ja ülejäänud ühiskonnaosade koostöö, näiteks kodanikuteadus, kogukondade ja vabatahtlike kaasamine, ühisrahastamine ning avatud idee- ja teemakorjed.
- Avatud dialoog teiste teadmussüsteemidega: koostöö traditsioonilise teadmise hoidjatega ning põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õiguste austamine, näiteks CARE põhimõtete järgimine.
Avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele
Avatud juurdepääsu (ingl k open access) tagamine teaduspublikatsioonidele on peamine viis, kuidas teaduslik teadmus avalikult kättesaadavaks ja kasutatavaks muuta. Avatud juurdepääs ei piirdu teaduspublikatsioonide tasuta loetavusega, vaid eeldab avatud litsentsi, mis lubab publikatsioone lisaks lugemisele ka vabalt kasutada.
Avatud juurdepääs puudutab oluliselt teadusajakirjade ning kirjastuste tegevus- ning ärimudelit, kuna pikka aega on olnud juurdepääsu eest tasu küsimine peamine viis teaduskirjastustel tulu teenimiseks. Artiklite retsenseerimise, toimetamise ja avaldamisega kaasnevad kulud tuleb avatud juurdepääsu mudelis katta muul moel. Üldiselt on selleks kaks võimalust: 1) avaldamiskulud katab avaldamist sooviv teadlane või teadusasutus; 2) avaldamiskulud on kaetud muul moel, näiteks institutsionaalsete toetustega.
Kuna avaldamiskulud oma erialal hinnatud ajakirjades on enamjaolt kõrged, on tasu eest avaldamise küsimus põhjustanud teadlaskonnas erimeelsusi ning suunanud looma alternatiivseid, mitteärilisi avaldamisvõimalusi. Selletõttu on teadusartiklite avaldamiseks tekkinud hulganisti erinevaid võimalusi, teiste seas ka rämpsajakirju
Avaldamiskulude tasumisviisi ja litsentsi avatuse alusel eristatakse mitmeid avatud juurdepääsu viise:
- Kuldne avatud juurdepääs: mudel, kus kirjastaja avaldab koheselt kõik artiklid tasuta lugemiseks ning avatud litsentsiga, mis lubab jagamist ja taaskasutust. Enamasti küsivad kuldse avatud juurdepääsuga ajakirjad avaldamistasu.
- Teemant avatud juurdepääs: mudel, kus kirjastaja avaldab koheselt kõik artiklid tasuta lugemiseks, avatud litsentsiga ning ei küsi selle eest autorilt tasu.
- Roheline avatud juurdepääs: mudel, kus autor avaldab ajakirja poolt aktsepteeritud ja retsenseeritud käsikirja avatud repositooriumis. Üldiselt teaduskirjastajad ei sea sellisele avaldamisele piiranguid, kuid mõnel kirjastajal võib olla käsikirja avaldamiseks embargoperiood. Roheline avatud juurdepääs võimaldab publikatsioone tasuta lugeda, kuid ei garanteeri vaba kasutust avatud litsentsi näol.
- Pronks avatud juurdepääs: mudel, kus artikkel on tasuta loetav kirjastaja veebilehel, kuid see pole antud avatud litsentsiga vabalt kasutatavaks.
- Hübriidajakirjad: mõned teadusajakirjad kasutavad mudelit, kus üks osa artikleid on loetavad vaid tasu eest, kuid mõned artiklid on tehtud avatud litsentsi alusel tasuta kättesaadavaks.
Eesti teaduajakirjade kirjastajad on suures enamuses üle läinud avatud juurdepääsu mudelile, kuid on erinevate avaldamistasude poliitikatega ning võivad kasutada mõnevõrra erinevaid litsentse.
Eesti Teadusagentuur ei nõua enda rahastatud teadusprojektide osas avaldamist avatud juurdepääsuga ajakirjades. Avaldamiskoha võib iga teadlane ise vabalt valida ning soovi korral võib avaldamistasu maksta granti vahenditest.
Eesti teadlaste autorsusega publikatsioonide jaotumisest suletud ja avatud juurdepääsuga ajakirjade annab ülevaate Teadussilm.
Avatud juurdepääs teadusandmetele
Avatud teadusandmed ehk teaduse avaandmed on teadustöö raames loodud andmed või muud tulemused, mis on kõigile tasuta ja vabalt kasutatavaks tehtud. Vaba kasutamine eeldab, et andmed on avatud litsentsiga avaldatud. Lisaks eeldatakse avatud andmetelt vastavust FAIR põhimõtetele ehk et need oleksid leitavad, kättesaadavad, koostalitusvõimelised ja taaskasutatavad. Sarnaselt avatud juurdepääsule on seega ka andmete avaldamise osas võimalikud erinevad tasemed: vaid osa teadusandmetest on veebist leitavad, millest vaid osa on vabalt kasutatavad, millest omakorda vaid osad vastavad FAIR põhimõtetele. Erinevalt avatud juurdepääsu teemast ei ole teadusandmete avatuse jaoks kokkulepitud standardset klassifikatsiooni.
Eesti Teadusagentuur ei nõua rahastatud teadusprojektide tulemusena loodud andmete hoidmist repositooriumis või avaldamist avaandmetena. Nõutud on teadusandmete korrektne haldamine ning andmehaldusplaani esitamine. Granditaotluste hindamisel võib ETAGi teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon anda soovitusi teadusandmete avaldamiseks.
Eesti teadlaste teaduandmete avaldamise kohta ei ole Eestis eraldi andmeid kogutud. Teatud määral võimaldab OpenAIRE’i teenus Open Science Observatory võrrelda avatud andmete avaldamist Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides.
Avatud teadusinfrastruktuur
Avatud infrastruktuur tähistab nii teadustöö jaoks vajalikku infrastruktuuri – st seadmete, laborite, töövahendite ja -keskkondade – jagamist üldisemalt kui ka kitsamalt avatud teaduse jaoks vajaliku infrastruktuuri loomist ja ülalpidamist – näiteks repositooriumid, unikaalsete püsiidentifikaatorite määramise teenused, turvalist andmetöötlust võimaldavad virtuaalkeskkonnad jms.
Avatud teaduse suunaline initsiatiiv on Eestis tulnud peamiselt teadlaste, ülikoolide ja akadeemiliste raamatukogude poolt, kes on andmete hoiustamiseks ja avaldamiseks loonud vajalikud teenused ja keskkonnad. Oluline roll on DataCite Eesti konsortsiumil, mis pakub teadusasutustele ja teadlastele objekti digitaalidentifikaatori (ingl k digital object identificator) ehk DOI registreerimise teenust. Järgnevalt on välja toodud Eesti teadusasutuste andmerepositooriumid, mis on DataCite konsortsiumiga seotud ning mis väljastavad hoiustatud andmetele või muudele teadustöö tulemustele DOI-sid.
DataDOI: Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli ühiselt kasutatav repositoorium, mis võimaldab teadusandmete ja muude teadustöö tulemuste hoiustamist ning jagamist. DataDOI on liidestatud OpenAIRE portaaliga.
EMU DSpace: Eesti Maaülikooli digitaalne arhiiv, mis võimaldab muude teadustöö tulemustele lisaks ka andmete hoiustamist ja avalikku jagamist. EMU DSpace on liidestatud OpenAIRE portaaliga.
TalTechData: Tallinna Tehnikaülikooli repositoorium andmete ja muude teadustöö tulemuste hoiustamiseks ja jagamiseks. TalTechData on liidestatud OpenAIRE portaaliga.
Eesti Keeleressursside Keskus: Tartu Ülikooli, Talline Tehnikaülikooli, Eesti Keele Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös peetav teadustaristu, mis võimaldab digitaalseid keeleressursse hoiustada ja jagada.
PlutoF: Tartu Ülikooli platvorm elurikkuse andmete haldamiseks, analüüsimiseks ja hoiustamiseks, mis võimaldab andmete avalikku jagamist.
QSAR Databank: on Tartu Ülikooli andmerepositoorium ja andmehaldusplatvorm, mis on mõeldud kvantitatiivsete struktuuri-aktiivsus sõltuvuse (ingl k quantitative structure–activity relationship) ehk QSAR mudelite ja andmete hoiustamiseks ning jagamiseks.
SARV: on infosüsteem Eesti geoloogiliste kollektsioonide ja andmete haldamiseks, hoiustamiseks ja jagamiseks. Infosüsteemi SARV andmete kasutamiseks ning teiste e-teenustega sidumiseks on loodud andmeportaal eMaapõu.
Kontakt
Marten Juurik
Teaduseetika valdkonna juht
Tel 731 7381
marten.juurik@etag.ee